KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 24.august 2012 Kriminaalasja number 1-06-2589 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk R

§ 389lg 1) – § 22 lg 2,3 ja § 374 lg 1 järgi; H.Z-i süüdistuses Kar

S § 386 lg 1, § 390 lg 1 1 (alates 15.03.

§ 389lg 1) – § 22 lg 2,3 järgi; Sergei Zahharovi süüdistuses Kar

S § 386 lg 1, § 390 lg 1 (alates 15.03.

§ 3891lg 1) – § 22 lg 2,3 järgi; Pavel Borodatšjovi süüdistuses Kar

S § 390 lg 1 (alates 15.03.

§ 3891lg 1) järgi; Aleksandr Andrejevi süüdistuses Kar

S § 390 lg 1 (alates 15.03.

§ 3891lg 1) järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9.

jaanuari 2012 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Jelizaveta Pärnametsa kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, süüdistatav H.Z-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ja süüdistatav Sergei Zahharovi kaitsja vandeadvokaat Kalev Aavik Prokurör ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav Jelizaveta Pärnamets isikukood: 46704032213; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav H.Z isikukood: XXX; elukoht: kriminaalkorras karistamata elukoht: XXX; XXX; varem varem Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav Sergei Zahharov isikukood: 36007302269; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Kalev Aavik Kohtuistungi aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartus elukoht: XXX; varem RESOLUTSIOON
2. Juhindudes KrMS §-st 2742 lg 1 lõpetada kriminaalasjas nr 1-06-2589 menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega : - Jelizaveta Pärnametsa süüdistuses KarS § 386 lg 1– § 22 lg 2,3; § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi; - H.Z-i süüdistuses KarS § 386 lg 1– § 22 lg 2,3; § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi; - Sergei Zahharovi süüdistuses KarS § 386 lg 1– § 22 lg 3; § 390 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - Pavel Borodatšjovi süüdistuses KarS § 390 lg 1 järgi; - Aleksandr Andrejevi süüdistuses KarS § 390 lg 1 järgi.
3. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada süüdistatavate osas kohtulahendi jõustumisel.
4. Jätta Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu –ja Tollikeskuse kaudu esitatud Eesti Vabariigi tsiviilhagi summas 9 133 928 krooni läbi vaatamata, selgitades, et selle võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras.
5. Kriminaalasja juures olevad asitõendid (loetelu esitatud 40 punktina Viru Maakohtu 09.01.2012 otsuse resolutiivosas) hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Vabastada kohtumääruse jõustumisel aresti alt : - Jelizaveta Pärnametsa korter asukohaga XXX ; - H.Z-i korteriomand asukohaga XXX ; - OÜ-te Sillete, Engaro, Ibericabalt Grupp pangakontod; - Sergei Zahharovilt läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 51 000 krooni; - Sergei Zahharovi vara OÜ Viru Mets osa nimiväärtusega 40 000 krooni.
7. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ; 183 alusel - Jelizaveta Pärnametsalt välja mõistetud toimiku paljundamise kulu 47.09 eurot, sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulu 400 eurot, kohtumenetluses kaitsja Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 2298.27 eurot jätta riigi kanda. - H.Z-ilt välja mõistetud toimiku paljundamise kulu 47.09 eurot, sõrmejäljeekspertiisi kulu 300 eurot, kohtumenetluses kaitsja Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 3314.95 eurot jätta riigi kanda. 2 - Sergei Zahharovilt välja mõistetud toimiku paljundamise kulu 47.09 eurot, sõrmejäljeekspertiisi kulu 547.34 eurot, kohtumenetluses kaitsja Andrei Veressovi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 3125.65 eurot jätta riigi kanda. - Pavel Borodatšjovilt välja mõistetud toimiku paljundamise kulu 47.09 eurot, kohtumenetluses kaitsja Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 3161.99 eurot ja kohtumenetluses kaitsja Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 115.03 eurot jätta riigi kanda. - Aleksandr Andrejevilt välja mõistetud toimiku paljundamise kulu 47.09 eurot, kohtumenetluses kaitsja Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 3279.01 eurot jätta riigi kanda.
8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Laus ja Partnerid kaudu 801.72 eurot, vandeadvokaat Kalev Aaviku poolt Sergei Zahharovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Sergei Zahharovi kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kalev Aaviku poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 801.72 eurot, jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kaido Kooga Advokaadibüroo kaudu 569.76 eurot, vandeadvokaat Kaido Kooga poolt H.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. H.Z-i kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 569.72 eurot, jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 608.16 eurot, vandeadvokaat Sergei Politševi poolt Jelizaveta Pärnametsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jelizaveta Pärnametsa kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 608.16 eurot, jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 09.01.2012 otsusega mõisteti J. Pärnamets süüdistuses KarS § 374 lg 1 järgi õigeks KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Sama maakohtu otsusega mõisteti J. Pärnamets süüdi KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, ja KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Pärnametsale liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud ajaga (6 kuud). Lisaks mõisteti maakohtu otsusega süüdi H.Z süüdistuses KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. 3 H.Z-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud ajaga (6 kuud). Maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka S. Zahharov süüdistuses KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust ja KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S. Zahharovile liitkaristuseks 11 kuud 19 päeva vangistust, mis KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga (11 kuud 19 päeva). Lisaks eelnimetatutele mõisteti maakohtu otsusega süüdi KarS § 390 lg 1 järgi Pavel Borodatšjov ja Aleksandr Andrejev. Maakohtu otsusega rahuldati kannatanu Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud Eesti Vabariigi tsiviilhagi täielikult ning mõisteti J. Pärnametsalt, H.Z-ilt ja S. Zahharovilt solidaarselt välja 302 778,37 eurot (4 737 452 krooni) Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. P. Borodatšjovilt, H.Z-ilt ja S. Zahharovilt mõisteti solidaarselt välja 82 508,79 eurot (1 290 982 krooni) Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. A. Andrejevilt, H.Z-ilt ja S. Zahharovilt mõisteti solidaarselt välja 198 477,24 eurot (3 105 494 krooni) Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. J. Pärnametsale esitati süüdistus KarS § 386 lg 1 –§ 22 lg 2,3 järgi, mis alates 15.03.2007 on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 2, 3 järgi, toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kasutades ära E.A. mõjutatavust ja soovi saada kergelt raha, värbas kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. i ja H.Z-iga juuli kuus 2004 E.A. materiaalset huvitatust ära kasutades OÜ Sillete juhatuse liikmeks. S. Zahharovi ja D.M. poolt antud juhiste kohaselt lasi tema koos H.Z-iga E.A. l kirjutada OÜ Sillete maksudeklaratsioone ning arveid, arvesaatelehti ja muid raamatupidamise algdokumente OÜ Sillete nimelt. Tema käis kaasas E.A. ga välja võtmas sularaha OÜ Sillete pangakontolt pangakontoris. Tema kätte andis E.A. pankadest saadud OÜ Sillete pangakaardid, millised tema omakorda andis edasi S. Zahharovile ja D.M. ile. Olles koos H.Z-iga kontaktisikuteks OÜ Sillete variisikust juhatuse liikme E.A. ning OÜ Sillete tegevust tegelikkuses korraldavate ja juhtivate S. Zahharovi ja D.M. vahel, tekitas ta E.A. s, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse esitada valeandmeid OÜ Sillete maksudeklaratsioonides, maksukohustuse vähendamise eesmärgil jätta esitamata maksuhaldurile OÜ Sillete maksudeklaratsioonid ja nende tegevuste tulemusel jätta tasumata maksusummad. J. Pärnamets maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil, pani toime KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et E.A. , OÜ Sillete (reg kood 11028094, asukoht XXX) ainuosaniku ja juhatuse liikmena koos J. Pärnamets, H.Z-i, S. Zahharovi ja D.M. iga esitas augusti, septembri ja oktoobri kuu kohta 2004 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele OÜ Sillete käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv käibemaksusumma on väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast 733 484 krooni võrra. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus J. Pärnamets, koos S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24, § 29 lg 1, § 31 lg 1,
9. Lisaks esitasid J. Pärnamets kokkuleppel S. Zahharovi, H.Z-i, D.M. ja E.A. ga, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust maksukohustuse vähendamise eesmärgil OÜ Sillete augusti, septembri ja oktoobri kuu kohta 2004 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (vorm TSD) valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv tulumaksusumma on väiksem tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast 1 632 185 krooni võrra. 4 Eelkirjeldatud tegevusega rikkus J. Pärnamets, koos S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p
10. J. Pärnametsale esitati süüdistus KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi, mis on alates 15.03.

§ 3891

lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ja E.A. ga, maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil, kasutades ära OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. materiaalset huvitatust, kihutas ja aitas kaasa, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust jätsid esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi käibemaksu laekumata 698 796 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus J. Pärnamets, koos S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 38 lg

1. Lisaks J. Pärnamets, kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ja E.A. ga, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust, maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil on jätnud esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 ning jaanuari kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 1 672 987 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus J. Pärnamets, koos S. Zahharovi, D.M. i, H.Z-i ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2, § 54 lg
2. Lisaks eeltoodule esitati J. Pärnametsale süüdistus KarS § 374 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milles maakohus J. Pärnametsa õigeks mõistis ning mida ei ole apellatsioonis vaidlustatud. 1 H.Z-ile esitati süüdistus KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 389

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kokkuvõtlikult selles, et tema kasutades ära E.A. mõjutatavust ja soovi saada kergelt raha värbas kokkuleppel J. Pärnametsa, S. Zahharovi ja D.M. aga juuli kuus 2004 E.A. OÜ Sillete juhatuse liikmeks. S. Zahharovi ja D.M. poolt antud juhiste kohaselt lasi tema koos J. Pärnametsga E.A. l kirjutada OÜ Sillete maksudeklaratsioone ning arveid, arve-saatelehti ja muid raamatupidamise algdokumente OÜ Sillete nimelt. Olles koos J. Pärnametsga kontaktisikuteks OÜ Sillete variisikust juhatuse liikme E.A. ning OÜ Sillete tegevust tegelikkuses korraldavate ja juhtivate S. Zahharovi ja D.M. vahel, tekitas ta E.A. s, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse esitada valeandmeid OÜ Sillete maksudeklaratsioonides, maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätta esitamata maksuhaldurile OÜ Sillete maksudeklaratsioonid ja nende tegevuste tulemusel jätta tasumata maksusummad. H.Z kokkuleppel J. Pärnametsa, S. Zahharovi, D.M. ja E.A. ga, maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvale hoidmise eesmärgil pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et E.A. OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikmena koos J. Pärnametsa, S. Zahharovi ja D.M. iga esitas augusti, septembri ja oktoobri kuu kohta 2004 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele OÜ Sillete käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv käibemaksusumma on väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast 733 484 krooni võrra. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus H.Z koos S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 24, § 29 lg 1, § 31 lg 1,9. Samuti H.Z kokkuleppel S. Zahharovi, J. Pärnametsa, D.M. ja E.A. ga, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid OÜ Sillete augusti, septembri ja oktoobri kuu kohta 2004 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete 5 deklaratsioonil (vorm TSD) valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv tulumaksusumma on väiksem tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast 1 632 185 krooni võrra. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus H.Z koos S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ning OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. ga alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3. H.Z-ile esitati süüdistus ka KarS § 390 lg 1 –§ 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 1

389 lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ja E.A. ga, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust maksukohustuse vähendamise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi käibemaksu laekumata 698 796 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z rikkunud koos S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ja E.A. ga alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 38 lg

1. Samuti H.Z kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ja OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikme E.A. ga maksukohustuse vähendamise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 ning jaanuari kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 1 672 987 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z rikkunud koos S. Zahharovi, D.M. i, J. Pärnametsa ja OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikme E.A. ga alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2,
2. Lisaks esitati H.Z-ile süüdistus KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 3891

lg 2 – § 22 lg 2,3, järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. ja OÜ Engaro (reg kood 11051638) ainuosaniku ja juhatuse liikme P. Borodatšjoviga maksukohustuse vähendamise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Engaro novembri ja detsembri 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. H.Z, kasutades ära P. Borodatšjovi mõjutatavust ja soovi saada kergelt raha, värbas kokkuleppel S. Zahharovi ja D.M. iga P. Borodatšjovi OÜ Engaro ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. P. Borodatšjov tegi H.Z-i juhendamisel pangas toiminguid OÜ Engaro nimel. H.Z lasi P. Borodatšjovil kirjutada OÜ Engaro arve-saatelehti ning neid allkirjastada. H.Z maksis rahas tasu P. Borodatšjovile. H.Z tekitas P. Borodatšjovil, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse jätta esitamata maksuhaldurile OÜ Engaro maksudeklaratsioonid ja selle tegevuse tulemusel jätta tasumata maksusummad. OÜ Engaro novembri ja detsembri 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tulemusel jäi käibemaksu laekumata 467 427 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z rikkunud koos S. Zahharovi, D.M. ja OÜ Engaro ainuosaniku ja juhatuse liikme P. Borodatšjoviga alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 3 lg 6 p 2, § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p 1,3, § 38 lg 1. Samuti H.Z kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. ja OÜ Engaro ainuosaniku ja juhatuse liikme P. Borodatšjoviga, juhtides OÜ Engaro reaalset majandustegevust maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil, on jätnud esitamata OÜ Engaro novembri ja detsembri kuu 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 823 556 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z rikkunud koos S. Zahharovi, D.M. ja OÜ Engaro juhatuse liikme P. Borodatšjoviga alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2,4. 6 H.Z-i süüdistati KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3 järgi selles, alates 15.03.

§ 3891

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. ja OÜ Ibericabalt Grupp ainuosaniku ja juhatuse liikme A. Andrejeviga maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Ibericabalt Grupp (reg kood 10394483) veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele. H.Z värbas kokkuleppel S. Zahharovi ja D.M. iga A. Andrejevi Ibericabalt Grupp OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. H.Z valmistas ette Ibericabalt Grupp OÜ arve-saatelehti ning lasi arve-saatelehed A. Andrejevil allkirjastada. H.Z käis koos A. Andrejeviga AS Kuusakoski Kohtla-Järvel esinduses, kus ta juhendas A. Andrejevit dokumentide vormistamisel. H.Z maksis rahas tasu A. Andrejevile. H.Z tekitas kokkuleppel S. Zahharovi ja D.M. iga A. Andrejevil, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse jätta esitamata maksuhaldurile OÜ Ibericabalt Grupp maksudeklaratsioonid ja selle tegevuse tulemusel jätta tasumata maksusummad. OÜ Ibericabalt Grupp veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tulemusel jäi käibemaksu laekumata 1 014 367 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z koos S. Zahharovi, D.M. ja Ibericabalt Grupp OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme A. Andrejeviga rikkunud alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p 1, § 38 lg 1. Samuti H.Z kokkuleppel S. Zahharovi, D.M. ja Ibericabalt Grupp OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme A. Andrejeviga, juhtides Ibericabalt Grupp OÜ reaalset majandustegevust, maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Ibericabalt Grupp veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 2 091 127 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on H.Z koos S. Zahharovi, D.M. ja A. Andrejeviga rikkunud alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2, § 54 lg 4. S. Zahharovile esitati süüdistus KarS § 386 lg 1 – § 22 lg 2, 3, alates 15.03.

§ 3891

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema koos D.M. iga maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil organiseeris juuli kuus 2004 OÜ Sillete ostmise valmisfirmasid müüvast äriühingust OÜ Liivikas. D.M. ja S. Zahharovi ülesandel värbasid J. Pärnamets ja H.Z juuli kuus 2004 E.A. OÜ Sillete juhatuse liikmeks, kasutades ära E.A. materiaalset huvitatust. S. Zahharovi ja D.M. poolt antud juhiste kohaselt lasid J. Pärnamets ja H.Z E.A. l kirjutada OÜ Sillete maksudeklaratsioone ning arveid, arve-saatelehti ja muid raamatupidamise algdokumente OÜ Sillete nimelt. D.M. ja S. Zahharov said J. Pärnametsa ja H.Z-i vahendusel enda kätte OÜ Sillete nimel Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas avatud pangakontode käsutamiseks E.A. poolt pankadest taotletud deebetkaardid. Kasutades neid OÜ Sillete pangakaarte on D.M. ja S. Zahharov käinud võtmas välja sularaha OÜ Sillete pangakontodelt sularahaautomaatide kaudu. OÜ Sillete juhatuse liikme E.A. näol on seega tegemist niinimetatud variisikuga, kes ei olnud kursis OÜ Sillete majandustegevusega. D.M. ja S. Zahharov olid seega OÜ Sillete sisulised juhid, kes juhtisid ja korraldasid OÜ Sillete majandustegevust. S. Zahharov kokkuleppel D.M. a, H.Z-i, J. Pärnametsa ja OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikme E.A. ga, juhtides OÜ Sillete reaalset majandustegevust, maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil esitasid augusti, septembri ja oktoobri kuu 2004 kohta Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele OÜ Sillete käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv käibemaksusumma on väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast 733 484 krooni võrra. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja E.A. ga rikkunud alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 24, § 29 lg 1, § 31 lg 1,9. Samuti S. Zahharov kokkuleppel D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja E.A. ga maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil esitasid OÜ Sillete augusti, septembri ja oktoobri kuu kohta 2004 Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning 7 kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (vorm TSD) valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv tulumaksusumma on väiksem tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast 1 632 185 krooni võrra. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja E.A. ga rikkunud alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3. S. Zahharovile esitati süüdistus KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 3891

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikme E.A. ga maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi käibemaksu laekumata 698 796 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja E.A. ga rikkunud alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p 1, § 38 lg

1. Samuti S. Zahharov kokkuleppel D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja OÜ Sillete ainuosaniku ja juhatuse liikme E.A. ga maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Sillete novembri ja detsembri kuu 2004 ning jaanuari kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksuja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 1 672 987 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, J. Pärnametsa, H.Z-i ja E.A. ga rikkunud alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2,
2. S. Zahharovile esitati süüdistus KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 3891

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel D.M. i, H.Z-i ja OÜ Engaro (reg kood 11051638) ainuosaniku ja juhatuse liikme P. Borodatšjoviga, juhtides OÜ Engaro reaalset majandustegevust, maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Engaro novembri ja detsembri 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. S. Zahharovi ülesandel värbas H.Z OÜ Engaro ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks P. Borodatšjovi. S. Zahharovi juhendamisel lasi H.Z P. Borodatšjovil kirjutada OÜ Engaro arve-saatelehti ja neid allkirjastada. S. Zahharov kasutas OÜ Engaro pangakaarte, millega võttis sularahaautomaatidest välja sularaha, vaatas kontosaldot ja tegi kontoväljavõtteid. OÜ Engaro novembri ja detsembri 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tulemusel jäi käibemaksu laekumata 467 427 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, H.Z-i ja P. Borodatšjoviga rikkunud alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 3 lg 6 p 2, § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p 1,3, § 38 lg 1. Samuti S. Zahharov kokkuleppel D.M. i, H.Z-i ja OÜ Engaro ainuosaniku ja juhatuse liikme P. Borodatšjoviga riiklike maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Engaro novembri ja detsembri kuu 2004 ning jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 823 556 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, H.Z-i ja P. Borodatšjoviga rikkunud alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2,4. 1 S. Zahharovile esitati süüdistus KarS § 390 lg 1 – § 22 lg 2,3, alates 15.03.

§ 389

lg 2 – § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema kokkuleppel D.M. i, H.Z-i ja OÜ Ibericabalt Grupp (reg kood 10394483) ainuosaniku ja juhatuse liikme A. Andrejeviga, juhtides Ibericabalt Grupp OÜ reaalset majandustegevust, maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude 8 tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Ibericabalt Grupp veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele. S. Zahharovi ülesandel värbas H.Z A. Andrejevi Ibericabalt Grupp OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. S. Zahharovi juhendamisel, koostas H.Z Ibericabalt Grupp OÜ arvesaatelehti ja lasi A. Andrejevil allkirjastada Ibericabalt Grupp OÜ arve-saatelehed. S. Zahharovi käes oli Ibericabalt Grupp OÜ pangakaart, millega ta sularahaautomaatidest võttis välja sularaha, tegi kontoväljavõtteid ja vaatas kontosaldot. OÜ Ibericabalt Grupp veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tulemusel jäi käibemaksu laekumata 1 014 367 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, H.Z-i ja A. Andrejeviga rikkunud alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 15 lg 1, § 24, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p 1, § 38 lg

1. Samuti S. Zahharov kokkuleppel D.M. i, H.Z-i ja Ibericabalt Grupp OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme A. Andrejeviga maksude maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil jätsid esitamata OÜ Ibericabalt Grupp veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kuu 2005 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (vorm TSD) Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 2 091 127 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on S. Zahharov koos D.M. i, H.Z-i ja A. Andrejeviga rikkunud alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2,
2. J. Pärnamets, H.Z ja S. Zahharov ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Maakohtu hinnangul on süüdistatavatele esitatud süüdistuse tekst kohati ebaselge ja vastuoluline. Süüdistatavate faktilist tegevust kirjeldavast osast võiks mõningatel juhtudel järeldada, et neid kõiki süüdistatakse kuritegude kaastäideviimises, süüdistuse õiguslikku kvalifikatsiooni puudutavas osas on aga selgelt kirjas, et P. Borodatšjovi ja A. Andrejevit süüdistatakse täideviijatena, J. Pärnametsa, H.Z-i ja S. Zahharovit osavõtjatena (kihutamine, kaasaaitamine). Kohus leidis, et süüdistatavatele etteheidetavad teod on süüdistuses siiski piisava selgusega nimetatud, ka süüdistatavad ise on kinnitanud, et süüdistus on neile arusaadav. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et süüdistuses esinevad puudused pole rikkunud süüdistatavate kaitseõigust ja ei ole takistuseks kriminaalasja lahendamisel. Kohus leidis, et käesolevas asjas on rikutud süüdistatavate EIÕK art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kuid rikkumine pole sedavõrd intensiivne, et see annaks alust süüdistatavad õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Küll tuleb menetluse ebamõistliku venimise tõttu kergendada süüdistatavatele mõistetavaid karistusi. OÜ Engaro juhatuse liiget P. Borodatšjovi ja OÜ Ibericabalt Grupp juhatuse liiget A. Andrejevit süüdistatakse äriühingu juhatuse liikmena maksudeklaratsioonide esitamatajätmises. Maksudeklaratsioonide esitamatajätmises ja maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises esitati süüdistus ka OÜ Sillete juhatuse liikmele E.A. le, kuid seoses tema surmaga (surnud 28.01.2006) on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud. J. Pärnametsa süüdistatakse E.A. poolt toimepandud kuriteost osavõtus kihutaja ja kaasaaitajana, H.Z-i ja S. Zahharovit süüdistatakse E.A. , P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi poolt toimepandud kuritegudest osavõtus kihutaja ja kaasaaitajana. Kohus leidis, et kuivõrd osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, tuleb esmalt käsitleda täideviijate poolt toimepandut. Kohus märkis, et E.A. , P. Borodatšjov ja A. Andrejev on andnud ütlusi selle kohta, et lasid ennast kasu saamise eesmärgil värvata variisikutena äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks, et äriühingute tegelikust majandustegevusest ei teadnud nad midagi, käisid vaid notari juures ja pangas ning täitsid ja andsid allkirju mitmesugustele dokumentidele, said selle eest väikeseid rahasummasid. P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlustest nähtub, et 9 maksudemaksmisest ei teadnud midagi, sellega ei tegelenud. E.A. ütluste kohaselt täitis ta maksudeklaratsioone J. Pämametsa j a H.Z-i etteütlemisel. Kohus viitas äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1, §-le 183 ja § 188 lg-le 1 ning leidis, et äriühingute maksuarvestustest ja teistest tõenditest nähtub, et OÜ Sillete (ainuosanik ja juhatuse liige E.A. ) poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja maksudeklaratsioonide esitamatajätmise tõttu jäi makse laekumata 4 737 452 krooni, OÜ Engaro (ainuosanik ja juhatuse liige P. Borodatšjov) poolt maksudeklaratsioonide esitamatajätmise tõttu jäi makse laekumata 1 290 982 krooni ning OÜ Ibericabalt Grupp (ainuosanik ja juhatuse liige A. Andrejev) poolt maksudeklaratsioonide esitamatajätmise tõttu jäi makse laekumata 3 105 494 krooni. Kohtu hinnangul realiseerisid P. Borodatšjov ja A. Andrejev KarS § 390 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu. Kohus leidis, et samasugustel asjaoludel vastab E.A. poolt maksuhaldurile deklaratsioonide mitteesitamine ja deklaratsioonides valeandmete esitamine vastab KarS § 390 lg 1 ja § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsele süüteokoosseisule. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmine (ka valeandmete esitamine) vastab alates 15.03.

§-s 3891 ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivsele koosseisule. Täiendavalt eelnevale redaktsioonile näeb KarS § 3891 ette nõude, et andmed jäetakse esitamata (või esitatakse valeandmeid) maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja just sel eesmärgil valeandmete esitamise tagajärjel jääb maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et KarS §-s 3891 sätestatud kuriteokoosseis eeldab kavatsetust üksnes maksuvõi kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes, ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Vaatamata sellele, et P. Borodatšjovil ja A. Andrejevil puudus ettevalmistus ja erialateadmised majandusvallas kuuluvad nad kindlasti (P. Borodatšjov XXXX , A. Andrejev XXXX XXXX haridusega) keskmisest haritumate inimeste hulka, kes omasid ka piisavat elukogemust. Kindlasti ei saa kohtu arvates asuda seisukohale, et tegemist on sotsiaalselt kõige lihtsameelsemasse kihti kuuluvate isikutega, kellelt ei saagi eeldada keskmise kodaniku teadmisi ja arusaamisvõimet. Vaatamata sellele, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud äriühingute faktiline juhtimine S. Zahharovi, H.Z-i ja J. Pärnametsa poolt, et A. Andrejev ja P. Borodatšjov väidavad, et nad äriühingute majandustegevusest ja maksukohustusest midagi ei teadnud nähtub nende ütlustest ja tegevusest äriühingutes, et nad olid teadlikud, et äriühingu juhtimine toob kaasa õiguslikke tagajärgi ja vastutuse äriühingu tegevuse eest. Samas loobusid nad äriühingu dokumentatsioonist, pangakaartidest ja pitsatist samuti kontrollist äriühingute tegevuse üle olles mitmete kuude vältel seotud äriühingute tegevusega vaid arve-saatelehtede koostamise või allkirjastamise kaudu. Asjaolu, et majandustegevusega, aga ka üksikisiku tulusaamisega kaasneb maksukohustus, on üldteada. №tariaaltoimingute ja pangatoimingute tegemisega kaasnevad ka selgitused nende sisust. Neile oli selge, et neid ei värvatud äriühingutesse asjaajajaks või blankettide täitjaikskirjutajateks tehnilise töö tegemiseks. Just nende nimele vormistati äriühingud ja äriühingute pangakaardid, neist toimingutest pidid nad aru saama ja said aru, et just neil on selles mõttes otsustav roll äriühingus, et neil lasuvad kohustused, mis sellega kaasnevad. Neil oli ju võimalus ennast mitte siduda nende äriühingutega, kuid nad otsustasid leppida oma variisiku rolliga seades eesmärgiks selle läbi teenida. Kui asuda seisukohale, et maksudeklaratsioonide esitamata jätmisega seadsid nad eesmärgiks maksukohustuse vähendamise, tähendab see tegelikult, et nende tegelik eesmärk oli teenida tulu maksukoormuse vähendamise arvelt, maksupettus oli nende eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus, üks polnud võimalik teiseta ja seetõttu saab teha järelduse, et maksukoormuse vähendamise osas esines neil tahtluse vormina kavatsetus, et neile inkrimineeritavad teod panid nad toime eesmärgiga vähendada äriühingute maksukoormust. 10 Kohus luges kuriteo objektiivse süüteokoosseisu J. Pärnametsa tegevuses tõendatuks E.A. kohtus avaldatud ütlustega. Kohtu arvates kinnitab J. Pärnametsa tegevust OÜ-s Sillete ka käekirjaekspertiisi akt, millest nähtub, et J. Pärnamets on tõenäoliselt kirjutanud käsikirjalised tekstid vähemalt kuuel OÜ Sillete arve-saatelehel. Sõrmejäljeekspertiisi aktist nähtub, et J. Pärnametsa sõrmejäljed tuvastati vähemalt neljal OÜ Sillete arve-saatelehel, mis olid koostatud augustist kuni oktoobrini

