KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.detsember
- a Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-2924 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi O.T, isikukood xxx, elukoht xxxx xx-xx xxxx xxxx, töökoht x-xxxxx, kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru Politseijaoskonna patrullteenistuse väilijuhi
- juuli 2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2860,11,002087 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus otsustas: tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru Politseijaoskonna
- juuli 2011.a. otsus väärteoasjas nr 2860,11,002087 osaliselt. Süüdi tunnistada O.T Liiklusseaduse § juhtimisõiguse äravõtmisega 5 ( viieks) kuuks. 74 19 lg 2 järgi ja karistada teda sõiduki Kohus selgitab, et Liiklusseaduse §-s 127 sätestatu kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Võru Politseijaoskonna patrullteenistuse väilijuhi
- juuli 2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2860,11,002087 karistati O.T selle eest, et ta 25.06.2011.a. kella 10:23 ajal Võru linnas Tallinna mnt. tänaval juhtis mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,57 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,52 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 4 sätteid, pannes toime LS § 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas O.T kaebuse. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et 25.06.2011.a. oli teel haiglasse, kui politsei peatas ning tegi alkoholi kontrolli. Eelmisel õhtul oli joonud alkoholi. Ei uskunud, et on veel joove. Autorooli istus põhjusel, et põletas käe ning oli vaja abi. Telefoni ei olnud. Põletatud käe tõttu oli teel Võru maakonna haiglasse. Põletatud kätt nägi ka politsei. Palub seoses nimetatud juhtumiga kohtult kergemat karistust. Soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kaitsja osavõttu ei soovi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohtuväline menetleja, kellele Tartu Maakohus edastas O.T kaebuse koos lisaga nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. O.T kaebuse kohta antud kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et O.T kaebus ei ole põhjendatud ja määratud karistuse suurus on proportsioonis toimepandud rikkumisega. O.T kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg 1 mõttest, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. O.T on varem samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega kuid ta ei ole neid karistusi täitnud. Kuna rahalise karistuse määramine ei ole mõjutanud O.T õiguskuulekalt käituma, siis on kohtuväline menetleja valinud kohaldamiseks teiseliigilise karistuse, mille suuruseks on määratud pool lubatud maksimaalsest määrast. O.T on põhjendanud oma sõiduvajadust sellega, et vajas käe põletamise tagajärjel kiiresti arstiabi, kuid telefoni puudumisel ei saanud ise endale kiirabi välja kutsuda. Tema ütluste kohaselt põletas käe xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx x maja hoovis laupäevasel päeval kella 10:15 paiku, antud koht ja aeg võimaldasid leida alternatiivseid võimalusi kiirabi välja kutsumiseks, kuid neid O.T ei kasutanud. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid. O.T-le on koostatud
- juunil
- a. väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kella 10:23 ajal juhtis mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, Võru linnas 2
(4)Tallinna mnt tänaval Tallinna mnt ja Ringtee ristmiku ning Silikaadi tänava vahel, liikudes Silikaadi tn suunas, seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,57 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,52 mg/l, millega O.T rikkus liiklusseaduse § 20 lg 4 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ( väärteotoimik lk ). Kohus leiab, et mootorsõiduki xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx juhtimine alkoholijoobes O.T poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Tunnistaja K. I. ütlustega, et olles 25.06.2011.a. graafikujärgselt patrullis ja teostades liiklusjärelevalvet Võru linnas Tallinna maanteel ja kontrollides umbes kella 10:25 paiku sõidukit xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, mis sõitis mööda Tallinna maanteed Silikaadi tänava suunas, tuvastasid sõiduki juhil O.T alkoholijoobe, menetlusaluse isiku O.T ütlustega, et lõpetas 25.06.
