4-15-8843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. novembril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-15-8843 Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete N.E ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 tunnustel Menetlusalune isik N.E - isikukood XXX, elukoht: XXX; kodakondsus määratlemata, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg 09.11.2015.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 lg 1 ja V™S § 83 p 2, § 107- 111, 113, kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada N.E narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, s.o. narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteos ning mõista karistuseks arest 5 päeva. Aresti ärakandmist arvestada alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest. Kohustada N.E ilmuma aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajja Rahumäe tee 6 hiljemalt 30.12.2015. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.E suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele V™S § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Väärteoprotokoll AB1468528 on koostatud selles, et N.E 24.09.2015.a kella 12:32 ajal Toompuiestee 37, Tallinn maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (koostatud 24.09.2015.
- a)kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne AMP ja MET suhtes, N.E esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. N.E kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohtuistungi ajast on ta teadlik. Kohtukutse on kätte saanud ema s.o vähemalt 14- aastane perekonnaliige. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks esitatud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks arest 5 päeva. Isikut on samaliigiliste väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud rahatrahv. Rahatrahvid on isikul tasumata, isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kohus kuulanud ära kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et tõendamist on leidnud, et N.E oli 24.09.2015.a tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis antud ütlustes ise tunnistanud, et oli tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Kohus ei ole tuvastanud arsti ettekirjutust narkootikumide tarvitamiseks. Samuti tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli (koostatud 24.09.2015.
- a)kohaselt N.E narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuivõrd indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend reageeris positiivselt järgmiste ainete peale: AMP ja MET. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt esinesid N.E ka joobeseisundile viitavad tunnused, milleks olid süstejäljed, silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, aeglasem. Menetlusalune isik on indikaatorvahendi kasutamise protokollis samuti tunnistanud amfetamiini tarvitamist 23.09.2015.a. Menetlusalune isik N.E on ka ise nõustunud indikaatorvahendi kasutamisega. Talle on tutvustatud õigusi, milleks mh on ka õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Menetlusalune isik ei ole indikaatorvahendi näitu vaidlustanud, on sellega nõustunud, kinnitades seda allkirjaga protokollis. Korrakaitseseaduse § 41 lg 7 kohaselt kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-49-09 p 12 asunud seisukohale, et „eelnevast lähtuvalt peab NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud - mille esinemist eeldatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 16, 106, p 15) - puuduvad, vastutab isik NPALS § 151 järgi. Joobeseisundi esinemine ei ole NPALS § 151 realiseerituse seisukohast oluline. Küll aga märgib Riigikohus, et teatud juhtudel võib joobeseisund olla üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud NPALS § 151 koosseisu - eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline.“ Käesolevas väärteoasjas on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tõendamist leidnud, et 1 N.E oli tarvitanud narkootilist ainet, seega on täidetud NPALS § 15 lg 1 sätestatud objektiivne koosseis. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi. Narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga ja menetlusalune isik on ise tunnistanud narkootilise aine tarvitamist. Seega on täidetud ka subjektiivne koosseis, kuivõrd isik teadis, et tarvitab narkootikume. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut ka varem korduvalt NPALS § 151 alusel karistatud, seega ei ole N.E puhul tegemist isikuga, kes esmakordselt puutub kokku narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud väärteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem karistatud korduvalt, sealhulgas NPALS §151 alusel ning karistuseks mõistetud rahatrahv. Eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on N.E tasumata, samuti puudub N.E töökoht, mistõttu ei ole põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et N.E ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades, et toime on pandud üks rikkumine, peab kohus kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti. Liina Pohlak Kohtunik