1. Kohus ei pidanud usaldusväärseks J. Pärnametsa ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta OÜ-s Sillete tegev polnud, samuti tema selgitusi asjaolude kohta, kuidas tema sõrmejäljed said OÜ Sillete dokumentidele ja kuidas ta purjus E.A. palvel õues pingi peal OÜ Sillete arve-saatelehti täitis. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et J. Pärnamets kelle suhted E.A. ga väidetavalt 14 aastat tagasi halvaks muutusid oleks viimast korduvalt aidanud nende juhuslikel kohtumistel mahapillatud dokumentide üleskorjamisel. Samuti pole eluliselt usutav, et olukorras, kus E.A. polnud alkoholijoobe tõttu suuteline dokumente täitma tegi J. Pärnamets seda tema eest õues pingil. Tehes E.A. le ettepaneku äriühingu omanikuks saamiseks ja selle ka vormistanud ja selle eest tasu lubanud, oli just J. Pärnamets see, kes tekitas E.A. s tahtluse kuritegu sooritada. Varustades E.A. t dokumendiblankettidega, öeldes ette andmeid, mida E.A. arve-saatelehtedele kirjutas ja ka ise neid arve-saatelehti täites, E.A. le maksudeklaratsioonidesse kirjutatavaid andmeid ette öeldes ja tehtu eest tasu makstes osutas J. Pärnamets nii füüsilist ainelist kui vaimset kaasabi E.A. le kuriteo toimepanemisel. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik ja seda ka põhiteo osas. Kohtu hinnangul on selge, et E.A. t värvates, notari juures käies ja pankades asju ajades E.A. le arve-saatelehtede täitmisel juhiste andmisel omas J. Pärnamets täielikku ettekujutust OÜ Sillete tegevusest sealhulgas ka tegevusest maksude mittemaksmisel. J. Pärnamets oli teadlik süüteokoosseisu asjaoludest ja tagajärgedest ning ta tegutses kavatsetult eesmärgiga OÜ Sillete maksukoormust vähendada ja selle arvelt teenida, sel eesmärgil kallutas ta tegutsema ka E.A. . H.Z-ile esitatud süüdistuste osas leidis kohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid E.A. kuriteole kihutamist H.Z-i poolt ning nimetatud episood tuleb süüdistusest välja jätta. Lisaks E.A. ütlustele on H.Z-i tegevus OÜ-s Sillete ja temale inkrimineeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses tõendatud veel sõrmejäljeekspertiisi aktiga, millest nähtub, et vähemalt neljal OÜ Sillete maksudeklaratsioonil tuvastati tema sõrmejäljed. Kohus leidis, et sõrmejäljeekspertiisi akt vastab KrMS §-s 107 esitatud nõuetele ning on lubatav ja usaldusväärne tõend. Dokumentidel tuvastatud sõrmejälgi on võrreldud sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud J. Pärnametsa, H.Z-i ja S. Zahharovi naha papillaarkurrustiku jälgedega. H.Z-ile seoses OÜ-dega Engaro ja Ibericabalt inkrimineeritavate kuritegude objektiivne süüteokoosseis on kohtu arvates tõendamist leidnud P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlustega, samuti sõrmejäljeekspertiisi aktiga, millest nähtub, et H.Z-i sõrmejälg tuvastati vähemalt ühel mõlema äriühingu arve-saatelehel ja tunnistaja G.T. (surnud XX.XX.XXX) kohtus avaldatud ütlustega. A. Andrejev on teda OÜ-sse Ibericabalt Grupp värvanud ja temale ülesandeid ja tasu andnud isiku kohta andnud samuti erinevaid vastuolulisi ütlusi. Kohtuistungil väitis ta, et selleks isikuks oli V.M. . Kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlustes nimetas ta selleks isikuks aga H.Z-i , märkides, et ta tundis H.Z-i ära ka isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel. Kohtus väitis ta, et kohtueelses menetluses ajas ta H.Z-i ja V.M. i segamini. Eelnevast nähtub kohtu arvates, et A. Andrejev ei soovinud kohtus anda õigeid ütlusi teda äriühingusse värvanud isiku kohta ning tema ütlused selles osas on ebausaldusväärsed. Kohus ei pidanud usaldusväärseks H.Z-i ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta OÜtes Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp tegev polnud. H.Z-i ütlused dokumentide paljundusega tegelemise kohta on paljasõnalised ja ennastõigustavad. H.Z pole tahtnud kohtus anda tõelevastavaid ütlusi enda sidemete kohta kaassüüdistatavatega. Nii on ta kohtus 11 väitnud, et P. Borodatšjovi ei tunne. Hiljem aga on ta väitnud, et tundis P. Borodatšjovi kui Bašat kelle juures kodus käis vahel niisama istumas ja viina joomas ja kellele ta võib-olla ka vahel viinaraha andis. Hinnates kuriteokoosseisu subjektiivset koosseisu on kohtu hinnangul selge, et P. Borodatšjovi ja A. Andrejevit värvates, notari juures käies, pankades asju ajades, E.A. le maksudeklaratsioonide täitmisel juhiseid andes ja koos viimasega OÜ Sillete pangakontolt raha välja võttes omas H.Z täielikku ettekujutust süüdistuses märgitud äriühingute tegevusest sealhulgas ka tegevusest maksude mittemaksmisel. Kõiki kolme äriühinguga seonduvaid tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et H.Z-ile esitatud süüdistus OÜ Sillete juhatuse liikme kuriteole kaasaaitamises ning OÜ-de Engaro ja Ibericabalt Grupp juhatuse liikmete P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi kuriteole kihutamises ja nende kuritegudele kaasaaitamises on põhjendatud. S. Zahharovile esitatud süüdistuste osas leidis kohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid E.A. , P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi kuriteole kihutamist S. Zahharovi poolt, mistõttu tuleb see tema süüdistusest välja jätta. Küll on kohtu arvates kriminaalasjas olemas usaldusväärsed tõendid, mis kinnitavad S. Zahharovi osavõttu nende isikute poolt toime pandud kuritegudest kaasaaitajana. S. Zahharovi tegevust OÜ-s Sillete ja A. kuriteole kaasaaitamise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud sõrmejäljeekspertiisi aktiga, millest nähtub, et S. Zahharovi sõrmejäljed tuvastati vähemalt kuuel OÜ Sillete esitatud maksudeklaratsioonil mis sisaldasid ebaõigeid andmeid, samuti vähemalt viie OÜ Sillete arve-saatelehel. Asjaolu, et S. Zahharov OÜ-s Sillete tegev oli kinnitab ka OÜ-Sillete töötuturuametile esitatud arve-saateleht nr 213 ja tunnistaja V.K. kohtus antud ütlused, mille kohaselt sai ta selle arve-saatelehe S. Zahharovilt ja esitas tööturuametile enda poolt tehtud tööde tasustamiseks. S. Zahharovi tegevust OÜ-s Engaro ja P. Borodatšjovi kuriteole kaasaaitamise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud sõrmejäljeekspertiisi aktiga, millest nähtub, et S. Zahharovi sõrmejäljed tuvastati vähemalt kahel OÜ Engaro arve-saatelehel S. Zahharovi tegevust OÜ-s Ibericabalt Grupp ja A. Andrejevi kuriteole kaasaaitamise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud sõrmejäljeekspertiisi aktiga, millest nähtub, et S. Zahharovi sõrmejäljed tuvastati vähemalt viiel OÜ Ibericabalt Grupp arve-saatelehel. Kohus kontrollis prokuratuuri poolt välja antud jälitustegevuse lubasid ja tuvastas, nende seaduslikkuse, jälitustegevus – varjatud jälgimine on läbi viidud lubade alusel ja lubades märgitud aegadel. Kohus ei pidanud usaldusväärseks S. Zahharovi ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta OÜdes Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp tegev polnud. Kohus järeldas, et S. Zahharov oli teadlik süüteokoosseisu asjaoludest ja tagajärgedest ning ta tegutses kavatsetult eesmärgiga OÜ-de Sillete Engaro ja Ibericabalt Grupp maksukoormust vähendada ja selle arvelt teenida. Kõiki kolme äriühinguga seonduvaid tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et S. Zahharovile esitatud süüdistus OÜ-de Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp juhatuse liikmete E.A. , P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi kuritegudele kaasaaitamises on põhjendatud. Kuriteole kaasaaitamiseks luges kohus äriühingute arve-saatelehtede, OÜ Sillete puhul ka ebaõigete maksudeklaratsioonide koostamist, nende äriühingute arvetelt raha väljavõtmist. Kohus leidis, et pole võimalik tuvastada, milleks kasutati kuritegelikul teel saadud raha. Samas, analüüsides kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis, leidis kohus, et on usaldusväärselt tõendamist leidnud S. Zahharovi, H.Z-i ja J. Pärnametsa kuritegelik, organiseeritud ja kavatsuslik tegevus OÜ-de Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp tegevuse korraldamisel ja faktilisel juhtimisel, nende poolt nn variisikute leidmine ja neiski kuriteotahtluse tekitamine ja oma eesmärkide nimel tööle rakendamine. Tõendamist on leidnud seegi, et selle tegevuse eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidmine, mis maksuarvestustes toodud mahus ka 12 õnnestus. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätestatut. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka süüdimõistetute isikuid, asjaolu, et nad on varem kohtu poolt karistamata. Kohus leidis, et J. Pärnametsale, H.Z-ile ja S. Zahharovile kui kuritegudest osavõtjatele karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 22 lg 4,5, § 24 lg 2 ja § 60 sätteid, mis koosmõjus kohustavad nende kui erilist isikutunnust (õiguslik kohustatus ja volitatus) mitteomavate isikute karistust kergendama. Kohtu arvates tuleb süüdistatavatele mõistetavaid karistusi kergendada ka menetluse ebamõistliku venimise tõttu. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et J. Pärnametsa, H.Z-i , S. Zahharovi ja P. Borodatšjovi puhul tuleb lugeda karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga, A. Andrejevit tuleb karistada rahalise karistusega väikeses määras KarS § 73 sätteid kohaldades. Kohtueelsel menetlusel on Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja tollikeskus esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt palutakse välja mõista Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 9 133 928 krooni, sealhulgas OÜ Sillete vastutavatelt isikutelt 4 737 452 krooni, OÜ Engaro vastutavatelt isikutelt 1 290 982 krooni, Ibericabalt Grupp OÜ vastutavatelt isikutelt 3 105 494 krooni. Kohus leidis, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtuistungil leidis tõendamist, et tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatavate poolt toime pandud süüteo toimepanemisega. Kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 4 alusel loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J. Pärnametsa kaitsja apellatsioon J. Pärnametsa kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning J. Pärnametsa õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et täielikult või määravas osas tugineb süüdimõistev kohtuotsus kahtlustatava E.A. kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustele, vaatamata sellele, et süüdistataval J. Pärnametsal ei olnud võimalust kohtuistungil E.A. t küsitleda. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-127-06 ja 3-1-1-73-07, kuna on arvamusel, et lahendites kirjeldatud olukord tekkis ka käesolevas kriminaalasjas. Kahtlustatava E.A. ütlusi ei olnud võimalik kohtuurimise käigus ristküsitluse abil kontrollida, kuna ta on surnud. See annab küll kohtule KrMS § 294 p 2 alusel tema ütlusi kohtuistungil avaldada, kuid see ei tähenda, et avaldatud ütlused on usaldusväärsed. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimine oleks kaitsja arvates väga tähtis, arvestades ka J. Pärnametsa kohtuistungil antud ütlusi. Näiteks, J. Pärnamets selgitas, et on olnud juhus, millal E.A. pani toime varguse ning politseis esitles end J. Arhipovana (Pärnamets) ja andis politseile J. Arhipova isikuandmed. Politsei tegi J. Arhipova suhtes süüdimõistva otsuse väärteoasjas. Peale selle, J. Pärnamets selgitas, et ta taotles eeluurimisel E.A. ga vastastamise teostamist, aga uurija seda ei rahuldanud. Kohus jättis need J. Pärnametsa ütlused tähelepanuta. Lisaks märgib kaitsja, et kui ei oleks E.A. ütlusi, siis ei oleks olnud võimalust esitada süüdistust J. Pärnametsa vastu, kuna selleks ei ole piisavalt ekspertide järeldusi ning need ei tõenda J. Pärnametsa süüd kuritegude toimepanemises. Ekspertiisiaktidest tuleneb, et OÜ Sillete 5 arve-saatelehed on täidetud osaliselt arvatavasti J. Pärnametsa käega ning OÜ Sillete mitmes arve-saatelehtedes on tuvastatud J. Pärnametsa sõrmejäljed. Kaitsja hinnangul andis J. Pärnamets kohtuistungil mõistlikud selgitused selle kohta, millistel asjaoludel võisid arve-saatelehtedele tema sõrmejäljed sattuda ning arvatavasti ta ka kirjutas nendel midagi, kuid täpselt seda ei mäleta. Kaitsja märgib, et J. Pärnamets ja E.A. olid tõepoolest hästi tuttavad ning suhtlesid omavahel. 