KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9350 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaid

§ 199lg 2 p 5,9 järgi ja teda karistati 6 - kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. R.H karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, seega jäi kanda 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 10.07.2012 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on 02.10.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära R.H ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri arvamusega, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 R.H on kriminaalkorras karistatud kokku 4 korral. Tema kuritegeliku käitumise põhjuseks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest - nimelt on ta 8 aastat tarvitanud amfetamiini. 3 viimast aastat vabaduses süstis ta opiaate. R.H on olnud Tallinnas Wismari Haiglas metadoonravil, kuid see ei sobinud ja ta katkestas ravi; 2011.a augustikuus käis proovimas Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravi, kuid lahkus sealt koheselt omal soovil, kuna pidas keskuse tingimusi enda jaoks liiga raskeks. 2.2 R.H on vangistuses osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides ta osalenud ei ole. Kui vangistuse kandmise algusperioodil R.H tahet tegeleda narkosõltuvusega ei olnud, siis viimasel ajal on ta avaldanud soovi taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud
3. aasta III. kvartalis sotsiaalprogrammis Eluviistreening osalemine ja inspektor-kontaktisiku poolt vabanemiseelne nõustamine. 2.3 Kantud karistusaja lühidusele vaatamata (kantud on 7 kuud vangistust) on R.H 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2.4 R.H senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega tema käitumine korrigeeritav – olles karistatud 6 kuu vangistusega 04.04.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi, jätkas ta kriminaalhooldusel olles kuritegelikku käitumist. Selle eest karistati teda 10.07.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 199lg 2 p 9 järgi, mõistes liitkaristuseks lühimenetluses Kar

S § 65 lg 2 alusel 9 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Ka 10.07.2012 kohtuotsuse järgselt jätkas R.H kuritegelikku käitumist ja teda karistati selle eest 18.10.2012 kohtuotsusega lühimenetluses KarS §

§ 199lg 2 p 5,9 järgi. Viimati karistati R.H Harju Maakohtu 18.10.2012 kohtuotsusega Kar

S §

§ 199lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Tema karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse 2 ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust (arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012 määrusega). Vangistuse kandmise alguseks on 02.10.

1. 2.5 R.H viimase aja elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega saavutatav tema asumine õiguskuulekale teele. Vangistuse ajast on tal kehtivad distsiplinaarkaristused, sealhulgas ka 1 suitsetamiskorraldust eirava käitumise eest. R.H käitumine vabaduses on senini olnud determineeritud narkosõltuvusest ning tal on veel läbimata talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud ja uute võimalike kuritegude toimepanemise riske madaldavad taasühiskonnastavad programmid. Tema vabadusse naasmisega kaasneks reaalne kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Ka Tartu Vangla ei toeta R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna R.H-st lähtuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%. 2.6 R.H kehtivad distsiplinaarkaristused ja
2. aastal lahkumine Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusest, kuna narkovõõrutusravi keskkond ei sobinud sealsete tingimuste liigse raskuse tõttu, ei ole pidanud kohus usutavaks ja veenvaks, et R.H käesoleval ajal suudaks ja oleks valmis täitma Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse võõrutusravile ilmunud isikutele kehtestatud nõudeid. Selles keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, s.h töö, individuaalne ja grupinõustamine jmt. Juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping. 2.7 Kohtu hinnangul on R.H-le antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid tema enda süülisest käitumisest tingituna on ta jätnud need võimalused kasutamata. Vangistuses talle ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes osalemise järgselt on R.H soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada R.H ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu elutingimusi karistusest ennetähtaegse vabastamise korral (m.h elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu). R.H asub vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse ning seejärel elama emale kuuluvasse korterisse. R.H pärineb töökast õiguskuulekast perest. Tal on toetav sotsiaalvõrgustik ema, õe, vanaema ja onu näol, kellega on head ja toetavad suhted. Ema ja õega on vanglas toimunud ka lühiajalised kokkusaamised. Eelnimetatud isikud on R.H toetanud nii vangistuses kui ka lubanud edaspidi toetada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt väärtustab R.H perekonda ja on lubanud emale abiks olla. Õiguskuulekate lähikondlaste tõttu on R.H vabaduses olemas positiivne suhtlusringkond, kellele toetuda ja kellega suhelda, mis loob ka eeldused õiguskuulekaks eluks. 3.2 Kaitsja märgib, et kuigi R.H puudub ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht, on ta enne vangistust töötanud OÜ-s XXX laadija ja müüjana, baaris garderoobivalvurina ning teinud erinevates firmades hooajatöid. R.H soovib jätkata töötamist kas ehitusel või baaris XXX . Töö leidmist hõlbustab varasem töökogemus ja keskharidus. R.H on Lasnamäe Mehhaanikakoolis omandanud lukksepp-freesija eriala ning keskhariduse. 3 3.3 Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R.H ametnikega viisakas ja koostööaldis, ta on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Ta ei õigusta kuritegelikku käitumist ning on motiveeritud seaduskuulekaks eluks. Ta kahetseb toimepandud kuritegusid, soovib elada seaduskuulekalt ja narkootikumidega igasugused kokkupuuted lõpetada. Tartu Vanglas on ta osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil. Kõik eeltoodu on kinnituseks R.H väärtushinnangute olulisest muutumisest ja asumisest õiguskuulekale teele.
4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.06.
5. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik R.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 5.2 R.H puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on varieeruvad – varasemalt on teda karistatud suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat vangistust kannab ta varguste katsete eest, millele on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. 5.3 Arvestades R.H korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue kuriteo toimepanemise osas kõrge, mistõttu Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on R.H ka vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad R.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et R.H iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on R.H olemas elukoht ja toetavad lähedased ja vaatamata garanteeritud töökoha puudumisele, on tal erialane haridus ja varasem töökogemus, mis kergendab töö leidmist. Kaitsja palub märgata sedagi, et R.H on suhtlusel vanglaametnikega viisakas ja koostööaldis ning motiveeritud seaduskuulekaks eluks. Samuti kahetseb ta toimepandut. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 25). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et R.H iseloomustuses märgitud negatiivsed asjaolud (sõltuvushäired, korduv kriminaalkorras karistatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kehtivad distsiplinaarkaristused) kogumis näitavad, et kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole tema käitumine korrigeeritav. Vangistuses on R.H võimalik osa võtta taasühiskonnastavatest programmidest, millistest süüdimõistetu varem on keeldunud, ent mille vastu ta on alates märtsi lõpust hakanud huvi tundma, tunnistades nii probleemi 4 olemasolu kui ka vajadust sellega tegeleda. Ka ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval arvestades tema pikaajalist sõltuvust kangetest narkootikumidest vaja tegeleda sõltuvusprobleemidega, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et taasühiskonnastavate programmide läbimise järel on R.H soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas