) § 127 kohaselt on B.V kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo poolt 24.08.2015.a. koostatud väärteoprotokolli 20150824370101 (2302,15,013204) kohaselt juhtis B.V 24.08.2015.a kella 17:34 ajal Ehitajate tee 101 juures mootorsõidukit VW Passat CC, r/n XXX, kiirusega 104 km/h +/-4 km/h, kui suurim kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas B.V lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. B.V rikkus sellega
lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.09.2015 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,15,013204, määrati B.V-le karistuseks
lg 3 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, so 500 eurot ja
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja juhtimisõiguse alles jätmist töö tõttu; peab seoses tööga külastama igapäevaselt paljusid hambaarste, pidevalt ühistranspordiga sõites enda tööks aega aga ei jaguks. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta tekkinud kliendibaasi ning seoses sellega ka eluks vajaliku tulu. Nõustub suurema rahatrahviga ning palub jätta juhtimisõigus alles. Lubab, et enam liikluses kretiinina ei käitu. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole B.V kaebus põhjendatud ning menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B.V süü antud teo toimepanemises on suur; isik ületas kiirust mitte vähem kui 50 km/h ja seda teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Antud asjas tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu ei olnud juhuslikku laadi, vaid oli toime pandud tahtlikult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B.V käitumine näitab ilmselgelt ükskõikset suhtumist talle lasuvatesse kohustustesse. Kuna vaatluse all olev rikkumine on ohtlik väärtegu, siis isiku ükskõiksus ei piirdu ainult tema enda ja tema lähedastega vaid selle ükskõiksusega on hõlmatud ka teiste kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtu seisukoht: V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 3 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 41–60 kilomeetrit tunnis. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et B.V poolt toime pandud rikkumine
lg 3 järgi on tõendamist leidnud: kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostati 24.08.2015 kell 07:50 Harju Maakonnas Ehitajate tee 101 juures B.V poolt juhitud mootorsõiduki VW Passat, r/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet PLS33 Kiirusmõõtur LaserCam4, nr LE0151 (seade testitud ning töökorras). Mõõtmist teostati asulasisesel teel, nähtavus oli hea, ilmastik sademeteta ning teeolu oli kuiv. Tegemist oli kattega 4+4 sõidureaga ning teega, millel oli eraldusriba. Antud mootorsõiduki kiiruse mõõtmist teostati paigal seistes, paremal teepeenral, mootorsõiduk liikus pärisuunalisel sõidurajal ning lähenes. Lõplikuks mootorsõiduki VW Passat, r/n XXX kiiruseks mõõdeti 104 +/- 4 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning ta allkirjastas protokolli; salvestuse andmete väljatrükist nähtub, et 24.08.2015.a kella 17:34 ajal mõõdeti Ehitajate tee 101 juures sõiduki VW kiiruseks 104 km/h; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt B.V tunnistab oma tegu ning seletab, et kiirendas 24.08.2015.a võidu mootorratturiga. Kahetseb tehtut. Kohtu hinnangul on B.V pannud teo toime tahtlikult; isik teadis, et võidu sõites ületab lubatud sõidukiirust ning ta tahtis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni;
lg 5 p 2 järgi võib
lg 3 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust-sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist-3-6 kuuni. Kohtuväline menetleja mõistis B.V-le karistuseks
lg 3 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, so 500,00 eurot ning võttis
Kohtuvälise menetleja 14.09.2015 otsuse kohaselt võttis menetleja B.V-le karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Menetleja pidas lisakaristuse kohaldamist vajalikuks põhjusel, et B.V on varasemast kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest, samuti lähtus menetleja lisakaristuse kohaldamisel õiguskorra huvidest. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. Kohtu hinnangul on menetleja B.V-le määranud karistuse seadusega kooskõlas; arvestanud B.V isikut ning süü suurust. Kohtu hinnangul on B.V süü suur; isik ületas tahtlikult lubatud sõidukiirust kahekordselt. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks seda, et B.V on asulasisesel teel ületanud kiirust kahekordselt ajal, so argipäeval kell 17-18:00, mil osaleb liikluses tavaliselt rohkem liiklejaid. Isik seadis oma teoga, so mootorratturiga võidu kiirendamisel, ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad. Kaebuse esitaja palub siiski jätta töö tõttu juhtimisõigus alles ning määrata suurem põhikaristus. Kohus märgib, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased asjaolud, pidid talle teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi kaebuse esitaja ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohus leiab, et oluline on pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et B.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et B.V hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluselt isikult kohane lisaks põhikaristusele võtta ära ka juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtu hinnangul arvestades B.V süü suurust ning varasemaid liiklusalaseid rikkumisi, sh varasemat sõidukiiruse ületamist, on vajalik lisaks põhikaristusele, so rahatrahvile 125 trahviühiku ulatuses, kohaldada ka B.V suhtes lisakaristust ja seda mitte vähem kui 3 kuud. Kohtu hinnangul, eeltoodut arvesse võttes, menetleja otsus muutmisele ei kuulu. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.