13 Kohtu järeldusest võib aru saada, et J. Pärnametsa ja E.A. omavahelised suhted väidetavalt muutusid 14 aastat tagasi halvaks ning need jäid samaks kuni nende juhuslike kohtumisteni tänaval, kui J. Pärnamets aitas E.A. t täita arveid-saatelehti. Kaitsja märgib, et J. Pärnamets ei kinnitanud seda. Ka E.A. ütlustest on näha, et tema on J. Arhipovalt ostnud püksid ja laenanud riideid. E.A. teadis J. Arhipova elukohta. Kohus jättis tähelepanuta, et J. Pärnametsa käega OÜ Sillete arve-saatelehed on kirjutatud ainult vähemas osas ning seda võiks teha sellistel asjaoludel, mille kohta andis ütlusi J. Pärnamets. Kaitsja hinnangul tuleb rõhutada ka seda, et ekspertide järeldused, millistele tugineb kohus, puudutavad üksnes OÜ Sillete arve-saatelehti, mitte deklaratsioone, millest nimetatakse süüdistuses. Subjektiivse külje osas leiab kaitsja, et kuna maksudeklaratsioonide täitmise osas tugineb kohus üksnes kahtlustatava E.A. kohtueelses menetluses antud ütlustele, muid tõendeid ei ole ja deklaratsioonide blankettidel J. Pärnametsa sõrmejälgi ei ole tuvastatud, ei olnud kohtul alust teha järeldusi kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnuste olemasolu kohta. Seda enam, et kaitsja arvates ei ole E.A. ütlused deklaratsioonide täitmise osas eluliselt usutavad. Lisaks tuleks kaitsja hinnangul esitada E.A. le palju täpsustavaid küsimusi, arvestades tema ütlusi. Kaitsja rõhutab veelkord, et deklaratsioonide blankettidel ei ole tuvastatud J. Pärnametsa sõrmejälgi ning see kinnitab J. Pärnametsa ütlusi selle kohta, et ta ei ole toonud E.A. le deklaratsioone ja ei ole teadnud OÜ Sillete poolt maksude mittemaksmisest. H.Z-i kaitsja apellatsioon H.Z-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning H.Z-i õigeksmõistmist kõigis kuritegudes. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne, see tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja H.Z-i süüdimõistmise Kaitsja hinnangul on kohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ja vastuoluliselt. H.Z-i süü ei ole tõendatud. Kohtumenetluse käigus ei tuvastatud ega uuritud ühtegi otsest ja seaduslikku tõendit, mis seoksid H.Z-i OÜ-ga Sillete, Engaro või Ibericabalt tegevusega. Kaitsja märgib, et P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlustest ei nähtu mingit seost H.Z-i tegevuse ja OÜ Engaro ja Ibericabalt vahel. Mõlemad kaassüüdistatavad ei viidanud samuti H.Z-i seotusele äriühingutega ja nende tegevusega. Kaitsja hinnangul on vale kohtu järeldus, et sõrmejälje ekspertiisiakt vastab KrMS §-s 107 esitatud nõuetele ning on lubatav ja usaldusväärne tõend. 28.02.2006 ekspertiisiaktist pole aru saada, kust saadi H.Z-i võrdlusmaterjal. Akti kohaselt oli ekspertidel J. Arhipova ja S. Zahharovi sõrmejälgede kaart, millised pärast ekspertiisi jäetakse arhiivi. H.Z-i sõrmejälgede kaardist pole aktis üldse juttu. Kaitsja viitab KrMS § 107 lg l p-le 8 ning leiab, et ekspertiisiakt ei vasta KrMS §-s 107 esitatud nõuetele. Kaitsja leiab, et kohtus avaldatud surnud G.T. ütlused selle kohta, et H.Z tõi P. Borodatšjovile raha, ei saa olla tõendiks selle kohta, et H.Z osales koos P. Borodatšjoviga mingi kuriteo toimepanemisel. Kohtuistungil üle kuulatud P. Borodatšjovi ja H.Z-i ütluste kohaselt toodi raha ühiseks alkoholitarvitamiseks. Kaitsja hinnangul on ainsa lubatava ja H.Z-i süüstava tõendina käsitletavad surnud E.A. eeluurimise ajal antud ja kohtus avaldatud ütlused. Samas vähendavad nimetatud tõendi usaldusväärsust kaitsja arvates paljud asjaolud. Seda tõendit ei saadud uurida otseselt kohtuistungil, kuna E.A. oli istungi ajaks surnud. Kaitsja osundab, et Riigikohus on mitmes lahendis viidanud, et ainult istungil avaldatud ütluste alusel pole isikute süüditunnistamine põhjendatud. Kaitsja hinnangul on kriminaalmenetlus ebamõistlikult veninud, samas pole ükski toiming või istung ära jäänud H.Z-i süül. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja on seisukohal, et kuna H.Z-i süü ei ole tõendatud, tuleb ka tsiviilhagid tema suhtes jätta rahuldamata. 14 Samas ei esitanud menetluses Maksu- ja Tolliamet tsiviilhagi H.Z-i vastu OÜ-ga Ibericabalt Grupp seotud kahjus ning alles kohtuvaidluste käigus kohtuniku küsimusele vastates soovis tsiviilhageja esindaja ka selles osas tsiviilhagi rahuldamist. Kaitsja leiab, et kohtuvaidluses ei ole võimalik esitada tsiviilhagi ning kohtul ei ole võimalik ka rahuldada tsiviilhagi, mida ei ole esitatud. S. Zahharovi kaitsja apellatsioon S. Zahharovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning S. Zahharovi õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Esmalt on kaitsja arvamusel, et S. Zahharov tuleb õigeks mõista mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Maakohus tuvastas mõistliku menetlusaja möödumise S. Zahharovi suhtes. Samas ei nõustunud maakohus sellega, et rikkumine oleks S. Zahharovi suhtes sedavõrd intensiivne, et annaks alust S. Zahharovi õigeksmõistmiseks või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Oma seisukohta kohus ei põhjendanud. Seega on kaitsja hinnangul kohus rikkunud KrMS § 312 p-s 3 sätestatud põhjendamiskohustust. Samas on kohus antud küsimuse ka sisuliselt vääralt lahendanud, kalduses kõrvale Riigikohtu praktikas antud juhistest. Hindamaks, kui intensiivselt mõistliku menetlustähtaja ületamine süüdistava õigusi rikub, tuleb arvesse võtta süüdistatava suhtes rakendatud menetlustoiminguid ja tõkendeid ning menetluse mõju tema elule. Käesoleval juhul on käimasoleva menetluse mõju S. Zahharovile olnud drastilised. Tema suhtes on rakendatud põhiõigusi kõige rängemalt riivavaid menetlustoiminguid: jälitustoiminguid ning tõkendina eelvangistuses kinnipidamist. Seejuures kestis eelvangistuses kinnipidamine peaaegu terve aasta. Eelvangistuses viibimise tõttu kaotas S. Zahharov oma senise töökoha, tema äritegevus katkes ning ta muutus maksejõuetuks. Pärast eelvangistusest vabanemist ei ole S. Zahharov suutnud endale püsivat töökohta leida, kuna potentsiaalseid tööandjaid peletab tema suhtes jätkuv kriminaalmenetlus. S. Zahharov suudaks endale leida töökoha ehitajana väljaspool Eestit, ent selle välistab tema suhtes jätkuvalt rakendatud elukohast lahkumise tõkend. Seetõttu on S. Zahharov olnud sunnitud end elatama juhutöödest ning on jätkuvalt maksejõuetu ja suurtes võlgades. S. Zahharovil puudub lootus oma elujärje parandamiseks enne käimasoleva kriminaalmenetluse lõpetamist. Kaitsja hinnangul on ebamõistlikult pika menetlustähtaja mõju S. Zahharovile erakordselt intensiivne. Kaitsja leiab, et S. Zahharov tuleks õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada ebamõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Maakohus nõustus sellega, et süüdistus on vastuoluline ja ebaselge, muuhulgas seetõttu, et süüdistusaktist võib kohati jääda mulje, et S. Zahharovit süüdistatakse kuriteo täideviimises, mitte sellele kaasaaitamises. Sellele vaatamata leidis maakohus, et süüdistus on siiski piisavalt selge. Samuti leidis maakohus, et ka S. Zahharovile etteheidetavad teod on süüdistuses piisava selgusega nimetatud. Kaitsja hinnangul on maakohtu eeltoodud seisukohad väärad ning vastuolus asjaomase Riigikohtu praktikaga. Esiteks S. Zahharovi enda formaalsest vastusest küsimusele, kas süüdistus on talle arusaadav, ei saa mitte kuidagi tuletada järeldust, et süüdistus on piisavalt konkretiseeritud. Süüdistatava enda „arusaam“ süüdistusest võib piirduda näiteks sellega, et teda süüdistatakse maksupettuses, sellest ei saa tuletada järeldust, et ta mõistab, millised on need konkreetsed teod, mida talle süüks pannakse ja kuidas neid tegusid süüdistuses käsitletakse. Süüdistusakt sisaldab vaid üldsõnalisi etteheiteid ja oletusi, mille kohaselt S. Zahharov organiseeris koos teistega äriühingute ostmise, andis ülesandeid ning juhiseid teistele isikutele, oli äriühingute tegelik juht, kes reaalselt juhtis nende majandustegevust ja seetõttu oli kohustatud esitama maksudeklaratsioone. Seega kirjeldab süüdistus süükspandavaid tegusid vaid abstraktselt, ühegi konkreetse kuu või kuupäeva, koha või asjaoludega konkreetselt seostamata ning S. Zahharovi tegusid konkreetselt kirjeldamata. Veelgi enam, nimetatud väiteid kinnitavaid tõendeid süüdistusaktis märgitud pole. Süüdistuses puudub konkreetne S. Zahharovile etteheidetav osavõtutegu. 15 Kaitsja leiab, et süüdistus käesolevas kriminaalasjas ei vasta Riigikohtu praktikas (Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-89-06 p 14, 3-1-1-83-10 p 19, 3-1-1-101-05 p 8) välja toodud konkretiseerituse nõuetele. Nimetatud nõuete rikkumise tõttu ei ole S. Zahharovil ja tema kaitsjal olnud ennast võimalik süüdistuse vastu efektiivselt kaitsta. Kohtuotsust lugedes on ilmne, et ebakonkreetne süüdistus ei ole võimaldanud ka kohtul põhjendatud kohtuotsust kirjutada. S. Zahharov mõisteti süüdi KarS § 386 lg-s 1 ja § 390 lg-s 1 sätestatud tegudele kaasaaitamises. Kuna kaasaaitamine on põhiteo (täideviimise) suhtes aktsessoorne, siis saab S. Zahharovi süüdimõistmine olla seaduslik vaid juhul, kui keegi on toime pannud KarS § 386 lg-s 1 ja § 390 lg-s 1 sätestatud põhiteo. Seega tuleb kontrollida P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi kui täideviijate süüdimõistmise seaduslikkust. Esmalt on kaitsja arvates oluline märkida, et nii P. Borodatšjovi kui A. Andrejev on süüdi mõistetud üksnes KarS § 390 lg 1 järgi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka ühtegi teist isikut, kes oleks süüdi mõistetud KarS § 386 lg-s 1 sätestatud teo täideviimises. Seega S. Zahharovi süüdimõistmine KarS § 386 lg-s 1 sätestatud teo kaasaaitamises on ilmselgelt ebaseaduslik, kuna puudub põhitegu, millele kaasa aidata. 