Obsah (5)

§ 199§ 74§ 75§ 65§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 07. detsember 2011 nr 1-11-10437 (kohtueelses menetluse

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja M.O (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ;omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Raul Tosmann xxxx RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada F.E süüdi karistusseadustiku (

) § § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata F.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kahte) kuud ei pöörata täitmisele, kui F.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata F.E-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: F.E on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis; määrata F.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx 1 xxxxxxxx xxxx; tühistada F.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada M.O süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09. märtsi 2011 otsusega M.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 20 (kahekümne) vangistuse päeva võrra ning mõista M.O-le liitkaristusena vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva;

§ 69

alusel asendada M.O-le mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva üldkasuliku tööga 160 (ükssada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. detsember 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.O

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx ; tühistada M.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Riigi Kinnisvara AS tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt F.E-lt ja M.O-lt 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja 40 senti Riigi Kinnisvara ASi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 F.E-lt riigi õigusabi tasu 110 (ükssada kümme) € 27 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € (postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 112.97 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 9 (üheksa) € 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 M.O-lt sundraha 50 (viiskümmend) € ja riigi õigusabi tasu 91(üheksakümmend üks) € 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € (postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 143.80 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 12 (kaksteist) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 28.78€. Selgitused kohtuotsusele

1. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel 2 maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-10437“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
2. Süüdistused 1.
3. Süüdistustest nähtuvalt on F.E toime pannud kuriteona

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 01.01.-15.08.2011 isikute grupis koos M.O-ga Viljandi maakonnas Pärsti vallas Puiatu külas Riigi Kinnisvara AS -le kuuluvasse endisesse Puiatu Erikooli ruumidesse ning varastas sealt 117 malmradiaatorit koguväärtusega 1854,40 eurot ning valmistas varastamiseks ette, st lõikas seintelt maha 35 malmradiaatorit, millega tekitas kahju 300 eurot. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on M.O toime pannud kuriteona

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud omastamise, tungis ajavahemikul 01.01.- 15.08.2011 isikute grupis koos F.E-ga Viljandi maakonnas Pärsti vallas Puiatu külas Riigi Kinnisvara AS-le kuuluvasse endisesse Puiatu Erikooli ruumidesse ning varastas sealt 117 malmradiaatorit koguväärtusega 1854,40 eurot ning valmistas varastamiseks ette, st lõikas seintelt maha 35 malmradiaatorit, millega tekitas kahju 300 eurot. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) F.E

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja karistamises vangistust 2 (kaks) kuud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata F.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on F.E kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 3 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et F.E on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis. 2) M.O

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamises vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.03.2011 mõistetud ärakandmata karistuse - 20 (kakskümmend) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada karistus 3 kuud 20 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 160 (ükssada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kaks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada M.O

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Riigi Kinnisvara AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja 40 senti. 4 Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt F.E-lt ja M.O-lt 2154 (kaks tuhat ükssada viiskümmend neli) € ja 40 senti Riigi Kinnisvara ASi kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417 (nelisada seitseteist) € ja 03 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava F.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76.70 €. Süüdistatava F.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14.39 €. Süüdistatava M.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 95.88 €. Süüdistatava M.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14.39 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 (kaks) € ja 70 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatava F.E majanduslikku olukorda ja asjaolu et tegemist on iseseisva sissetulekuta õpilasega siis jätta sundraha väljamõistmata ja süüdistatava 5 M.O majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid vähendada sundraha 50 €-ni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) F.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 110.27 (76.70 + 19.18+14.39) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € riigi kasuks; 2) M.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 50 (nelisada seitseteist) € ja 03 senti, riigi õigusabi tasu 91.10 (57.53+19.18+14.39) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6