- a öösel kella 03.00 paiku alkoholi – valge viina tarvitamise xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx x xxx suvemajas. Kella 10:15 paiku hakkas tünnisauna tuld tegema ja põletas käe ära. Oli vaja kiiresti sõita kiirabisse ja mõtles, et on juba kaineks saanud. Istus enda kasutuses oleva Opeli rooli ja hakkas linna poole sõitma. Kahetseb siiralt tehtut ( tl 3), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga (tl 2) millest nähtuvalt
- juunil
- a kell 10:25 tuvastati O.T Võru linnas Tallinna maanteel alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0032 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,57 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,52 mg/l; Teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei võinud olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei võinud olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. O.T poolt mootorsõiduki xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx juhtimine alkoholijoobes on õigesti kvalifitseeritud väärteona teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi, mis nägi ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Teo toimepanemise ja karistuse määramise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi , karistatati rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse §-s 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheteistkümne kuuni. Seega ei ole 01.07.2011.a. kehtima hakanud liiklusseadus muutnud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ette nähtud karistust. 19 Kohtuvälise menetleja kaevatava otsusega on O.T karistatud LS § 74 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse liigi ja määra , mis on pool maksimaalsest karistusmäärast, valikut sellega, et O.T on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning eelnevad karistused ei ole teda mõjutanud õigusekuulekalt käituma. Kohus märgib, et teo toimepanemise ajal kehtinud ega käesoleval ajal kehtivas liiklusseaduses ei kasutata mõistet eriõiguse äravõtmine. Liiklusseaduse kohaselt on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest üheks võimalikuks karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Ka 3
(4)karistusseadustikus ei ole kasutusel mõistet eriõigus. Vastavalt KarS § 481 sätestatule võib kohus või kohtuväline menetleja mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Tulenevalt eeltoodust ei pea kohus korrektseks kohtuvälise menetleja poolt otsusesse karistuse liigina „eriõiguse äravõtmine“ märkimist. Teatavasti on eriõigus üldmõiste ning eriõiguse äravõtmise all võib mõista ka teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse , relva ja laskemoona omamise õiguse, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, loomapidamisõiguse jne äravõtmist. KarS § 56 lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise alus eelkõige isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et O.T süüd välistavad asjaolud puuduvad. O.T väide, et ta pidi sõidukit juhtima, kuna põletatud käe tõttu oli abi saamiseks vaja sõita Võru maakonna haiglasse, ei ole tõsiselt võetav. O.T ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta sel päeval hiljem oleks Lõuna-Eesti Haigla vältimatusse abisse pöördunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul kui O.T käsi oli nii tõsiselt põletada saanud, et ta vajas erakorralist meditsiiniabi, ei oleks ta juba oma tervisliku seisundi tõttu tohtinud sõidukit juhtima asuda. Nähtuvalt O.T ülekuulamisel antud ütlustest ta mõtles, et on juba kaineks saanud ja alustas seetõttu ise sõitu Võru haiglasse abi saamiseks ( väärteotoimik lk 3). Kaebuses märgib O.T, et tal ei olnud telefoni. Kohus leiab, et arvestades aega ja kohta oli O.T võimalus laenata telefon ja kutsuda endale kiirabi või leida enda sõidukile asendusjuht. Kohus leiab seega, et O.T väärteo toimepanemisel ei esinenud raske isikliku olukorra mõju KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Karistust mõistes ja O.T süü suurust hinnates, ei saa jätta tähelepanuta O.T isikut. Nähtuvalt karistusregistri teatisest ( väärteotoimik lk 6-11) omas O.T teo toimepanemise ajal 25. juunil 2011.a. 16 kehtivat väärteokaristust, milledest 7 liiklusalaste väärtegude toimepanemise sh kaks karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et rahatrahvid ei ole mõjutanud O.T õigusekuulekalt käituma, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigustatult karistanud O.T rangema karistuse liigi – juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus ei pea võimalikuks jätta O.T-le, kes ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ega nendega määratud rahatrahve tasunud ning on jätkanud liikluses mitteõigusekuulekat käitumist, pannes järjekordselt toime ühe raskema liiklusalase väärteo, juhtimisõigust alles. Arvestades aga asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määrates arvestanud O.T vastutust kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust, mida O.T on väljendanud nii kohtuvälisele menetlejale ütlusi andes ( väärteotoimik lk 3) kui ka oma kaebuses, peab kohus võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt O.T-le mõistetud karistust vähendada. Kersti Vosman Kohtunik 4
(4)