) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: 1 Süüdi tunnistada I.I KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 45 (neljakümne viie) päevamäära ulatuses, s.o. summas 448,65 eurot (nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 65 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.I-lt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista I.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 43,20 eurot (nelikümmend kolm eurot ja 20 senti) riigituludesse adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS -is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: Ülo ja Õ L olid abikaasad, neil on kooselust sündinud 6 last. Õ L sõnul ei ole ta I.I-ga juba viimased 17 aastat koos elanud. Õ L elab xxxx ja I.I xxxx. Tütred S L (sündinud xxxx) ja A L (sündinud xxxx) elavad xxxx korteris. Õ L sõnul kuulub nimetatud korter OÜ-le Verle ja I.I on üks osaühingu omanikest ning tema loal on kõik nende lapsed kooliskäimise ajal saanud nimetatud korteris elada. S L on xxxx ja A L Rakvere xxxx õpilane. 02.11.2012 tuli Õ L Rakverre oma tütardele toiduaineid tooma ja olles xxxx tänaval asuvas korteris, tekkis tal tütre S sõnavahetus sellest, et S soovis saada saabaste ostmiseks ema käest raha, aga emal ei olnud raha anda. Sõnavahetuse käigus S lõi ema lahtise käega pähe. Õ L tunnistab, et löök oli õrn, tema sellest haiget ei saanud, kuid hakkas siiski nutma. Õ L pisaraid nägi ka korterisse tulnud poeg I L , kes rääkis sellest telefonitsi isale Ü L . 02.11.2013 kella 16.00–17.00 vahel tuli I.I xxxx tänaval asuvasse korterisse ning hakkas korteris oleva Õ ja S L pahandama, sõnavahetus päädis sellega, et I.I lõi oma alaealisele tütrele S L ühe korra käega näkku, löök tekitas tütrele valu, S hakkas nutma 2 ja jooksis vannituppa peitu ning lukustas seestpoolt ukse. I.I püüdis jõuga ust avada, aga see ei õnnestunud. Nüüd jõudis korterisse ka A L , kes oli vahepeal ära käinud. Kui A L korterisse tuli, siis I.I hakkas temaga pahandama ja lõi talle käega ühe korra näkku, löök tekitas A L valu. Kuuldes vannitoast õe S nuttu, jooksis ka A L vannituppa peitu. I.I püüdis kruvikeerajaga vannitoa ust lahti muukida. Kuna tüdrukud kartsid, et isa võib veel midagi teha, siis A L helistas vannitoast politseisse. Politsei saabudes tulid nad vannitoast välja ja rääkisid politseitöötaja Maido Mikotinile, et isa tuli neile kallale. Kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel I.I eitas tütarde löömist, kuid 30.05.2013 ta teatas prokurörile, et kahetseb juhtunut ja tunnistab ennast süüdi ning soovib kriminaalasja lahendamist käskmenetluses, kuna viibib sageli komandeeringutes ja kohtuistungile ilmumine on raskendatud. II Süüdistuste sisu: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.I selles, et tema 02.11.2012 kella 16.00–17.00 vahel xxxx asuvas korteris isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi oma alaealisele tütrele S L (sündinud xxxx) ühe korra käega näkku, põhjustades kannatanule valu ja hetk hiljem lõi oma täisealisele tütrele A L (sündinud xxxx) ühe korra käega näkku, põhjustades kannatanule valu. Seega I.I , tekitades teistele inimestele kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek: Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb tunnistada I.I süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 45 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 448,65 eurot. IV Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt I.I süüdistustes saabusid kohtusse 31.05.2013. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 30.05.2013. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt
§-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu Õ L ütlustega selles, et 02.11.2012 xxxx asuvas korteris I.I karjus ja 3 ähvardas ning lõi oma alaealisele tütrele S L ühe korra lahtise käega tugevalt vastu nägu, tütrel oli nägu löögist punane ja tütar hakkas nutma ning jooksis vannituppa peitu; alaealise kannatanu L ütlustega selles, et 02.11.2012 .a. kella 17.00 paiku xxxx asuvas korteris isa I.I lõi talle ühe korra lahtise käega vastu vasakut põske, löök tekitas valu, ta hakkas nutma ja jooksis isa eest vannituppa peitu. Hetk hiljem varjus ka õde A L vannituppa isa eest peitu. A L rääkis, et isa oli ka teda löönud. A L oli põsk punane. A L teatas toimunust politseisse; kannatanu A L ütlustega selles, et 02.11.2012 xxxx asuvas korteris isa I.I lõi talle ühe korra lahtise käega vastu põske, ta sai löögist haiget. Ta läks isa eest vannituppa peitu ja helistas siis politseisse; tunnistaja politseitöötaja Maido Mikotini ütlustega selles, et olles 02.11.2012 patrullpolitseinikuna tööl, sai ta väljakutse xxxx asuvasse korterisse, kus isa oli läinud tütardele kallale. Olles saabunud sündmuskohale, rääkisid A ja S L talle, et I.I tuli neile kallale. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus I.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. I.I keskmise päevasissetuleku suurus on 9,97 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava I.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot ning
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 43,20 eurot.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige 4 №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 05.juulil 2013.a №oremreferent Irina Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.