1-11-12148/19

1-11-12148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12148 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.A (B.A) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.A kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt B.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista B.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
7. B.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.A 1-1112148 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 29.08.2012 määrusega jäeti B.A temale Tartu Maakohtu 07.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 07.11.2011 otsusega tunnistati B.A süüdi § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 09.02.2011 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 01.12.2011 ja lõpp 01.02.
9. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 01.07.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud B.A isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära B.A ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri arvamusega, on seisukohal, et B.A ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. B.A on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti
11. a. Sellele järgnevalt on B.A elustiil olnud kuritegelik. Karistuste kandmise vahelistel vabaduses viibimise perioodidel on B.A jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole B.A vangistuses viibimise ajal asunud õiguskuulekale teele. B.A on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasemad katseajad ja kriminaalhooldused, sh ka kuuenda kriminaalkaristuse kandmiselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine (
12. a), ei ole tulemuslikuks osutunud, sest B.A on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. B.A tarvitas vabaduses liigselt alkoholi. Tema vanemate sõnul on B.A alkoholilembus aja jooksul süvenenud. B.A ema poolt kriminaalhooldajale avaldatu kohaselt kaotab B.A alkoholijoobes igasuguse kontrolli oma tegevuse üle. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on B.A palju alkoholitarbimisega seonduvaid väärteo- ja kriminaalkaristusi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt saab B.A puhul rääkida väljakujunenud kriminaalsest elustiilist, seda toetab madal sotsiaalne pädevus (probleemide puudulik äratundmisvõime), vastutustunde ja kohusetunde puudumine ning tegevuste tagajärgede mittemõistmine. B.A suhtlusringkonda kuuluvad temaga sarnase sotsiaalse tausta ja mõtteviisiga isikud, muutuste läbiviimiseks vajalikud ressursid puuduvad, alalist töökohta ei omanud, sissetulekud teenis juhutöödest. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kriminaalhooldus B.A puhul otstarbekas ning vabaduses võib isik jätkata endist eluviisi. Ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on B.A isikust lähtuv uue kuriteo toimepanemise oht tema vabadusse naastes kõrge, s.o 39%. B.A on vangistuses küll osalenud sotsiaalprogrammis „XXXX“ ja töötanud XXXX, kuid ainult seetõttu ei ole põhjendatud B.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. B.A on pärast vangistusest tähtaegset vabanemist võimalus näidata, et ta suudab edasiselt oma elu õiguskuulekalt elada ja rohkem kuritegusid toime ei pane. -2 - Maakohus on seisukohal, et B.A , keda on kokku kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning kes on vaatamata reaalselt ärakantud vangistustele, tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldustele ja katseaegadele ning rahalistele karistustele jätkanud uute kuritegude toimepanemist, ei ole põhjendatud ennetähtaegselt vanglast vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud B.A kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega allutades teda käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole B.A vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist piisavalt motiveerinud. Kaitsja sedastab, et B.A põhjendas kohtuistungil, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal teinud. Esimese asjana peale vabanemist soovib B.A asuda tööle oma elukoha läheduses. Tööle saamine on kindel. B.A on töötanud aja jooksul erinevatel erialadel ning on omandanud vajalikud oskused ja kogemused. B.A on karistuse kandmise ajal töötanud XXXX. B.A avaldas kohtuistungil, et ta soovib peale karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusvastasest käitumisest. B.A teadvustab endale, et teda on varem 11-l korral karistatud kriminaalkorras, kuid peamiseks probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine. B.A on selle probleemiga pikalt tegelenud. Põhjuseks oli samuti noorus, mistõttu ei mõelnud B.A kuritegude võimalikele tagajärgedele. B.A on seadnud eesmärgiks loobuda alkoholi tarvitamisest, et vältida alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme. B.A kinnitas, et tänasel päeval ei ole alkohol temale enam probleemiks ning ta püüab ilma alkoholi tarvitamiseta elus hakkama saada. B.A on vangistuse kandmise ajal tegelenud aktiivselt probleemile lahenduste leidmisega, sh läbinud kursuse „XXXX“. B.A kinnitas, et laseb vabaduses