1 KarS § 390 lg-s 1 sätestatud kuritegu on kehtiva seaduse järgi karistatav KarS § 389 järgi. KarS 1 § 389 eeldab maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes kavatsetust, st maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine peab toimuma eesmärgiga vähem makse maksta. Maakohus on otsuse lk 52-53 üritanud põhjendada, milles seisnes P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi kavatsetus kuriteo toimepanemisel. Paraku suudab esitatud argumentatsioon parimal juhul põhistada kaudset tahtlust, mitte aga kavatsetust. Võtmekohad maakohtu argumentatsioonis peaksid olema need, kus on avatud P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi motiive ja/või eesmärke. Kaitsja hinnangul on maakohtu analüüs ekslik. Ühtlasi puuduvad kaitsja arvates kriminaalasja toimikus mistahes tõendid selle kohta, et P. Borodatšjov ja A. Andrejev oleksid soovinud teenida maksuvaba tulu. Maakohtu enda poolt „lihtsustatuks“ nimetatav järeldus, et neid „huvitas vaid suhteliselt väike raha“, mida neile tegevuse eest maksti, kajastab adekvaatselt tegelikkust. Maakohtu põhjendustest ei selgu, mis tähenduses pidi tegemist olema „maksuvaba“ tuluga ja millised tõendid tõendavad nende eesmärki teenida mitte lihtsalt tulu, vaid maksuvaba tulu. Kaitsja märgib, et P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlused tõendavad ühemõtteliselt, et isegi kui nad said aru, et juhatuse liikmeks olemisega kaasnes „vastutav amet“, võib sellest maksimaalselt välja lugeda kaudse tahtluse, mitte aga eesmärgi maksude tasumata jätmiseks. Kaitsja märgib, et KarS § 3891 järgi nõutava kavatsetuse kui tahtluse vormi puhul ei ole õiguskirjanduse kohaselt koosseisupärane tagajärg mitte ainult isiku teo eesmärgiks, vaid ühtlasi selle sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb. P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlustest nähtub selgelt, et nende poolt juhatuse liikmeks asumise sisemiseks põhjuseks oli soov teenida tulu. Mitte ükski tõend ei osunda sellele, et nad teadsid, kas või kuidas on see tulu teenimine seotud maksude mittetasumisega ning seega tuleb neid süüdistuses KarS § 390 lg 1 (KarS § 3891) järgi õigeks mõista. S. Zahharov mõisteti muuhulgas süüdi KarS § 386 lg-s 1 sätestatud kuriteole kaasaaitamises. Kuna kaasaaitamine on põhiteo (täideviimise) suhtes aktsessoorne, siis saab S. Zahharovi süüdimõistmine olla seaduslik vaid juhul, kui keegi on toime pannud KarS § 386 lg-s 1 põhiteo. Käesoleval juhul nimetatud kuriteo täideviija puudub. Täideviijatena on süüdi mõistetud üksnes P. Borodatšjov ja A. Andrejev ning seda vaid KarS § 390 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Sellest tulenevalt on kaitsja hinnangul maakohus kohaldanud vääralt varem kehtinud KarS § 386 1 lg 1 ning kehtiva KarS § 389 ja § 22 lg 3 ning S. Zahharov tulnuks KarS § 386 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemises õigeks mõista. Kaitsja leiab, et S. Zahharov tuleb KarS § 390 lg-s 1 sätestatud kuriteole kaasaaitamises õigeks mõista, kuna nimetatud teo väidetavate täideviijate tegevuses puudub kuriteokoosseis. Kaitsja viitab Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 p-s 13 käsitletud kaasaitamise ja 16 täideviimise seostele. Kaitsja leiab, et viidatust nähtuvalt on kaasaaitaja süüdimõistmise eelduseks esiteks asjaolu, et eksisteerib kõigile koosseisulistele tunnustele vastava täideviimistegu ning teiseks ka kaasaaitaja teadlikkus sellise täideviimisteo (sh selle eelduseks olevate subjektiivsete koosseisuliste tunnuste) olemasolust. Seega isegi olukorras, kus P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi tegevuses oleksid olemas KarS § 3891 poolt nõutavad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused (kavatsetus), tuleks S. Zahharovi süüdimõistmiseks obligatoorselt tuvastada, et ta oli teadlik P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi eesmärgist vähendada maksukohustust. Ei süüdistusakt ega maakohtu otsus nimetatud küsimust ei käsitle, samuti puuduvad kriminaalasja toimikus mistahes sellekohased tõendeid. Seega tuleks S. Zahharov õigeks mõista ainuüksi seetõttu, et ei ole tõendatud tema teadlikkus P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi väidetavast eesmärgist vähendada maksukohustust. S. Zahharovi tegevust puudutavas kohtuotsuse põhjendavas osas ei tugine maakohus mitte ühelegi muule tõendile kui ekspertiisiaktile, millega on tuvastatud S. Zahharovi sõrmejäljed dokumentidel, V.K. i ütlused, mille kohaselt ta sai OÜ Stilette ametiruumidest leitud arvesaatelehe nr 213 S. Zahharovilt ja S. Zahharovi valdusest leitud OÜ Engaro ja OÜ Ibericaba pangakaardid. Nimetatud kolme tõendi puhul ei ole kohus selgitanud, kuidas need tõendid tõendavad S. Zahharovi poolt maksukuriteole kaasaaitamist. Kaitsja leiab, et ekspertiisiaktiga saab parimal juhul tõendada seda, et mõningatel OÜ Stilette, Engaro ja Ibericaba arve-saatelehtedel ja OÜ Stilette maksudeklaratsioonidel on S. Zahharovi sõrmejäljed. Juhul, kui kohtul oleks siiski võimalik ekspertiisiakti põhjal järeldada, et S. Zahharov on hoidnud enda käes mõningaid OÜ Stilette, Engaro ja Ibericaba arve-saatelehti ja OÜ Stilette maksudeklaratsioone, siis ei saa kaitsja arvates sellest järeldada, et tema oleks nimetatud dokumendid koostatud. Ei süüdistusaktist ega maakohtu otsusest ei selgu, kuidas tuleneb asjaolust, et S. Zahharov on kõnealuseid dokumente enda käes hoidnud, järeldus, et tema on need dokumendid koostanud. Kriminaalasja materjalide hulgas olevast käekirjaekspertiisist nähtub, et käesolevas kriminaalasjas ei ole peetud vajalikuks uurida seda, kas kõnealuste äriühingute dokumentidel leidub S. Zahharovi poolt kirjutatud käsikirjalist teksti. Seega tuleb süütuse presumptsioonist tulenevalt eeldada, et sellist teksti neil dokumentidel ei leidu ning järelikult tõendid kogumis osundavad sellele, et S. Zahharov ei ole kõnealuseid dokumente koostanud ning süüdistus KarS § 386 lg-s 1 ja § 390 lg-s 1 ettenähtud tegude toimepanemises on alusetu. Isegi juhul, kui S. Zahharovi sõrmejäljed kõnealustel dokumentidel osundaksid nende dokumentide tema poolt koostamisele või selles osalemisele, juhib kaitsja tähelepanu sellele, et arve-saatelehtede koostamine ei tõenda S. Zahharovi kaasaaitamist maksukuriteo toimepanemisele. Nii süüdistusaktis kui maakohtu otsuses puudub mistahes selgitus selle kohta, kuidas arve-saatelehtede koostamisest saab tuletada eesmärgi panna toime maksukuritegu. Ei süüdistusaktis ega kohtuotsuses pole leitud, et arved-saatelehed, millel on S. Zahharovi sõrmejäljed, oleksid tegelikkusele mittevastavad. Puutuvalt S. Zahharovi valdusest leitud OÜ Engaro ja OÜ Ibericaba pangakaartidesse, märgib kaitsja, et S. Zahharov on selgitanud, et pangakaardid andis tema kätte V.M. , kellega tal oli laenusuhe. Samas isegi juhul, kui ta oleks nimetatud äriühingute arvelt sularaha välja võtnud, jääks arusaamatuks, kuidas see tõendab tema kaasaaitamist maksukuriteo toimepanemisele. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et kohus ei ole identifitseerinud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks S. Zahharovi osalemist maksudeklaratsiooni koostamisel või esitamisel või tema tegutsemist selle nimel, et OÜ Engaro, OÜ Ibericaba või OÜ Stilette jätaks maksudeklaratsioonid esitamata või esitaks neis valeandmeid. Kohus on otsuse kirjeldavas osas viidanud mitmekümnele tõendile, kuid otsuse põhjendavas osas S. Zahharovi süüküsimuse lahendamisel viidanud vaid kolmele tõendile ning jätnud nendegi puhul selgitamata, kuidas need tõendavad S. Zahharovi poolt KarS § 386 lg-s 1 ja § 390 lg-s 1 sätestatud tegude toimepanemist. Kaitsja hinnangul on tõenäoliselt just süüdistuse konkretiseerimatus toonud kaasa sama konkretiseerimata süüdimõistmise. 17 Kaitsja märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt leidnud, et pelk tõendite loetelu ei asenda otsuse põhistamist. Siinkohal tuleb kaitsja hinnangul arvestada, et käesolevas asjas kogutud tõendite hulgas on hulgaliselt S. Zahharovit õigustavaid tõendeid (nt asjaomaste äriühingute juhatuse liikmete ütlused selle kohta, et nad S. Zahharovit ei tunne; H.Z-i ütlused, mis kinnitasid dokumentide blankettide müüki ja jagamist S. Zahharovi poolt; H.Z-i ja J. Pärnametsa ütlused, mille kohaselt S. Zahharov ei ole seotud OÜ Engaro, OÜ Ibericaba või OÜ Stilette tegevuse juhtimisega; käekirjaekspertiis, mille puhul ei peetud isegi vajalikuks kontrollida, kas ühelgi dokumendil on S. Zahharovi poolt kirjutatud teksti). Kaitsja leiab, et kohus oleks pidanud analüüsima tõendeid nende vastastikuses seoses, põhjendades, miks ta mõningaid tõendeid arvestab ja teisi mitte, mille maakohus on jätnud tegemata. Seega on maakohtu otsus S. Zahharovi süüdimõistmist puudutavas osas tõendamata ja motiveerimata. Seetõttu on maakohus rikkunud KrMS § 312 p-des 1-3 sätestatud kohustusi ning toime pannud KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumise. Kaitsja märgib, et kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete väärarvutus ei olnud kuni 15.07.2007 karistatav tegu ning viitab siinjuures Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-47-07 käsitletule. Kaitsja hinnangul on S. Zahharovile mõistetud karistus liiga raske. Ühtlasi on kaitsja arvamusel, et karistusliigi valik on motiveerimata ning vastuolus KarS §-ga
2. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu lahenditele (otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-55-06, 3-1-1-11-07, 3-1-1-60-07), mis näitavad, et maksukuritegude puhul, milles süükspandavad summad on võrreldavad käesolevas asjas süükspandavate summadega, on tavapäraseks karistuseks, mis jäetakse tingimuslikult kohaldamata. Arvestades, et kohtud ei ole sarnastes asjades reeglina pidanud vajalikuks reaalse vangistuse kohaldamist, muutuvad seda kummastavamaks maakohtu väited, kes oma sõnul kergendas S. Zahharovile mõistetud karistust esmalt seetõttu, et KarS § 22 lg 4 ja 5, § 24 lg 2 ning § 60 koosmõjus tema kui erilist isikutunnust mitteomava isiku suhtes selleks kohustavad ning täiendavalt mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas S. Zahharovile mõistetud karistus ka pärast tema karistuse erinevatel põhjustele kergendamist ikkagi raskemaks osutub kui sarnaste süükspandud tegude eest tavapäraselt mõistetavad karistused. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuotsus tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas kooskõlas seaduse nõuetega ning kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel. Tsiviilhagi tuleb kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed puudutavas osas jätta rahuldamata ka põhjusel, et nende maksude väärarvutus ei olnud kuni 15.03.2007 karistatav tegu ning seega ei saa nende maksete tasumata jätmisest tingitud kahju nõude sisse kriminaalmenetluses. S. Zahharovi suhtes tsiviilhagi rahuldamine on tervikuna alusetu sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses ta süüdi mõistetakse. Kaitsja märgib, et maakohus on jätnud viitamata mistahes tõenditele, mis haginõude põhjendatust tõendaksid. Kogu tõendite analüüs ja käsitlus piirdub väljendiga „kohtuistungil leidis tõendamist“. Millised on need kohtuistungil uuritud tõendid, mida kohus silmas peab, otsusest ei selgu. Seega on maakohus rikkunud KrMS § 312 p-s 1 sätestatud kohustust ning toime pannud KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumise. Kaitsja märgib, et Riigikohus on oma praktikas (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-60-07 ja 3-11-83-10) kujundanud rea nõuded kohtuotsusele, millega mõistetakse KarS § 386 lg 1 või § 390 lg 1 ette nähtud kuriteos süüdi mõistetud isikult välja kuriteo tekitatud kahju. Maakohtu otsuses sisalduv tsiviilhagi käsitlus eelviidatud nõuetele ei vasta. Maakohus ei ole hinnanud OÜ Engaro, OÜ Ibericaba ega OÜ Stilette majanduslikku seisundit deklareerimiskohustuse rikkumiste ajal, nende rikkumise avastamise ajal ega ole analüüsinud, kuidas nimetatud äriühingute majanduslik seisund nimetatud kahe ajahetkede vahel on muutnud. Tsiviilhagis ja maakohtu otsuses puudub mistahes käsitlus selle kohta, millal maksude tasumata jätmine avastati ja milline oli kõnealuste äriühingute rahaline seis tolle ajahetke seisuga. Seega on tsiviilhagi rahuldamine ilmselgelt ebaseaduslik. 18 MTA vastus apellatsioonidele Kannatanu esitatud vastuses apellatsioonidele leitakse, et esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tsiviilhagi osas muutmata. J. Pärnametsa kaitsja ei ole sisuliselt tsiviilhagile vastu vaielnud ning sellest tulenevalt saab järeldada, et tsiviilhagi on koostatud õiguslikel alustel ja vastavuses tsiviilhagi esitamise nõuetega kriminaalmenetluses. Samuti leitakse vastuses, et H.Z-i esindaja ei ole tsiviilhagile vastu vaielnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör palus süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
4. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad J. Pärnametsa ja H.Z-i, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonimenetluses tuleb käesolevas kriminaalasjas menetlus lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel.
