lg 1 järgi Prokuröri abi Merike Lugna Süüdistatav E.B, isikukood xxx, elukoht xxxx xxx, xxxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, töötab xxx, kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON adv. Matti Reinsalu Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Tunnistada E.B süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
Koheselt kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ning 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuuline vangistus jätta täitmisele pööramata, kui E.B ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
MS § 175 lg 1 p 2,3,4,5,6,9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.B-lt riigituludesse - sundraha 435 €, - ekspertiisitasu 1532 €, - tasu riigiõigusabi eest 913,84 €, - OÜ-le Cosmogroup väljamakstud asitõendi mootorratta Yamaha hoiutasu 195,31 €, - toimikust koopiate tegemise kulu 2,43 €, 1 - tunnistajale väljamakstud sõidukulu 39,90 €. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-4001, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt 2700 € kannatanu esindajatasu MH kasuks ja 2700 € DL kasuks. Välja mõista E.B-lt KrMS § 310 lg 1 alusel kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju katteks MH kasuks 15 000 € ja DL kasuks 10 000 €. Asitõend: mootorratta esilaterna pirnid – KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu E.B süüdistatakse selles, et 30.09.2011.a. ajavahemikul kella 21.00 – 21.20 paiku Türi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 15 km-l juhtis kainena talle kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo reg. xxxxxx. Olles peateel ni8ng sooritades vasakpööret Türi suunas, ei veendunu ta manöövri ohutuses, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid – enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Ta sooritas vasakpöörde ning ei andnud teed peateel otse Viljandi suunas liikunud mootorrattale Yamaha FZ6-N reg. nr xxxx, mi8da juhtis juhtimisõigusega EH, millega rikkus Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõudeid – juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Liiklusõnnetuses sai vigastada kaassõitja DL, mootorratast juhtinud EH suri 04.10.2011.a. haiglas. Mootorsõiduki juhina Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 rikkumisega ettevaatamatusest, millega põhjustas EH surma, pani E.B toime
Kohtu seisukoht Prokurör palub E.B süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistada 2 aastase vangistusega jättes selle
Koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust ja 1 aasta ja 8 kuuline vangistus jätta tingimisi 2 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata. E.B tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetseb toimunut. E.B kaitsja palub mõista õiglane karistus. 2 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kohaselt vaadeldud liiklusõnnetuse toimumise kohta. Liiklusõnnetuse kohta on koostatud ka liiklusõnnetuse akt ja skeem. Kannatanu M Hleidis, et E.B poolt juhitud sõiduauto liikus pärast kokkupõrke toimumist ja auto on paigutatud hiljem kohale, mis dokumentides fikseeritud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et liiklusõnnetus toimus süüdistuses toodud asjaoludel. Süüdistatav E.B andis ütlusi, et 30.09.2011.a. asus teel Abja-Paluojalt, nähtavus oli hea. Arkma ristist pidi ta ära keerama Türi poole. Ta valis selleks oma vasakpöördeks ettenähtud sõiduraja ja valis sobivalt aeglase kiiruse, umbes 20-30 km/h. Kuna ristmikul on ohutussaared, siis ei saagi seal suurema kiirusega sõita. Ta veendus, et vastassuuna vööndist kedagi ei tuleks. Kaugemal, umbes 200300 m kaugusel nägi mingeid tulesid. Ta hakkas sooritama pööret ja siis käis praks esiklaasi. Auto jäi selle peale iseenesest seisma, tema auto süüdet välja ei lülitanud. Auto liikus iseenesest kuigipalju edasi, aga mitte palju. Umbes 10 sekundi pärast käis teine prõksatus, auto korraks liikus ja ta sai aru, et teine auto oli talle tagant pihta sõitnud. Esimese praksu kohta arvas, et mingi metsloom jäi alla. Ta ei märganud mootorratast lähenemas, tõenäoliselt mootorratta esituli võis jääda teise sõiduauto, antud juhul Volvo tulede sisse. Ta ei oleks pööret sooritama hakanud, kui oleks mootorratast lähenemas märganud. Seejärel hakkas ta pimedas ohutulesid otsima ja pani need põlema. Kohe ta autost välja ei tulnud, oli segaduses ja hakkas telefoni otsima. Kui ta autost välja tuli, oli juba sündmuskohale ka teisi autosid jõudnud. Siis ta sai aru, mis oli juhtunud. Ta oli šokis ega osanud midagi teha, päästeabi number talle meelde ei tulnud, et sinna helistada. 30.03.2011.a. kell 22.45 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt liiklusõnnetuse sündmuskoht asub Järvamaa, Türi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee
Karistus
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isikon selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et E.B oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi E.B süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige E.B süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
E.B on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendava asjaoluna arvestab kohus E.B poolt avaldatud kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määramisel tuleb arvestab kohus, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga, samas aga on väga rasked tagajärjed. Seetõttu leiab kohus, et karistamine rahalise karistusega kui kergemaliigilise karistusega ei ole põhjendatud. E.B-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Samuti leiab kohus, et arvestades tema süüd ja kuriteo asjaolusid tuleb vangistus osaliselt ära kanda. Osaliselt seetõttu, et varem on E.B kriminaalkorras karistamata ja karistatuse eesmärkide täitmiseks piisab, kui osa karistust kuulub koheselt kandmisele ja ülejäänud osast ta tingimisi vabastada. Seega tuleb E.B karistada ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega.
