4-15-8005/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-8005 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi U.V kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 13.09.2015.a kiirmenetluse väärteoasjas nr 2317,15,009440 Kvalifikatsioon LS § 227 lg 1 järgi. Menetlusalune isik U.V, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus otsusele RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 13.09.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,15,009440 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista U.V süüdi LS § 227 lg 1 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. KarS § 66 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda 2 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 60 eurot. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 1 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Alina Tenitskaja on koostanud 13.09.2015.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220142907048 selle kohta, et U.V juhtis 13.09.2015.a. kell 12:10 Harju maakonnas Tallinna linnas Ehitajate teel Kadaka ja Õismäe tee vahel suunaga Õismäe tee poole mootorsõidukit Audi A6 Avant reg.nr XXX kiirusega 70 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Sellega U.V rikkus liiklusseaduse LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Alina Tenitskaja on 13.09.2015.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220142907048 määranud U.V-le karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 eurot, mis tuleb tasuda ositi 2 võrdses osas ning viimase osa tasumise tähtpäev 13.10.2015.a. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses. Kaebaja palus talle määratud rahatrahv üle vaadata, kuna kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses nr 10220142907048 koostamisel kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust ning antud otsus tuleb karistuse osas tühistada. Vastavalt LS § 227 lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut aga kaebajale on määratud LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 eurot, mis ületab karistuse sanktsiooni maksimaalmäära. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et U.V on väärteoasjas kogutud materjalidega toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Isik nõustus kiirmenetlusega ning on andnud omakäelised ütlused rikkumise kohta. Arvestades isikul eelnevat seaduskuulekust (üks samalaadne kehtiv karistus kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 alusel, trahv tasutud) määras menetleja karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o. 160 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebusega ja on seisukohal, et menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust määrates karistuse, mis ületab sanktsiooni maksimaalmäära ning palub kohtul kiirmenetluse otsus tühistada karistuse osas. Kohtuväline 2 menetleja palub kohtul teha uus otsus, millega määratakse karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 120 eurot. Kohtuotsuse põhjendused 01.10.2015.a. Harju Maakohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.02.10.2015.a. esitas kaebaja korrektse kaebuse. Väärteomenetluse seadustiku V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et U.V kaebus tuleb rahuldada. Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et U.V juhtis 13.09.2015.a. kell 12:10 Harju maakonnas Tallinna linnas Ehitajate teel Kadaka ja Õismäe tee vahel suunaga Õismäe tee poole mootorsõidukit Audi A6 Avant reg.nr XXX kiirusega 70 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Väärteo toimepanek on tõendatud U.V kiirmenetluses otsuses antud ütlustega, et ta sõitis 13.09.2015.a. Ehitajate teel suunaga Õismäe poole ja ületas lubatud sõidukiirust. Tunnistaja Kristjan Pajupuu ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et 13.09.2015.a. teostasid aadressil Tallinnas Ehitajate teel liiklusjärelevalvet. Nad mõõtsid Ehitajate teed (Kadaka tee ja Õismäe tee) vahelisel alal sõidukite sõidukiirust. Kell 12:10 fikseerisid kiirusemõõturiga sõidukil Audi A6 Avant reg.nr XXX kiiruseks 70 km/h (lubatud on 50 km/h). Pidasid antud sõiduki käega märguandega kinni. Juhiks osutus U.V sünd 31.03.1980.a. Isikule tutvustati kiirusemõõturi näitu. 13.09.2015.a. koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt patrullpolitseinik Kristjan Pajupuu mõõtis 13.09.2015.a. kella 12:10 Harju maakonnas Tallinna linnas Ehitajate teel (Kadaka ja Õismäe teede vahel) suunaga Õismäe tee poole U.V poolt juhitud Audi A6 Avent reg.nr XXX kiiruseks 70km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Lõplik mõõtetulemuseks jäi 67 km/h. Juhile on kiirusemõõtja näitu tutvustatud. Juht protokollis selgitusi ei ole andnud ning on protokolli allkirjastanud. 3 Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX020598 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-15/00099) ja seade oli töökorras 13.09.2015.a. 12:10 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemus jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 13.09.2015.a. kell 08:20 ning seade oli töökorras. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus eeltoodud tõendite põhjal tõendatuks U.V käitumises LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Vastavalt LS § 227 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 eurot. Seega on U.V-le määratud karistus ületanud sanktsiooni ülemmäära. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada kuna kaebajale määratud karistus ületab LS § 227 lg 1 sätestatu ülemmäära. Kohus ei ole tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2317,15,009440 uue otsuse ning karistab U.V LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. Kohus leiab, et KarS § 66 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda 2 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 60 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 5