5. Tuvastades mõistliku menetlusaja möödumise, arvestab ringkonnakohus siinjuures asjaolu, et maakohus on samuti nentinud menetluse ebamõistlikku venimist ja ringkonnakohus ei pea põhjendatuks süüdistatavate osas toimunud riivet enam omalt poolt süvendada ning lõpetab menetluse vaatamata sellele, et tuvastas ka maakohtu otsuse tegemisel kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, milliseid käsitleb allpool. Kui ringkonnakohus saadaks KrMS § 341 kohaselt kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks, siis on kohtulahendi edasine jõustumine prognoosimatu ja süveneks menetluse mõistliku aja riive süüdistatavate osas veelgi, mis ei ole enam aga ilmselgelt proportsionaalne ja põhjendatud. Võimalus, et kriminaalasi lahendatakse maakohtus kiiresti, arvestades kriminaalasja menetluse senist käiku ja kohtute töökoormust, on ebatõenäoline. Samuti tuleb arvestada ka kohtumenetluse pooltele kuuluvat edasikaebeõigust erinevates kohtuastmetes, mida käesolevas kriminaalasjas tõenäoliselt kasutatakse asja tagasisaatmisel.
6. Maakohtu otsus oli apelleeritud süüdistatavate J. Pärnametsa, H.Z-i ja S. Zahharovi osas, kuid ringkonnakohus tuvastas menetlusõiguse rikkumise ja menetluse mõistliku aja riive ka süüdistatavate P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi seoses ning laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigi süüdistatavate osas.
7. Apelleeritud maakohtu otsusega seonduvalt märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Kohtuotsus on koostatud 59 leheküljel. Sellest otsuse põhiosa sisaldub lehekülgedel 41 kuni
8. Põhiosa alguses (otsuse lk 41–50, 10 kd tl 130-188) on esitatud tõendite, sealhulgas dokumentaalsete tõendite loetelu, millised kohtu seisukoha järgi tõendavad süüdistatavate süüd. Maakohtu sisulised põhjendused on lehekülgedel 50 –
9. 5.1 Esmalt on maakohus märkinud (otsuse lk 50), et süüdistatavatele esitatud süüdistuse tekst on „kohati ebaselge ja vastuoluline“, kuid hiljem järeldanud, et süüdistatavatele etteheidetavad teod on süüdistuses siiski piisava selgusega nimetatud. Siinjuures on võimalik välja lugeda, et maakohtu sellekohase järelduse aluseks on asjaolu, et „ ...süüdistatavad ise on kinnitanud, et süüdistus on neile arusaadav.“ Mitmetimõistetavust tekitab ka maakohtu järeldus (otsuse lk 56), et „olukorras, kus süüdistatavad ennast süüdi ei tunnista ja ei soovi anda tõeseid ütlusi enda poolt toimepandu ja teiste asjaosaliste tegevuse kohta, pole võimalik leida tõendeid kogu nende kuritegeliku tegevuse tõendamiseks.“ 19 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohati kõikuv positsioon ei kinnista arusaama kindla siseveendumuse kujunemisest süüdimõistva kohtulahendi tegemisel, sest süüdistustes süüdistatavatele omistatud tegevused ei ole maakohtu lahendis kõiges lahtiseletatud käsitlemist leidnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse motiveeriv osa sisaldab mitmetimõistetavusi ja ei ole kohtu siseveendumuse kujunemisel arusaadavalt ja üheselt jälgitav. Kohtuotsusest peab aga sõnaselgelt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud (RKKKo-d nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06). Käesoleva kriminaalasja menetluses neid nõudeid pole igakülgselt järgitud. Kohtuotsuses on esitatud tõendite üldine loetelu lk 41-
10. Esitatud tõendite loetelule järgnevalt on maakohus isikuliste tõendite ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid hinnanud ühekülgselt ja seda maakohtu seisukohast süüdistust kinnitavas osas. Olulisim kaitsjate vastuväidetes sisalduv, mis võib osundada süüteokoosseisu puudumisele süüdistatavate käitumises, on jäänud sisuliselt tähelepanuta ja hindamata.
11. Riigikohus on lahendites märkinud, et kohtuotsus tühistatakse, kui kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja on tuginenud kohtuotsust põhjendades ebaselgetele, mitteammendavatele või vastuolulistele seisukohtadele (RKKKo-d nr 3-1-1-103-10, 3-1-1-8-11). Hinnates tunnistajate ütlusi ühekülgselt, samuti jättes hindamata ka mitmed kaudsed ja dokumentaalsed tõendeid, millel võib olla tähtsust kriminaalasja lahendamisel (nt nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu tuvastamisel süüdistatavate käitumises) ning jättes need tõendid lubamatuks või ebausaldusväärseks tunnistamata või muul moel hindamata, käsitleb kohus tõendeid selektiivselt. Selline tõendite valikuline ja osaline hindamine on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja viitab teisalt ühekülgsele kohtuliku uurimisele KrMS § 338 p 1 tähenduses. Need minetused on käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-9111).
12. Maakohtu otsuses on põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud rida järgmisi kriminaalasja seisukohalt tähtsaid asjaolusid, millele on aga asja õigeks lahendamiseks ka kaitsjate poolt tähelepanu juhitud. Põhjenduste puudumine on KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi käsitletav aga kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. 7.1 Maakohtu hinnangul realiseerisid süüdistatavad P. Borodatšjov ja A. Andrejev KarS § 390 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu, kuna olles äriühingute juhatuse liikmeteks ja ainuosanikeks, jätsid nad täitmata süüdistuses märgitud Äriseadustikust ja maksuseadustest tulenevad kohustused ja ei esitanud maksuhaldurile süüdistuses märgitud ajavahemikul deklaratsioone. Süüdistatavad ise on väitnud, et nad soovisid lihtsalt teenida tulu. Motiveerimist pole leidnud P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi tegevuses maksukohustuste vähendamise eesmärk. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu üldsõnaliselt järeldusest ei nähtu kuidas P. Borodatšjov ja 1 A. Andrejev realiseerisid KarS § 390 (käesoleval ajal KarS § 389 ) objektiivse süüteokoosseisu, mis seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises. 7.2 Kuna maakohus tunnistas P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi süüdi üksnes KarS § 390 lg 1 järgi, mitte aga KarS § 386 lg 1 järgi, siis tulnuks motiveerida, kas saab teha süüdimõistvat otsust teha süüteos KarS § 386 lg järgi kaasaaitajate osas. Ometigi on S. Zahharov süüdi tunnistatud KarS § 386 järgi kuriteole kaasaaitajana. 7.3 Süüdistatavaid süüstatakse muuhulgas selles, et nad ei esitanud kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioone või esitasid valeandmeid. 20 Siinjuures on maakohtu poolt jäänud hindamata aga kaitsjate vastuväide, mille kohaselt nimetatud maksete deklaratsioonide esitamine ei olnud kuni 15.03.2007 karistatav. Riigikohtu praktikas on märgitud, et töötuskindlustusmakse sissenõudmine toimub maksumenetluslikus korras, mitte aga seda, et seadusandja loeks töötuskindlustusmakse riiklikuks maksuks. Seega on MKS § 3 lg-l 4 kitsalt (maksu)menetluslik, mitte materiaalõiguslik (sh karistusõiguslik) toime. Kuna töötuskindlustusmakse näol ei ole tegemist maksuga, ei vasta selle kohta valeandmete esitamine ka enne
13. märtsi 2007 kehtinud maksude väärarvutuse (KarS § 386, MKS § 152) koosseisule (RKKKo nr 3-1-1-47-07) . 7.4 Süüdistatavat J. Pärnametsa süüdistati koos S. Zahharovi, D.M. ja H.Z-iga E.A. poolt OÜ Sillete juhatuse liikmena toime pandud kuriteost osavõtus kihutaja ja kaasaaitajana. Maakohus luges kuriteo objektiivse süüteokoosseisu J. Pärnametsa tegevuses tõendatuks E.A. kohtus avaldatud ütlustega. Ütluste kohaselt oli J. Pärnamets isikuks, kes tegi talle ettepaneku äriühingu tema nimele vormistamiseks, koos J. Pärnametsaga käis ta dokumente vormistamas ja täitis J. Pärnametsa poolt ettekirjutatud tekstide alusel OÜ Sillette arveblankette. Riigikohtu senises praktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, kuid seejuures peab vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav 3-1-1-29-09, p 11). Taolises olukorras on kohus kohustatud igakülgselt ja erapooletult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo nr 3-1-1-10-11). EIÕK on asjas Luc v. Itaalia võtnud seisukoha järgmises. Kohtu otsuse kohaselt rikub see, kui süüdistus tugineb kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mille andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, EIÕK art 6 garantiisid. Seejuures ei tule "tunnistaja" all art 6 §-s 3(d) tähenduses mõista ainult tunnistajat selle mõiste otseses tähenduses, vaid ka kaassüüdistatavat, kes annab ütlusi teise kaassüüdistatava vastu. Seega kuigi KrMS § 294 p 1 lubab juhul, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, kohtul kohtumenetluse poole taotlusel avaldada süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, peab kohus arvestama EIÕK-st tulevate piirangutega. Eelnev ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, küll aga seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (RKKKo nr 3-1-1-73-07). Käesolevas kriminaalasjas tekkis olukord, kus kahtlustatava E.A. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei olnud võimalik maakohtus kontrollida, kuna isik oli selleks ajaks surnud. Seetõttu on püstitunud õigustatult küsimus E.A. ütluste usaldusväärsusest ja seeläbi ka J. Pärnametsa süüdi tunnistamisest. Maakohtu otsusest tulenevalt on E.A. ütlused oluliseks tõendiks, samas aga tõusetunud küsimus, kas E.A. isik ja tema ütlused on usaldusväärsed ja omavad sellist tõeväärtust, et sellele rajada isiku süüdi tunnistamine. Muuhulgas oli asotsiaalse ja kriminaalse eluviisiga E.A. kasutanud J. Pärnametsa identiteeti kui oli politsei poolt kuriteo toimepanijana tuvastatud. Väheoluline pole, et kohtueelses menetluses on E.A. andnud ütlusi erinevas staatuses, s.o nii tunnistajana kui kahtlustatavana. Kas käesoleval juhul ja milliseid E.A. ütlusi usaldusväärseks pidada ja millistel põhjendustel, maakohtu otsusest ei selgu. Maakohtu järeldus J. Pärnametsa poolt käsikirjaliste tekstide tõenäosuslikust kirjutamisest vähemalt kuuel OÜ Sillete arve-saatelehel ei sisalda põhjendusi tema süüdi tunnistamisel tahtliku maksualase süüteo toimepanemisel. Kuidas arve-saatelehtede koostamine tõendab kaasaaitamist maksualase süüteo toimepanemisele detailsemalt selgitatud pole. Samas süüteokoosseisu seisukohalt oluliste maksudeklaratsioonide täitmise osas seisukohta ei nähtu. 21 7.5 Maakohtu otsuses on vastuolu selles, et kaassüüdistatavate P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi ütlused luges maakohus H.Z-i süüstavateks, olgugi et teisalt maakohtu enda seisukoha järgi P. Borodatšjovi sellekohased ütlused olid H.Z-i õigustavad ja A. Andrejevi ütlused luges kohus aga mitteusaldusväärseks. Viidatud on üldsõnaliselt kaassüüdistatavate A. Andrejevi ja P. Borodatšjovi ütlustele, millega olevat tõendamist leidnud H.Z-i süü, aga konkreetsed sellekohased ütlused on näitamata. 7.6 Maakohus luges tuvastatuks, et S. Zahharov oli teadlik süüteokoosseisu asjaoludest ja tagajärgedest ning ta tegutses kavatsetult eesmärgiga OÜ-te Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp maksukoormust vähendada ja selle arvelt teenida. Samas aga ei ole motiveeritud, millistest tõenditest tulenevalt S. Zahharov oli teadlik P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi maksukohustuse vähendamise eesmärgist ja milles seisnes konkreetselt S. Zahharovi osavõtutegu. Süüdistuses ja maakohtu otsuses on esitatud ülevaade süüdistatavate jt. isikute omavahelisest suhtlusest, kuid süüdistatavate reaalne konkretiseeritud osalus ja osavõtt maksusüüteo toimepanemisest ja deklaratsioonide esitamisest on jäänud üldsõnaliseks. 7.7 Kohtueelsel menetlusel on Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskus esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt palutakse välja mõista Eesti Vabariigile tekitatud kahju summas 9 133 928 krooni, sealhulgas OÜ Sillete vastutavatelt isikutelt 4 737 452 krooni, OÜ Engaro vastutavatelt isikutelt 1 290 982 krooni, Ibericabalt Grupp OÜ vastutavatelt isikutelt 3 105 494 krooni. Maakohus leidis üldsõnaliselt, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas on kohtuotsus samuti nõuetekohaselt põhistamata olulises osas, millest sõltub kannatanu väidetava kahju olemasolu ja ulatus. Riigikohus on esitanud rea nõudeid kohtuotsusele, millega mõistetakse välja KarS § 386 lg 1 või § 390 lg 1 ette nähtud kuriteos süüdi mõistetud isikult välja kuriteoga tekitatud kahju. Maakohus ei ole analüüsinud OÜ-te Sillete, Engaro ja Ibericabalt Grupp varalist seisundit deklareerimiskohustuse rikkumise ajal ja rikkumiste avastamise ajal ning kuidas äriühingute majanduslik seisund on nimetatud perioodil muutunud (RKKKo-d nr 3-1-1-60-07, 3-1-1-83-10). Kannatanu tsiviilhagi ei välista kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, sest käesoleval juhul on kannatanuks riik, kes ei saa olla põhiõiguste kandja, kuid kellel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus märgib tsiviilhagiga seonduvalt muuhulgas, et tsiviilhageja esindaja on olnud seoses tsiviilhagi esitamisega samuti ebakindlal positsioonil. Nii on OÜ Ibericabalt Grupp osas MTA esitanud H.Z-i vastu täpsustatud tsiviilhagi alles kohtuvaidluste käigus 20.12.2011 (10 kd tl 61). 7.8 Need minetused sisaldavad KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tulenevalt KrMS §-st 338 p 3 on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus.
