Obsah (6)

§ 69§ 224§ 234§ 242§ 38§ 106

Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-1191 Otsuse kuupäev 11.06.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi D.V väärteoasi Liiklusseadu

§ 69

lg 5, § 38 lg 1, § 33 lg 2 p 9; § 106 lg 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 224

lg 2,

§ 234

lg 1; LKS § 661 lg 1;

§ 242lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula määras 01.03.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,000743 D.V-le karistuseks

§ 224

lg 2 alusel rahatrahvi 169 trahviühiku ulatuses, s.o 676 eurot ja

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, § 63 lõikest 3). Otsuse kohaselt on menetlusaluse isiku D.V poolt väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, videoga. Kuna

§ 2242 lg 2, 234 lg 1 ja 242 lg 1 ning LKindl

S § 66 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 224lg 2 järgi.

Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teod toime tahtlikult. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et menetlusalust isikut on varem karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on lubatud alkoholipiirmäära ületanud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – sellise teoga seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Üks liiklusõnnetuste põhjusi on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on lubatud alkoholi piirmäära ületanud. Menetlusalune isik teadvustas endale, et ta on alkoholi tarvitanud, aga ikkagi asus ta mootorsõidukit juhtima. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik D.V 23.03.2012 kohtule kaebuse (tl 2-3). Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist V™S § 132 p 2 alusel selliselt, et talle jääks alles sõiduki juhtimisõigus. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebuse esitaja õiguserikkumist ja kahetseb seda. Kaebuse esitaja töötab xxxx xxxx xxxx, mis on tema elukohast xxxx kaugusel. Tal ei ole võimalik tööle ja koju sõita ühistranspordiga, sest sobivatel aegadel busse ei sõida. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on tema 1-aastane laps A R (sündinud xxxx) ja lapsepuhkusel olev elukaaslane. Ta on pere ainuke rahateenija ja toitja. Sõiduki juhtimise õiguseta ei oleks tal võimalik enam tööl käia ja ta jääks oma töökohast ilma. Oma elukoha läheduses ei ole aga tööd leida. Kaebuses ollakse nõus rahatrahvi suurendamisega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks karistuse määramise alus, milleks on otsuses märgitud KarS § 63 lg 1 ja ka sama paragrahvi lõige
2. Kaebuse esitaja leiab, et nende kahe paragrahvi üheaegne kohaldamine karistuse määramise alusena ei ole võimalik. Kaebuses on märgitud, et kuigi kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et menetlusalust isikut on varem liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud, ei ole menetlusalune isik alkoholijoobes varem sõidukit juhtinud. Varasemad karistused on olnud muude rikkumiste eest. Otsuses lisakaristuse määramise alusena märgitud

§ 224

lg 3 p 2 ei ole seetõttu õige, sest nimetatud sätte järgi määratakse lisakaristus juhul, kui isikut on varem selles paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud, hoolimata sellest, et karistuse määr ei ole suurem kui esmakordse rikkumise korral. Kaebuse esitaja märkis, et alkoholi tarvitanuna sõitis ta autoga ainult selle parkimiskohast xxxx tänavalt oma ööbimispaika xxxx, kuhu on alla ühe kilomeetri. Põhjuseks oli uste rikkis lukusüsteem, mistõttu ei olnud turvaline jätta autot lahtiste ustega avalikku kohta seisma ning kaebuse esitaja tahtis viia auto turvalisemasse kohta. Samas kaebuse esitaja teadvustab enesele täielikult, et nimetatud asjaolu ei õigusta alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimist ja kahetseb juhtunut väga. Samas leiab kaebuse esitaja, et talle lisakaristuse määramine ei ole käesoleval juhul õigustatud. Karistus sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades sisaldub juba

§ 224lg 2 sätestatud karistusmääras.

Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud koopia kohtuvälise menetleja otsusest väärteoasjas nr: 2590,12,000743 ning tööandja xxxx tõendi selle kohta, et D.V-ga on sõlmitud kehtiv tööleping alates 01.04.2010 (tl 4-5). 4. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo on vastuskirjas (tl 17-20) menetlusaluse isiku D.V kaebusele leidnud, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust. 3 Karistuse määramisel on arvestatud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on D.V süü. Väärtegu on tõendamist leidnud kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kuna

§ 224lg 2; 234 lg 1 ja 242 lg 1 ning LKindl

S § 66’1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud erinevate liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest. Menetlusalune isik teadvustas endale, et ta on alkoholi tarvitanud, aga asus ikka mootorsõidukit juhtima. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtuseadmist. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust, samas aga tuleb arvestada asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ei saa olla ühtegi vabandust. Vastuskirjas on märgitud, et kaebuse esitaja peab enesele teadvustama, et karistuse eesmärgiks on suunata isik seaduskuulekusele. Järeldusi D.V oma liiklusalastest rikkumistest teinud ei ole, pannes toime järjekordse liiklusalase rikkumise, kus ta 19.04.2012 kell 07.15 xxxx, xxxx km-l juhtis mootorsõidukit, millel läbimata tehniline ülevaatus, puudus kohustusliku liikluskindlustuse kehtiv poliis, esmane juhiluba ET 652233 oli kehtivuse kaotanud 13.04.

1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,000743 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Menetleja palus jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,12,000743 muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja nõustus väärteoasja nr: 2590,12,000743 lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. 04.06.2012 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik D.V kohtule esitatud kaebuse juurde. D.V selgitas, et vaidlustab üksnes karistust. Ta kinnitas, et auto oli põhikooli juures, uksed lukus ei käinud. Ta ootas mitu tundi, et kainemaks saaks. Kui ta läks alkoholi tarvitama, ei olnud tal vajadust autoga sõita, kuid hiljem puudus tal kaine juht. D.V kinnitas, et annab endale aru, mis oleks võinud juhtuda, ning et see oli tema esimene ja viimane alkoholijoobes autorooli istumine. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud muud lahendust, kui istuda ise rooli. Menetlusalune isik selgitas, et peab käima iga päev oma elukohast xxxx tööle. Selgituste kohaselt vajab ta traktori jaoks kevadest sügiseni lube. Peres on elukaaslane ja laps, kes on menetlusaluse isiku ülal pidada, ema aitab ta ka. Menetlusalune isik tunnistas, et rikkumise hetkel ei mõelnud ta selle peale, et võib kaotada sissetuleku ja töö. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt kuulus auto sõbrale. Selle autoga sõitsid nad ka eelnevalt ringi, kuid siis oli vend roolis, vend oli kaine. Tuli välja, et vennal pole lube ja seepärast see auto sinna jäi. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt läksid nad vennaga tülli ja siis viimane otsustas ära minna. Menetlusalune isik kutsus ka puksiiri. Ta oleks võinud seal autos edasi istuda. Sõiduk ei olnud kindlustatud. Seda ta ei kontrollinud. Peatamise märguande eiramist menetlusalune isik D.V tunnistada ei tahtnud. Tema ütlustest nähtub, et kui autole anti peatamise märguanne, siis ta peatas auto, aga ise jooksis minema. Autoga eest ära sõitmist ei olnud. Algaja juhi tunnus puudus, sest menetlusalusele isikule tundub, et ta on politseile sihtmärk. Menetlusalune isik märkis, et teda on vahtralehe puudumise eest ka varem karistatud. Menetlusalune isik leidis, et politsei ei oleks pidanud lisakaristust kohaldama. Liikluskindlustuse seaduse rikkumist on tal ka varem olnud, kuid siis ei olnud sama auto. 4 Viimane ja võib-olla ka eelviimane rikkumine oli vahtralehe puudumise eest. Varem ei ole teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Menetlusalune isik kinnitas, et peale seda tegu on ka rikkumisi olnud. Tema load on kehtetud, kuid ta tegeleb sellega, et juhtimise õigus taastada. Hetkel viib teda tööle õde. D.V avaldas kohtuistungil, et ta ei nõustu lisakaristusega, selgitades, et on isegi nõus sellega, et kohus rahatrahvi suurendaks, kui vajalikuks peab. D.V avaldas soovi kui võimalik, et maksab kolme osamakse kaupa rahatrahvi. Varasema kahe rahatrahviga lubas samal päeval tegeleda. D.V selgitas, et viimase rikkumise eest on talle karistus määratud, selle trahvi tasub ta ära. Juhtimisõigust tal praegu ei ole. Menetlusalune isik D.V kinnitas, et teadvustab oma väga rasket tegu, on süüdistusega nõus ja karistusega osaliselt nõus. Lube on tal siiski vaja, need võiks alles jääda.
3. 11.06.2012 toimunud kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja K K, kelle ütluste kohaselt oli ta 11.02.2012 tööl koos T L. Öösel kella 4 paiku said nad teiselt partrullilt teate, et need olid maha võtnud lubadeta juhi ja et on oht, et auto läheb uuesti sõitma. Nad sõitsid kohale, jäid ootama ja nägid, et see auto hakkas liikuma ilma tuledeta xxxx pidi xxxx tänavale. Nad panid vilkurid tööle, andes peatamise märguande, millele juht ei reageerinud. Umbteel jäi auto seisma ja juht pani jooksu. T L jooksis talle järele ja sai ta üsna kiiresti kätte. Juht D.V oli joobes. Ta tunnistas oma rikkumist, kuid ei tunnistanud seda, et eest ära sõitis. D.V-le andsid nad peatamise märguande siniste-punaste vilkuritega. Ta oleks pidanud seda nägema ja kuulma. Autos oli ta üksi. Samas tänava lõpus pidi tal keegi elama ja ta tahtis auto sinna ära viia. Temaga tegeles edasi välijuht. Oma süüd ta tunnistas, eest ära sõitmist mitte. Ära jooksmist ta ei põhjendanud.
4. Kohus avaldas kohtuistungil asjas tõenduslikku tähtsust omavad kirjalikud toimiku materjalid: kaebuse, kohtuvälise menetleja otsuse, tööandja tõendi, väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja K K ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, karistusregistri väljavõtte, vastuse kaebusele.
5. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik väidab, et juhtimisõigus on talle tähtis. Juhiloa kehtivuse kaotamisest on möödas 2 kuud. Kui isik oleks oma juhtimisõiguse taastanud, siis oleks olnud näha, kui vajalikud load talle on. Menetleja jäi vastuskirjas toodu juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (

) § 33 lg 2 p 9 kohaselt on juht kohustatud, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 kohaselt karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 5

§ 69

lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 38

lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

§ 234

lg 1 kohaselt karistatakse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 106

lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

§ 242

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul karistas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut, juhindudes KarS §-dest 56 lg 1, 63 lg 1 ja 63 lg 3,

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 169 trahviühiku ulatuses, s.o 676 eurot ja

§ 224lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, videoga. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud D.V poolt kehtiva liikluskindlustuspoliisita sõiduki juhtimine; mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l; sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine; algaja juhi tunnusmärkide puudumine nähtaval kohal.
2. Kohtumenetluses ütlusi andnud tunnistaja K K ütluste kohaselt oli ta 11.02.2012 tööl koos T L, kui nägid, et K Ü poolt juhitav auto liikus ilma tuledeta. Peatamise märguande peale juht 6 ei reageerinud, kuigi oleks pidanud märguannet nägema ja kuulma. Kui auto seisma jäi, väljus juht ja üritas ära joosta, kuid T L sai ta kätte. Juht D.V oli joobes. Ta tunnistas oma rikkumist, kuid ei tunnistanud seda, et eest ära sõitis. Seega on sõiduki juhtimine menetlusaluse isiku poolt tõendamist leidnud tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik tunnistas, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes olles. Samas eitab ta peatamise märguande tahtlikku eiramist. Menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 14), mille kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku joobeks 0,56 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati D.V 11.02.2012 kell 04.45 sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni (tl 13), kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Samuti ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et tema poolt juhitud autol puudusid algaja juhi tunnusmärgid ning et ta juhtis sõidukit, millel puudus kindlustusleping. Menetlusalune isik tunnistas, et sõiduki kindlustuse olemasolu ta ei kontrollinud. Algaja juhi tunnusmärgi puudumise osas märkis menetlusalune isik kohtuistungil, et talle tundub, et ta on politseile sihtmärk. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud kõik neli menetlusalusele isikule süüks arvatavat rikkumist. Samuti on tõendamist leidnud nimetatud tegude toimepanemine tahtlikult. Menetlusaluse isiku väide, nagu ei kuulnud ega näinud ta politsei poolt antud peatamise märguannet, ei ole usutav ning on ümber lükatud tunnistaja K K ütlustega. Sõiduki mitte peatamist menetlusaluse isiku poolt tuleb käsitleda peatamise märguande tahtliku eiramisena. Isik pidi nägema tema taga sõitvat politseipatrulli. Vastasel juhul ei oleks isik pärast auto peatamist ära jooksnud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule D.V-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, kuid lisakaristuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, sest kohtuväline menetleja ei ole otsuses täiel määral lähtunud KarS §-s 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule lisakaristuse määramisel märkinud, et lähtudes asjaolust, et menetlusalust isikut on varem liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud ja õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.Maakohus on seisukohal, et õige ei ole kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsuses märgitu, mille kohaselt tuleb juhtimisõigus ära võtta

§ 224

lg 3 p 2 alusel, kuna isikut on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, ning leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele

§ 224

lg 3 p 1, mille kohaselt võib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 15-16) ei ole menetlusalust isikut D.V varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega kuulub kohaldamisele

§ 224lg 3 punkt 1, mitte punkt 2.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule D.V-le määratud lisakaristuse määra võib vähendada tulenevalt asjaolust, et taoline rikkumine oli esmakordne, samuti arvestades karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist kolme rikkumise osas ja puhtsüdamlikku kahetsust. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on kohtu arvates piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, 7 samuti oleksid sellega tagatud õiguskorra kaitsmise huvid.Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku D.V väitega, nagu ei oleks talle lisakaristuse määramine õigustatud ning et karistus sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades sisaldub juba

§ 224lg 2 sätestatud karistusmääras.

Kohtu hinnangul on lisakaristuse määramine käesoleval juhul põhjendatud ja vajalik, suunamaks menetlusalust isikut õiguskuulekale käitumisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt erinevate liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kuid varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole vajalikku mõju avaldanud ja toimepandud liiklusalased väärteod on läinud raskemaks. Kohus lisab, et pere ning töökoht olid menetlusalusel isikul olemas ka enne rikkumise toimepanemist, kuid nende olemasolu isikut rikkumise toimepanemisest hoiduma ei pannud. Samas asjas kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse osas leiab kohus, et karistus on proportsionaalne toime pandud süütegude raskuse ning menetlusaluse isiku süüga. Kohus juhib tähelepanu V™S §-le 132 p 2, mille kohaselt võib maakohus kohtuotsusega muu hulgas tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus märgib, et nimetatud säte on imperatiivne ning kohus ei saa teha isiku olukorda raskendavat otsust isegi siis, kui menetlusalune isik leiab, et see tema olukorda ei raskendaks. Seega ei ole kohtul võimalik rahatrahvi suurendada, nagu on kaebuses märkinud menetlusalune isik.

1. Kohus leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märgib, et ühe teoga teoühtsuse mõttes ehk ideaalkogumiga on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist sellise teoühtsusega KarS § 63 lg 1 mõttes.
2. Menetlusaluse isiku D.V taotluse alusel kuulub rahatrahv tasumisele ositi kolme kuu jooksul selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda alates 2012.a. juulikuust igakuuliselt vähemalt 225,33 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S §-dest 132 p 2, 133, 134, 135, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,000743 osaliselt, s.o D.V-le määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Kai Rosar Riigikohtu 19.09.2012 RESOLUTSIOON Jätta D.V kassatsioon läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 19.septembril
4. a. Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent Kai Rosar 8