Koheselt kuulub ärakandmisele neli kuud vangistust ning ühe aasta ja kahe kuuline vangistus jätta täitmisele pööramata, kui E.B ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb E.B-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 2,43 €, ekspertiisitasud 1532 €, tasu riigiõigusabi eest 913,84 €, OÜ-le Cosmogroup väljamakstud asitõendi mootorratta Yamaha hoiutasu 195,31 €. Tunnistajatele on väljamakstud kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud kokku 39,90 €. Nimetatud summa tuleb E.B-lt samuti riigituludesse välja mõista. Kannatanud on esitanud taotluse välja mõista esindajatele makstud tasud mõlema kasuks 2700 €. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja raskust, kannatanute esindajate poolt tehtud tööd ja ajakulu, on nimetatud summad põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. E.B-lt tuleb välja mõista 2700 € kannatanu esindajatasu MH kasuks ja 2700 € DL kasuks. Tsiviilhagid MH esitas tsiviilhagi taotlusega välja mõista E.B-lt mittevaraline kahju 30 000 €. Ta põhjendab nõuet sellega, et tänu õnnetusele on tal olnud väga suured läbielamised, on nii füüsiline kui ka vaimne pool kahjustada saanud, mälu on halvenenud ja on tekkinud unehäired, samuti on ka tähelepanuhäired ning ta on kaotanud kehakaalust 11 kg. Ta kirjeldas kohtus, kuidas ta sai liiklusõnnetusest teada ja kuidas ka kuni meditsiiniaparaatide küljest lahtiühendamiseni oli poja juures haiglas. DL esitas tsiviilhagi taotlusega välja mõista E.B-lt mittevaraline kahju 20 000 €. Nõuet ta põhjendab sellega, et ta on saanud ise suuri nii füüsilisi kui ka vaimseid kannatusi, ta käib siiamaani seljaga taastusravis. Ta kinnitab, et kogu see sündmus oli tema jaoks väga raske. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagid kuuluvad osaliselt rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on selles süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Võlaõigusseaduse VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Isiku süüküsimuse lahendamise käigus on olulise tähtsusega surnu ekspertiisiakt nr 331, mille kohaselt on tuvastatud EH surma põhjus, milleks on pea kinnine tömp trauma ajusisese ja ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega, ajusisese verevalumiga ja põrutuskolletega aju koes. Samuti isiku ekspertiisiakt nr 50, mille kohaselt DL tekitatud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et need on tekkinud liiklusõnnetuse käigus. Tema tervisekahjustused on mitteeluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse, millest paranemine kestab üle nelja kuu. Nimetatud tõendid kinnitavad, et EH surm ja DL vigastused on saadud 30.09.2011.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus ja mille tekitamises on süüdi E.B. DL sai liiklusõnnetuse tagajärjel pikaajalisi tervisekahjustusi. Seljavalude tõttu käib ta taastusravi tänase päevani. Lisaks vigastustele koges DL hingelist valu kaotades avariis elukaaslase. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist 7 valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud kahjust kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et E.B tekitas DL füüsilist valu, kannatanu pidi külastama meditsiiniasutusi mistõttu on ilmne, et sellega kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. MH kaotas liiklusõnnetuse tagajärjel poja. Kohus leiab, et antud juhul esinevad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Riigikohtu 09.04.2008.a. tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-1-2-19-08 kohaselt „lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised“. MH oli pojaga väga lähedastes, ruumilistes sidemetes, kuna tegu oli noore inimesega, kes oli oma isaga väga tihedalt seotud. Ka liiklusõnnetuse päeval pidi EH sõitma koju isa juurde. Seetõttu poja kaotus oli äärmiselt raske ja juhtunu tekitab tänini üleelamisi. MH oli poja kõrval haiglas. Üleelamiste tõttu on tema tervislik seisund oluliselt halvenenud. Ta on kaotanud palju kehakaalust ja esinevad mäluprobleemid. Seega on hüvitis mõistlikus ulatuses kohane. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. E.B ütluste kohaselt on kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud juba nii suured, et tsiviilhagide hüvitamiseks temal enam vahendid ei jätku. Kohus leiab, et kui isik põhjustab liiklusõnnetuse, mille tagajärjel on nii hukkunud kui ka vigastatu, peab ta arvestama asjaoluga, et tema vastu võidakse esitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju nõue. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega ka reaalne kannatanute poolt nõutud summade väljamõistmine. Nii nagu kannatanud kohtuistungil selgitasid, oma nõude suuruse märkisid nad enda esindajaga nõu pidades ja just sellise summa kujunemist nad ei osanud põhjendada. Süüdistatava sissetulekud ei ole suured. Eeltoodu põhjal ja arvestades üldist kohtupraktikat leiab kohus, et kohane mittevaraline hüvitis MH on 15 000 € ja DL 10 000 €. Asitõendid Asja juures on mootorratta esilaterna pirnid, mis KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada. Anu Tammeniit kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.