← Eesti

4-15-7812/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7812 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi R

§ 224

lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks.

  1. Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et R.S-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 03.09.2015 otsusega nr 2302,15,012857 karistati R.

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 16.08.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150816370102 kohaselt 16.08.2015 kell 18:14 Viljandi mnt 15 juures Kiisa alevikus Harjumaal suunaga Saku poole juhtis R.S mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,41 mg/l+-0,05mg/l. Eeltoodust tulenevalt rikkus R.S LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 21.09.2015 esitas R.S kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale. Kaebuse kohaselt sõitis ta 16.08.2015 Saku vallast koju, päev enne seda tarvitas ta alkoholi, ta oli kindel, et ta on kaine. Ta tunnistab enda süüd. Tema töö jaoks on juhiload vajalikud, ta peab autot tööl tihti kasutama. Samuti sõidab ta tööle autoga, ta ei ole suuteline pikka maad jala käima, selle kohta on talle antud puue. Asjaolu, et ta jääb lubadest ilma, raskendab tema liikumist ja tööl käimist. Rahatrahvi osas palub ta vormistada maksegraafiku 6 kuu peale. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg, mis on üle LS § 224 lg 2 keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 2 puhul veres 0,25-0,50 milligrammis või väljahingatavas õhus 0,250,74 milligrammi liitris. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud R.S-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on R.S-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.S sõiduki juhtimiselt 16.08.2015, sest ta juhtis sõidukit VW Passat reg.nr XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Tunnistaja Andrus Murumetsa ütluste kohaselt 16.08.2015 kell 18:14 Harjumaal Kiisa alevikus Viljandi mnt 15 juures suunaga Saku poole kontrolliti indikaatorvahendiga VW Passat reg.nr XXX juhti, näit oli 0,41 mg/l. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et R.S on kehtiv juhiluba. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (16.08.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 16.08.2015 kell 18:17-18:20 R.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,41 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,36 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.S kehtivaid väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. - Menetlusaluse isikuna R.S seletas, et tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja alustas sõitu järgmisel õhtul, arvates, et ei ole joovet. 2 Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.S-i süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik R.S juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. R.S-i käitumine sisaldab LS 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik R.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati R.S LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohtuvälise menteleja otsusest nähtuvalt raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1-59-15). R.S-i süü LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemisel on keskmisest väiksem. Süü suurusele viitab asjaolu, et R.S-i väljahingatavas õhus oli LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemiku alla keskmise määra alkoholisisaldus (alkoholi sisaldus 0,36 mg/l). Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul 3 R.S-i süü suurust. LS § 224 lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui R.S praeguses asjas. Kohus on seisukohal, et 03.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,012857 tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 3 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt R.S kehtivaid väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Varasemalt ei ole R.S-i sõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 03.09.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,012857 – R.

§ 224

lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot osas täpsustab kohus otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 8 kuu jooksul. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.