paigaldada endale vahendi, mis aitab tal hoiduda alkoholi tarbimisest. Tartu Vangla toetab B.A ennetähtaegset vabastamist vangistusest ning Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et B.A on motiveeritud oma elukorraldust muutma. B.A on olemas vabanedes toetajad ema, isa ja ka kriminaalhooldusametniku näol, kelle kaasabil peaks B.A tulema toime iseseisvalt nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Karistuse kandmise ajal on teda toetanud materiaalselt isa. B.A soovib osaleda oma laste kasvatamises. B.A puuduvad võlad ning kohustused riigi ees. Vabanedes on B.A olemas kindel elukoht oma vanemate juures Otepääl. Kaitsja leiab, et on ennatlik teha järeldusi võimaliku Otepää piirkonnas elava endise sõpruskonna mõju kohta B.A-le , kuna B.A kinnitas, et tuttavatega, kellega ta suhtles pikka aega tagasi, ta käesoleval ajal ei suhtle. Kaitsja leiab, et selle riski maandamiseks on kohane kohaldada B.A-le kohustust mitte suhelda teadvalt kohtu poolt määratud isikutega. Kaitsja leiab, et kohaldades B.A suhtes käitumiskontrolli, on B.A võimalik tulemuslikumalt mõjutada. Kaitsja leiab, et B.A on karistuse kandmise ajal oma väärtushinnanguid muutnud ning kantud vangistus on täitnud oma eesmärgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -3 - Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.A puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.A näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus hindab B.A puhul sotsiaalprogrammi läbimist, osalemist XXXX ning soovi asuda vabanedes tööle. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks asjaolusid, et B.A on olemas vabanedes elukoht ning toetavad sugulased. Samas märgib ringkonnakohus, et toetavad perekonnaliikmed ning elukoht ei ole B.A varasemalt motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevalt mainitud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et B.A on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on B.A kriminaalkorras karistatud 11 korda, sh salajaste varguste, omastamise ja kelmuse toimepanemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. B.A on kuritegude toimepanemise eest karistatud eriliigiliste karistustega, sh korduvalt vangistusega. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud B.A uute kuritegude toimepanemisest, leiab ringkonnakohus, et esineb oht, et B.A võib vangistusest ennatliku vabanemise korral hakata toime panema uusi kuritegusid. Karistusregistrist nähtuvalt on B.A kuritegusid toime pannud ka katseajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda B.A-le soovitud mõju ning seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et B.A suudab seekord tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekalt ning läbida katseaega positiivselt, sh järgida kõiki talle kehtestatud kohustusi. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt olid B.A poolt toime pandud kuritegude ajendiks alkoholisõltuvusprobleemid, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi võib B.A tarvitama hakata suhte- või olmeprobleemide tekkimisel. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on B.A alkoholism aja jooksul süvenenud ning sugulaste sõnul käitus B.A alkoholi tarvitanuna impulsiivselt ja ettearvamatult. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et esineb oht, et B.A hakkab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel probleemide tekkimisel uuesti tarvitama alkoholi, mis viib teda kuritegelikule teele. Määruskaebuses on sedastatud, et B.A on seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Ringkonnakohus peab sellist eesmärki positiivseks ning leiab, et vanglakaristuse kandmise ajal saab B.A jätkuvalt tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on ennatlikult teinud järeldusi B.A sõpruskonna mõju kohta. Nimelt asub B.A tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elama vanemate juurde Otepääle. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Otepääle naasmine on B.A jaoks suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, kuna tema endine sõpruskond elab seal. Samuti märgib kriminaalhooldaja, et B.A iseloomustab probleemide puudulik äratundmisvõime ning tegevuste tagajärgede mittemõistmine. Ta on varasemalt elatanud end juhutöödest ning pole püsinud ühel töökohal pikaajaliselt. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et B.A suudab oma endisest tutvusringkonnast ning endistest harjumustest eemale hoida. -4 - Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuna B.A on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, järeldab sellest ringkonnakohus, et isegi range järelevalve tingimustes pole B.A suutnud järgida kehtestatud norme. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. B.A suhtes, keda on palju kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et B.A tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. B.A peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76 eurot 80 senti vaidlustatud maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -5 - Maarika Kuusk