järgi lühimenetluses Süüdistatav G.J , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel - eesti keel, töötab VS OÜ müügiesindajana, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati: - 27.07.2010.a. Harju Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315, LS § 127 kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.J
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.
3 päeva lugeda karistusaja hulka.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus ( 354 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 708 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutada G.J üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et G.J üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta G.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele G.J on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista G.J-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasud summas 115,04 eurot. G.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.J , 1-11-6354, sundraha, kaitsjatasud“. KrMS § 180 lg 3 sätete alusel menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 2 Asitõend: • CD – plaat (asub kriminaalasja juures) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK G.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtis 11.02.2011.a. kella 23.27 ajal Tallinnas, Kopli tn 79 maja juures mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholi joove 1,33mg/l laiendmääramatusega ± 0,12mg/l (lõplik lugem 1,21mg/l)). Sellise käitumisega rikkus G.J liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega G.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
G.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 01.12.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitas G.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, kahetseb, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisas, et tema on pere ainuke toitja, kuna elukaaslane on töötu, peres on 12.a. laps, nende juures veel elab tema ema, kes on 83.a. ja haige (mõlemas puusas on kunstliigesed), liigub vaevaliselt vaid toas, väljas ei käi. Endal tervisega probleeme käesoleval ajal ei ole, töö on vaba graafikuga, on nõus tegema ÜKT-d. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning G.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava G.J-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 35 - 37), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et juhtis sõidukit Opel Corsa reg.nr XXX ja olles alkoholijoobes. 11.02.2011.a. käis ta külas Kopli tänaval Dmitri juures, kus ta võttis alkoholi (umbes paar liitrit kanget õlut). Külla läks ta autoga. Ta tundis, et on alkoholijoobes. Sanja tahtis kuskile linna sõita ja ta lubas tal sõidukit juhtida. Sanja istus juhi kohale, tema kõrvale. Sõites mööda Kopli tänavat, sõitis Sanja keset tänavata kõrgema saare (kõrgenduse) peale ja auto jäi kivi peale. Kõik tulid sõidukist välja. Teised läksid minema. Tema ka tahtis minema minna aga politsei jõudis kohale. Sõiduki võtmed olid tema käes. Talle tehti alkoholijoobe test, mis tuvastas 2 promillise joobe. Ka: • Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja näidu väljatrükk, 12.02.2011.a. tuvastati G.J 1,21 mg/l alkoholijoove. /tl. 5-6/; 3 • • • • Tunnistaja LT ütlused, 11.02.2011.a. kella 23:30 paiku sõitis tööle trammidepoosse Kopli 118. teekond viis Sõle tänavalt Kopli tänavale. Talle liikus vastu keset sõiduteed sõitev auto. Kopli 79 juures on reguleerimata jalakäijate ülekäigurada, mida tähistavad märgid paiknevad ka sõiduteel kahe sõiduraja vahel. Vastutulev auto sõitis otsa keskel asuvale märgile. Auto hüples ja peatus. Autost väljus meesterahvas, kes kõikus. Kuna auto juhipoole uks oli lahti ja segas tema läbisõitu, andis ta signaali, mispeale mees pani autoukse kinni ja tema sõitis edasi. Peale mehe autost kedagi ei väljunud. /tl. 21-24/; Tunnistaja SL ütlused, 11.02.2011.a. olles patrullis, said väljakutse aadressil Kopli 69, kus oli toimunud avarii ja autojuht üritas lahkuda sündmuskohalt. Kohale jõudes märkas ta isikut tumedas riietes, kes hakkas lahkuma auto juurest. Ta jooksis isikule järgi ja pidas isiku kinni. Kinnipeetud isikuks oli G.J . Sõiduk reg.r XXX oli sõitnud keset teed oleva posti vastu. Isik väitis, et ta on selle auto omanik, hiljem ütles, et ta on auto kasutaja ja samuti väitis, et antud sõidukit pole ta juhtinud ja seda tegid teised. Isikul tuvastati kohapeal alkoholijoove 1,28 mg/l ja politseijaoskonnas 1,21 mg/l joove. /tl 25/; Tunnistaja MD ütlused, 11.02.2011.a. helistas talle G.J ja nad said kokku. Koos sõitsid Koplisse Dmitri juurde. Tema tahtis Dmitri juures koju saada ning nad istusid sõidukisse. G.J istus juhi kõrvalistmele ja juhi kohale Aleksander. Tema jäi tagaistmele magama. Tema seda ei oska öelda, miks liiklusõnnetus juhtus. Ta tundis pauku ja ärkas ülesse. Tema ja Aleksander läksid kohe ära aga G.J jäi auto juurde. Tema midagi ei mäletanud sündmusest, sest seda rääkis talle G.J. /tl 2729/; Kahtlustatavana G.J kinnipidamise protokoll, 11.02.2011.a. kell 23:27 peeti kahtlustuses
/tl. 31 – 34/; Kohtunik asub seisukohale, et G.J on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning G.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.J-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.J on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, talle on kohus korduvalt mõistnud tingimusliku vangistuse, andes talle võimaluse oma käitumisega tõestada, et ta on võimeline käituma seadusekuulekalt, kuid ta ka katseajal jätkas kuritegude toimepanemist. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, G.J on süüvõimeline ja tema käitumises puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus leiab, et tuleb mõista karistuseks lühiajaline vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samuti tuleb antud kohtuotsusega mõistetud karistust
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna aga kuritegu, mida G.J pani toime katseajal pole raske, G.J on oma pere ainus toitja, tema ülalpidamisel on kolm inimest ( töötu elukaaslane, alaealine laps ja invaliidist ema), tema enda tervislik seisund on normaalne, ta on avaldanud soovi teha üldkasuliku tööd, leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramisel võib selle asendada üldkasuliku tööga
sätestatud korras.
4 Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend: • CD – plaat (asub kriminaalasja juures) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, seda, et tema ülalpidamisel on kolm isikut, tuleb talle anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi 10 kuu jooksul vastavalt KrMS § 180 lg 3 sätetele. Violetta Kõvask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.