S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 9k;
S § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6k katseajaga 1a 6k; 29.03.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 266 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3k,
S § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 6k 4p, KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3k,
S § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 8k; Kaitsja 06.11.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus 8k, KarS § 202 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3k, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 8k,
S § 199 lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus 6k,
S § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 240 tundi tähtajaga 1a, 29.10.2010a. Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus 4k täitmisele, karistuse algusega 22.10.2010 29.11.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5,9 alusel mõisteti vangistus 6 kuud,
S § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplik karistus 7 kuud 22 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 13.06.2011 Kahtlustatavana kinnipidamine alates 10.09.2011.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.O KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Lõplikuks karistuseks mõista K.O-le 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 10.09.2011.a. Tõkendina kohaldada K.O suhtes vahistamine. Vahistada K.O kohtusaalis. 5 Välja mõista K.O ´lt
lg 1 p 2 alusel ja
lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „K.O , 1-11-9952 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa K.O süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on varem Harju Maakohtu 29.11.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 7 kuud 22 päeva , seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi , uuesti üritas 10.09.2011.a kella 16.10 paiku Tallinnas, Tondi 6 asuvast Favora tanklast varastada Johnny AS`ile kuuluvad kolm pakki kohvi „Luxus“, väärtusega kokku 17.25 eurot, ühte pakki kohvi „Paula“, väärtusega 5.75 eurot ja kaks pakki kohvi „Gevalia“, väärtusega kokku 12.30 eurot, kaupa kogumaksumusega 35.30 eurot, pani kohvipakid põue ja jooksis tanklast välja tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Seega K.O oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, s.t. pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör kohtuvaidluste käigus loobus süüdistusest punkti 5 osas ning palus kohtul K.O süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Kohus leiab, et süüdistatav K.O tuleb süüdistuses esitatud punkt 5 osas õigeks mõista ning tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. K.O süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Favora Tankla avaldus, millest nähtub, et 10.09.2011.a. Favora Tankla Tondi 6 Tallinn kauplusesse sisenes noormees rohelises jopes oranž kapuutsiga ja võttis 6 pakki kohvi ja pani need põue ja jooksis ära. Kaup – kohv Luxus 3 tk, ühe paki maksumus 5,75 eurot, kohv Paula 1 pakk maksumusega 5,75 eurot ja kohv Gevalia 2 tk, ühe paki maksumus 6,15 eurot. Kaup kokku üldmaksumusega 35,50 eurot /tlk 2/; õigusrikkuja üleandmise akt millest nähtub, et 10.09.2011.a. kell 16.20 Tallinnas Tondi 6/8 meesterahvas möödus läbi kassarivi kauba eest tasumata. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kaup üldmaksumusega 35,50 eurot /tlk 3/, tunnistaja AK ütlused, millest nähtub, et Favorast tuli paanika häire (Tondi 6/8). Klienditeenindaja ütles, et meesterahvas varastas kohvi ja jooksis bussi peale, said kirjelduse. Pidasid kinni Kosmose bussipeatusel kell 16.21 /tlk 5/; tunnistaja OB ütlused, millest nähtub, et 10.09.2011.a. oli tööl Tondi 6 Favora tanklas, poodi sisenes noormees kellel seljas oli roheline jope oranži kapuutsiga, kes väga kaua seisis kohvi riiuli juures ja pärast võttis ja varastas 6 pakki kohvi ja jooksis ära. Isik võttis kohvi riiulilt kell 16.07 ja lahkus tanklast kohvi eest tasumata kell 16.10. Kohvi väärtus oli eurot. Kaup on rikkumata ja tagastatud /tlk 6/; 11.09.2011.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 10.09.2011.a., täpset kellaaega ei mäleta, kuid see võis olla kella 16:10 paiku läks üksi Tondi tänaval asuvasse Favora tanklasse. Sealt võttis riiuli pealt kohvipakid. Seda tema ei mäleta, mis kohvi tema täpselt võttis, samuti ei mäleta täpselt mitu paki tema võttis. Kohvi pakid pani endale kilekotti, mis oli temal kaasas ja väljus tanklast kauba eest maksmata. Peale seda peeti teda turvatöötaja poolt kinni. Kohvi tahtis varastada enda tarbeks. Kahetseb juhtunut /tlk 12-14/; Väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et K.O on varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras. 29.11.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega K.O on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi /tlk 17-28/. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav K.O on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end 3 süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). K.O ´t on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. K.O ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.O ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.O ´t ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna K.O ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud K.O suhtes põhjusel, kuna K.O ei oma sissetulekut ( t lk16), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (t lk.17-26) ning lisaks kuuluvad K.O ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine K.O suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi K.O ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. K.O ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna K.O ´t on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning K.O suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid narkootiliste ainete suhtes ( t lk.23), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et K.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole K.O suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest K.O tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel 4 või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub K.O suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. K.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et K.O pani uue kuriteo toime mõne kuu möödudes kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav K.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohus leiab, et K.O suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust. Varastatu väärtus oli väike, seega süü ei ole suur, siis on võimalik mõista vangistust sanktsiooni alammäära lähedalt. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et K.O võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. K.O ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades K.O varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.