← Eesti

1-11-13502/5

Obsah (7)§173§ 175§ 339§ 239§244§ 189§ 180

Kriminaalasi nr 1-11-13502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppementlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2011.a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-13502 Koht

§173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.D Kar

S § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada D.D KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 4 (nelja) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista D.D-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 65 lg 2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust 21.06.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega D.D-le KarS §199 lg 1 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 3 (kolm) kuud vangistust ja D.D-le lõplikuks liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada D.D suhtes tõkend – vahistamine, vahistada isik kohtusaalis ning KarS §68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust 07. detsembrist 2011.a. (07.12.2011.a.) Tsiviilhagi Tsiviilhagi: rahuldada xxxx xxxxxxxx´i tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel D.D-lt xxxx xxxxxxxx´i kasuks 929,60 eurot (üheksasada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti); Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4, 9; §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 1 alusel välja mõista D.D-lt menetluskulu:  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti,  kaitsjatasu – vandeadvokaadi Anu Vilt osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti riigi tuludesse. Väljamõistetud summad (sundraha ja kaitsjatasu) tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:,“ D.D , 1-11-13502, sundraha“, „D.D , 1-1113502, kaitsjatasu“, . Sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumise (

§ 339lg 1 ) peale.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (07.12.2011.a). 2

(5)Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda (07.12.2011.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse D.D selles, et tema olles abis xxxx xxxxxxxx xxxx talus majapidamistöödel, võttis 29.juunil 2010.aastal elutoast kapi ääre pealt veranda välisukse võtme ja 2010.a. juulikuus tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja veranda kaudu, kasutades võõrast elumaja elamiseks. …selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 2010.aasta suvel ja sügisel tungis mitmel korral valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja veranda kaudu, kasutades võõrast elumaja elamiseks. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, vähemalt teist korda, pani D.D toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. …selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 21.06.2010.aastal KarS § 199 lg 1 alusel karistatud tingimisi vangistusega 3 k katseajaga 18 k, tungis 25.augustil 2010.aastal sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil elutoast kappi peidetud ehetekarbi väärtusega 10,00 eurot, milles olid kaks kullast abielusõrmust väärtusega 447,38 eurot, kaks kuldsõrmust väärtusega 191,73 eurot, 10 grammine hõbedatükk väärtusega 25,56 eurot ja neli pärlikeed väärtusega 19,17 eurot. Vargusega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 693,84 eurot. …selles, et tema 11.12.2010.aastal kella 06.00 paiku tungis eelnevalt xxxx talust varastatud võtmega sisse veranda kaudu xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil Fiskarsi kööginugade komplekti väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 5 eurot ja ühe pudeli vahuveini Martini Asti väärtusega 6,39 eurot. Vargusega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 36,95 eurot. …selles, et tema 16.12 2010.aastal tungis eelnevalt xxxx talust varastatud võtmega sisse veranda kaudu xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil külmutuskapist ühe ananassi väärtusega 1,60 eurot ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti väärtusega 12,78 eurot ja kaks pudelit valget viina väärtusega 8,31 eurot. Vargusega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 22,69 eurot. …selles, et tema 20.detsembril 2010.aastal tungis eelnevalt xxxx talust varastatud võtmega sisse veranda kaudu xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil kolm pudelit punast veini väärtusega 19,17 eurot ja kolm pudelit valget veini väärtusega 19,17 eurot. Vargusega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 38,34 eurot. 3

(5)…selles, et tema 03.jaanuaril 2011. aastal tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sisse xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja veranda kaudu, võttis külmutuskapist toiduaineid väärtuses 12,78 eurot, sõi need ära, majas elades lõhkus toidunõusid väärtuses 25 eurot ja kasutas võõrast elumaja elamiseks kuni 07.jaanuarini 2011.aastal. Varguse ja lõhkumisega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 37,78 eurot. …selles, et tema ajavahemikul august 2010.a. kuni jaanuar 2011.a. tungis xxxx talust varastatud võtmega veranda kaudu xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx kuuluvasse xxxx tallu, kust varastas 22 0,5 - liitrilist purki mett väärtusega 100 eurot. Vargusega tekitas D.D xxxx xxxxxxxx varalist kahju 100 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani D.D toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: xxxx xxxxxxxx poolt on esitatud tsiviilhagi 929,60 euro suurusele summale. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr D.D suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.D-le karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.D-le karistuseks neli
(4)kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kuus
(6)kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 65 lg. 2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust
  1. 2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega D.D-le KarS § 199 lg 1 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista üheksa
(9)kuud vangistust. Välja mõista D.D-lt 929,60 eurot xxxx xxxxxxxx kasuks. Välja mõista D.D´lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Menetluse käik : D.D on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik

§ 239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav D.D ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§244ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 07.12.2011.a.

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav D.D kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 4

(5)Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 19,18 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

§180

lg 1 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks D.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 417,03 eurot ja õigusabi tasu 19,18 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 07.12.2011.a. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.