lg 1 alusel arvestada vangistuse algust alates 06.12.2011.a, s.o R.P kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK R.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.02.2010.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.P ei pane 2 aasta jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaal1
Kohtumäärus jõustus 09.09.2011.a. 25.10.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule teistkordselt erakorralise ettekande R.P kohta ja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida R.P talle kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti ei ole süüdimõistetu asunud täitma enda võetud kohustust pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Ettekande kohaselt täitis süüdimõistetu registreerimiskohustust viimati 26.08.2011.a, hilisemad mittetulemise põhjused on ametnikule teadmata. R.P lähivõrgustikku kuuluvad isikud ei tea, kus süüdimõistetu elab ja kellega lävib, samas teatasid nad, et ta olevat vahepeal haiglas viibinud ja nüüdseks välismaale lahkunud. Järelepäring politseisse ei kinnitanud, et R.P on Eestist lahkunud. R.P elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud kutse 21.11.2011.a kohtuistungile tagastati postiasutuse poolt märkusega „ei ela antud aadressil“. Teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. 17.11.2011.a helistas R.P ise kohtuistungi sekretärile ja ütles, et sai ema käest teada, et kohus teda otsib. Sekretär teatas talle kohtuistungi aja hoiatusega, et mitteilmumise korral võidakse ta vahistada. R.P lubas istungile kohale tulla. 21.11.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud ning ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest ei teatanud. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on süüdimõistetu viibinud väidetavalt narkootikumide üledoosiga haiglas, kuid kindlaid andmeid selle kohta ei ole. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada R.P tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tulenevalt KrMS § 140 lg 1, 3 , § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kuulutas R.P tagaotsitavaks ja kohaldas süüdimõistetu suhtes tabamisel tõkendina vahistamist. 06.12.2011.a R.P tabati ja vahistati. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde ja palus R.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks rikkunud kõiki kontrollnõudeid ja ka kohtu poolt hilisemalt pandud lisakohustust pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Käitumiskontrolli algperioodil toimus kriminaalhooldus nõuetekohaselt. Probleemid tekkisid käesoleva aasta suvel, kui suhted perekonnas pingestusid ja R.P lahkus enda elukohast. Talle on antud erinevaid võimalusi, kuid R.P ei saa usaldada. Käesolevalt ei ole ka elukohta, kuhu saaks kohustada teda elama asuda. Mehe vanemad, kelle juures ta varem elas, ei ole nõus teda enam enda juurde võtma, kuna ta on korduvalt usaldust kuritarvitanud. Käesolevalt on süüdimõistetu laps nende juures ja algatamisel on hooldusõiguse menetlus. Teise elukoha, mille R.P avaldas oma viimase elukohana ja kuhu ta peab võimalikuks tagasi elama asuda, sobivust ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontrollida, kuna tal ei õnnestunud nimetatud korterisse sisse saada. R.P ise avaldas, et ta soovib jätkata kriminaalhooldust. Tal on elu ummikus ja ta on üritanud seda korda saada. Enda varasemast elukohast lahkus, kuna tal tekkisid probleemid 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus juba rakendanud R.P suhtes kergemaid meetmeid ja määranud talle lisakohustuse. R.P ei kasutanud talle antud võimalust. Ta ei pöördunud psühholoogi juurde, kuigi lubas seda teha. Samuti ei asunud ta täitma esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ega elanud määratud elukohas, millega tegi võimatuks kõigi
R.P ei olnud kättesaadav kriminaalhooldajale ega ka kohtule. Loodetavasti on vahistuses viibimine avaldanud mõju R.P-le , kuid vaatamata sellele puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks kriminaalhoolduse täitmine edasiselt tulemuslik. R.P on korduvalt karistatud, enda sõnul on ta ka varem lühiajaliselt vangistuses viibinud. See ei ole siiani piisavat mõju avaldanud. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432 Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.