ja § 348 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.D
Süüdi tunnistada A.D
järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista A.D-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Kohaldades
s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kohaldades
sätteid jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui A.D ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. A.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista A.D-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - tasu dokumendiekspertiisi teostamise eest – 246.00 eurot - kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud – 0.45 senti - tasu õigusabi osutamise eest 76.80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.D 1 – 12 – 6811 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend, juhiluba nr XXX, jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU A.D süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.08.2011.a kella 02.35 ajal Tallinnas, Tehnika tn 18 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 0,91 mg/l)). Sellega rikkus A.D Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani A.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Samuti tema esitas 13.08.2011.a kella 02.35 ajal Tallinnas, Tehnika tn 18 juures kasutas teadvalt võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti: EV juhiluba nr XXX, millel olid KV(ik XXX) isikuandmed ja pilt, esitades selle teda kontrollinud politseiametnikule. Seega A.D kasutas teadvalt võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti, so pani toime
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 5 (viie) kuulist vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolme) kuulist vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista A.D-le liitkaristuseks vangistus 6 kuud.
s.o. 1 (üks) päev lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päevane vangistus. Kohaldades
sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui A.D ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. A.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava A.D selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb A.D temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab A.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, A.D-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. 3 Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.