1-11-11928/18

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-11928 KOHTUMÄÄRUS

1. septembril 2012 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorralise ettekande H.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, t e g i k i n d l a k s: Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-11928 24.11.2011 tunnistati H.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning teda karistati 6 (kuue) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. H.G määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. H.G-le kohaldati katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja kulgemist arvestati kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 24.11.2011.a. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid loeti karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2011.a., s.o. 1 (üks) päev. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Borgilt saabus kohtule 22.02.2012 erakorraline ettekanne H.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune H.G ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 06.12.2011 saatis kriminaalhooldusametnik H.G-le kutse ilmumiseks esmakohtumisele 12.12.
2. Antud kuupäeval helistas H.G ja teatas, et ei saa vastuvõtule tulla. Kriminaalhooldusametnik määras uueks vastuvõtu ajaks 15.12.2011, kuid nimetatud 2 kuupäeval H.G vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Samal päeval saatis kriminaalhooldusametnik uue kutse ilmuda vastuvõtule 19.12.
3. Antud kuupäeval ilmus H.G vastuvõtule, kirjutades seletuse kohtumistele mitteilmumiste kohta. Kriminaalhooldusametnik määras järgmiseks vastuvõtuajaks 27.12.2011, kuid antud kuupäeval H.G vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas H.G-le , kuid isik telefonile ei vastanud. Ühendust võeti kriminaalhooldusaluse emaga, kelle sõnul viibis H.G xxxx ja naaseb nädalavahetusel. Kriminaalhooldusametnik määras uueks vastuvõtuajaks 02.01.2012, kuid antud kuupäeval H.G vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik proovis helistada H.G telefonile, kuid telefon oli välja lülitatud. Vestelda õnnestus kriminaalhooldusametnikul H.G emaga, kelle sõnul oli poeg nädalavahetusel kodus käinud, kuid vastuvõtule mitteilmumise põhjust ta ei teadnud. 03.01.2012 saadeti H.G-le kutse ilmuda vastuvõtule 09.01.
4. Antud kuupäeval ilmus H.G vastuvõtule, kirjutades seletuse mitteilmumiste kohta. Vastuvõtule ilmus H.G ka järgmisel kokkulepitud ajal, s.o. 19.01.2012, lubades kriminaalhooldusametnikule, et soovib karistust kanda vabaduses ning mitteilmumised kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele enam ei kordu. Järgmiseks vastuvõtuajaks määrati 03.02.2012, kuid antud kuupäeval H.G vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas H.G-le , kuid telefon oli välja lülitatud. Telefon oli välja lülitatud ka kriminaalhooldusaluse emal. 03.02.2012 saatis kriminaalhooldusametnik kutse ilmuda vastuvõtule 08.02.2012, kuid antud kuupäeval H.G vastuvõtule ei ilmunud, tema telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusaluse ema ei vastanud kriminaalhooldusametniku kõnedele. 08.02.2012 saatis kriminaalhooldusametnik H.G-le tähitud kutse vastuvõtuajaga 13.02.2012, kuid antud kuupäeval ei ilmunud H.G samuti vastuvõtule ega teavitanud mitteilmumise põhjustest, telefon oli endiselt välja lülitatud. 17.02.2012 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse H.G elukoha aadressile xxxx, kuid H.G kodus ei viibinud. Vestelda õnnestus H.G emaga, kelle sõnul lahkus poeg kodust 20.01.2012 ning ei ole koju tulnud. Ühendust H.G-ga ei olnud võimalik saada, sest telefon oli endiselt välja lülitatud. Kriminaalhooldusalune ise ei ole ka emaga ühendust võtnud. Kriminaalhooldusaluse täpset asukohta ema öelda ei osanud, arvates, et H.G võib olla xxxx sõbra juures. Vastuvõttudele mitteilmumist detsembris 2011 ja jaanuaris 2012 põhjendas H.G sellega, et oli raskelt haige ja tal puudus raha. Juhindudes eeltoodust on kriminaalhooldusalune ükskõikset suhtumist kriminaalhoolduse teostamisse üles näidanud juba katseaja algusest, millega on kaasnenud talle katseajaks pandud kontrollnõuete rikkumine. Kriminaalhooldusametnik lähtus kohtule ettepanekut tehes kriminaalhooldusaluse ükskõiksest suhtumisest kriminaalhoolduse teostamisse ning karistuse kandmisse vabaduses. Kohtuistungile 05.03.2012 kell 10.00 kriminaalhooldusalune H.G ei ilmunud. Tema kohtukutse tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel märgetega „ei ela/asu aadressil“ ja „saaja ei viibinud kohal“. Kriminaalhooldusametnik Siiri Bork jäi kohtuistungil 05.03.2012 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, esitades kriminaalhooldusaluse H.G kohta vahistamistaotluse. Viru Maakohtu määrusega nr 1-11-11928 05.03.2012 kuulutati süüdimõistetu H.G tagaotsitavaks, tabamisel nähti ette ta vahistada ning sellest tuli viivitamatult teatada Viru Maakohtule. Süüdimõistetu H.G tabati ja vahistati 14.08.
5. Kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg jäi kohtuistungil 13.09.2012 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. 3 Kriminaalhooldusalune H.G kinnitas kohtuistungil 13.09.2012, et erakorralises ettekandes toodud faktilised asjaolud vastavad tõele. H.G ei nõustunud sellega, et temale mõistetud karistus täitmisele pööratakse, soovides vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. H.G põhjendas oma käitumist sellega, et tal oli alkoholiprobleem, kuid nimetatud probleem langes ära aprillikuu lõpus. H.G tunnistas, et ta elas Tallinnas erinevates elukohtades, sõites sinna hääletades. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne H.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune H.G on pikemat aega hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, rikkudes kõiki temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et H.G ilmus viimati registreerimisele 19.01.2012, olles ka eelnevalt jätnud korduvalt registreerimisele ilmumata. Kohtu arvates on kontrollnõuete rikkumine H.G poolt olnud teadlik ja tahtlik tegevus. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks H.G käitumist õigustada, kohus ei tuvastanud. H.G oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kontrollnõuetest ning nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. H.G käitumine tervikuna näitab ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist kriminaalhooldusesse ning annab alust arvamuseks, et mõistetud karistus, millest ta tingimuslikult vabastati, ei täida oma eesmärki. Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks, sest H.G ei ole praktiliselt katseaja algusest peale järginud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kriminaalhooldusele mitteallumine on kestnud pikka aega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne nr 40540 22.02.2012 rahuldada. Pöörata täitmisele H.G-le (isikukood xxx, elukoht xxxx, tegi juhutöid) Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-11928 24.11.2011 KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistus 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust. Süüdimõistetu H.G jätta vahi alla ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 14.08.
6. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 25.septembril 2012.a №oremreferent Heli Väinaste Kai Rosar Kai Rosar