14. Edasiselt peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda käesoleva kriminaalasja üht põhiküsimust, s.o menetluse mõistliku aja riivega seonduvat. Ringkonnakohtus leidis riiklik süüdistaja, et kriminaalmenetlus käesolevas asjas pole kestnud ülemäära pikalt. 22 8.1 Kriminaalasjas on põhjendatult tõstatatud juba maakohtus ja hiljem apellatsioonides küsimus sellest, kas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et seda küsimust pole vajaliku põhjalikkusega kontrollitud. Maakohtu otsuse põhiosast (otsuse lk 51, 57) nähtub, et menetluse mõistliku aja osas on maakohus piirdunud järeldusega, et käesolevas asjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kuid rikkumine pole sedavõrd intensiivne, et see annaks alust süüdistatavad õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Küll leidis maakohus, et menetluse ebamõistliku venimise tõttu tuleb kergendada süüdistatavatele mõistetavaid karistusi. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on maakohus jätnud menetluse mõistliku aja kui keskse küsimuse käsitluseta. Samas S. Zahharovi kaitsja oli sellekohase taotluse kriminaalasja lõpetamiseks esitanud koos kaitsekõnega 20.12.2011 (10 kd tl 39). Süüdistatav S. Zahharov palus tuvastada, kas kriminaalasja nr 1-07-2186 menetlus on tema suhtes olnud ebamõistlikult pikk. Samuti on menetluse mõistliku aja möödumisele ja sellest tulenevalt vajadusele kriminaalasi lõpetada, osundanud teised kaitsjad. Maakohtu üldsõnaline märge menetluse mõistliku aja rikkumisele on ilmselgelt ebapiisav. Samas ei oleks õige kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks maakohtule ainuüksi seetõttu, et maakohus pole oma seisukohta põhjendanud. Selline lahendus pikendaks veelgi kriminaalmenetluse kestust ja süvendaks ka riivet süüdistatavate õigustele. 8.3 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 samuti asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Seejuures on oluline tähele panna, et mõistliku menetlusaja mõiste ei ole sõltuvuses konkreetsest siseriiklikust menetluskorrast, teisisõnu selle spetsiifikast (EÕIK König vs Saksamaa; Ruiz-Mateos vs Hispaania, Tartu RKKo nr 1-04-201). 8.4 Käesolevas kriminaalasjas leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate osas Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. 8.5 Riigikohus on osundanud, et mõistliku menetlusaja möödumist tunnistades ei tohiks ringkonnakohus riivet enam omalt poolt süvendada ja peab menetluse lõpetama isegi siis, kui tuvastas maakohtu lahendi tegemisel kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi (RKKKo nr 3-11-43-10 p 21). Eelmärgitud lahendi punktis 57 sedastas Riigikohus, et ehkki kolleegium asus eelnevalt seisukohale, et
15. aastal alustatud osas ei ole käesolevas kriminaalmenetluses mõistliku aja piir veel ületatud, ei ole see piir enam väga kaugel. Nimetatud kohtulahendi tegi Riigikohus 18.06.
16. 8.6 Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKo nr 3-1-1-43-10). 8.7 Menetluse mõistliku aja möödumist tuvastades viitab ringkonnakohus Riigikohtu sellekohasele viimase aja kohtupraktikale ja lahendile nr 3-1-1-57-
17. 23 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus" (RKKKo nr 3-1-1-43-10). Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda (vrd Reinhardt ja Slimane-Ka d v Prantsusmaa, p 93 ja Kangasluoma v. Soome, p 26). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. 8.8 Menetlusaja kulgemise käivitajana tulevad arvesse ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (EIÕK lahend Kangasluoma v. Soome, otsus
18. jaanuarist 2004, p 26). Kriminaalmenetluse keskmes on küsimus süüdistatavate poolt maksualaste süütegude toimepanemises. MTA uurimisosakond edastas Viru Ringkonnaprokuratuurile teate kriminaalmenetluse alustamise kohta OÜ Sillete osas 03.01.
19. S. Zahharovi osas teostati jälitustoiminguid alates 30.03.2005 ja teostamise aluseks oli Viru Ringkonnaprokuratuuri väljastatud luba 28.01.
20. Ülalnimetatust tulenevalt saab esmaseks ametivõimude meetmeks, mida S. Zahharovi suhtes rakendati pidada 28.01.2005 väljastatud jälitustegevuse luba. Kriminaalmenetlus mõjutab oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (vt Šubinski v. Sloveenia, otsus
21. jaanuarist 2007, p 65). Ringkonnakohus leiab, et S. Zahharovi osas on mõistliku menetlusaja rikkumine olnud küllaldaselt intensiivne. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et S. Zahharovi osas oli arestitud tema vara ning süüdistatav ise viibis ka vahi all 11 kuud ja 19 päeva. Käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus S. Zahharovi suhtes kestnud juba 7 aastat 6 kuud ja 26 päeva. Teiste süüdistatavate osas on alustatud aktiivset kohtueelset uurimist mitmesuguste menetlustoimingute (isikute äratundmiseks esitamised jne.) läbiviimisega juulis
22. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on kriminaalmenetlus kestnud kõigi süüdistatavate osas seega vähemalt 7 aastat ja 1 kuu. 8.9 Ringkonnakohus leiab, et käesolev viie süüdistatavaga kriminaalasi, milles süüdistatavaid süüdistatakse sarnaselt toimepandud maksualastes süütegudes, on keskmise keerukuse ja mahukusega. 8.10 J. Pärnametsa süüdistuses märgitu teod on toime pandud ajavahemikul august 2004 kuni veebruar 2005, H.Z-i süüdistuses märgitu teod on toime pandud ajavahemikul august 2004 kuni juuni 2005, S. Zahharovi süüdistuses märgitu teod on toime pandud ajavahemikul august 2004 kuni juuni 2005, P. Borodatšjovi süüdistuses märgitud teod on toime pandud ajavahemikul november 2004 kuni juuni 2005, A. Andrejevi süüdistuses märgitud teod on toime pandud ajavahemikul veebruar 2005 kuni juuni
23. 24 8.11 Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ning sellega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtueelses menetluses teostatud uurimistoimingute osas (2005-2006) ei saa ajaliselt ilmselt etteheiteid teha. Kindlasti on aga käesoleva kriminaalasja menetluse venimise oluliseks põhjuseks asjaolu, et esmalt maakohtus kriminaalasja menetlenud kohtunikult võeti kriminaalasi kohtuotsuse koostamise staadiumis ja seetõttu pidi uus kohtunik asja arutamist alustama algusest. Nii on kohtunik J. Sakkart andnud süüdistatavad kohtu alla 28.02.2006 (6 kd tl 94) ja menetlenud kriminaalasja kuni 16.02.2010 (8 kd tl 164), mil see temalt Viru Maakohtu esimehe käskkirjaga ära võeti. Kriminaalasi jagati Viru Maakohtu siseselt ümber ja uus kohtunik koostas uue süüdistatavate kohtu alla andmise määruse 15.10.2010 ja jõudis kohtulahendini 09.01.
24. Eelnimetatud peaaegu 4 aastane menetlusperiood (2006-2010), millega kohtulahendini ei jõutud on kindlasti käesolevas kriminaalasjas konkreetselt ette heidetav riigivõimule ning põhjustas ka olulisel määral käesolevas kriminaalasjas menetluse ebamõistliku venimise. 8.12 Süüdistatavatele ei saa ette heita käesolevas kriminaalasjas menetluse venimist või märkimisväärsete viivituste põhjustamist. Samuti ei saa S. Zahharovile ette heita olukorda, kus süüdistatav on otsustanud kaitsjat vahetada. Kohtumenetluse vältel on edasi lükatud mitmeid kohtuistungeid, kuid seonduvalt erinevate menetlusosalistega. Õigusemõistmise edasilükkumine süüdistatavate või kaitsjate pahatahtliku venitamisega pole tuvastamist leidnud. Nii oli ilmse viivitusega alles Viru Maakohtu 15.08.2006 määrusega (olgugi, et kohtu alla olid süüdistatavad antud juba 28.02.2006) kriminaalasi määratud kuulamisele 12.03.
25. 05.12.2006 teavitas Viru Maakohus S. Zahharovi osas määratud korras varasemalt õigusabi teostanud kaitsja M. Firsovile, et kriminaalasi on kuulamisele määratud 12.03.
26. 13.02.2007 teatas kaitsja M. Firsov Viru Maakohtule, et tal puudub kokkulepe S. Zahharoviga õigusabi osutamiseks kohtuistungil Viru Maakohtus. 23.02.2007 sai S. Zahharovi määratud kaitsjaks E. Bulattšik. 06.03.2007 teatas Advokaadbüroo Luberg ja Päts vandeadvokaat I. Solovjova, et advokaadibüroo ja S. Zahharovi vahel on sõlmitud kliendileping S. Zahharovi kaitsmiseks Viru Maakohtus 12.03.2007, kuid kuna tegemist on mahuka kriminaalasjaga, palub asja ta kohtuliku arutamise edasilükkamist. Nimetatud taotluse Viru Maakohus rahuldas, koostades ilma kuupäevata lakoonilise dokumendi pealkirjaga „Tõend“ (6 kd tl 147), milles on ilma uue kohtuistungi toimumise kuupäevata märgitud, et kohtulik arutamine on edasi lükatud ja menetlusosalised on teavitatud. 10.12.2007 saatis kaitsja I. Solovjova Viru Maakohtule teate, mille kohaselt on kliendileping S. Zahharoviga lõpetatud. 10.12.2007 saatis Viru Maakohus teatise Ida-Viru Advokaadibüroole ja kaitsjatele, et kriminaalasja arutamine toimub 04.02.
27. 10.12.2007 esitas S. Zahharov Viru Maakohtule taotluse talle määratud korras riigi õigusabi määramiseks ning märgib taotluses, et riigi poolt määratud kaitsjat vajab ta põhjusel, et tal on raske materiaalne olukord. Samuti selgitab S. Zahharov, et tal on Advokaadibürooga Laus & Partnerid eelnev kokkulepe ning sellega hoitakse kokku ka kohtu tööaega. 19.12.2007 kinnitas Advokaadibüroo Laus & Partnerid nõusoleku andmist S. Zahharovi määratud korras kaitsmiseks 04.02.
28. 08.01.2008 määrusega jättis Viru Maakohus S. Zahharovi taotluse määrata talle riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaat rahuldamata. 18.01.2008 esitas eelnimetatud määrusele määruskaebuse S. Zahharov, milles on esitatud põhjendused miks ta ei nõustu kohtu poolt määratud kaitsja E. Bulattšiku võimaliku õigusabiga. 25 05.02.2008 määrusega Viru Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 08.01.2008 määruse ja saatis S. Zahharovi taotluse uueks arutamiseks maakohtule (6 kd tl 171-174). Muuhulgas on Viru Ringkonnakohtu määruses osundatud maakohtu järgmistele minetustele. Nimelt pole Viru Maakohtu määruses 28.02.2006 märgitud kohtuistungi toimumise aega ega kohta ning alles 15.08.2006 (ligi 6 kuud hiljem) kohtumääruses, millega muudeti S. Zahharovi senine varasem tõkend vahi all pidamine (oli viibinud vahi all peaaegu 1 aasta), määrati ka kohtuistungi toimumise ajana 12.-16.03.
29. Motiveerivas osas märkis ringkonnakohus, et tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks olukorda, kus kriminaalasjas puudub sellekohane dokumentatsioon kohtu poolt E. Bulattšiku kaitsjaks määramise kohta S. Zahharovile. 04.02.2008 toimunud kohtuistungil Viru Maakohtus S. Zahharov taotles endiselt kaitsja määramist Advokaadibüroost Laus & Partnerid, mille maakohus rahuldas (7 kd tl 47). Kohtuistung jätkus 07.02.2008, kus prokurör esitas uue süüdistusakti. Aprillis-mais 2008 olid süüdistatavad P. Borodatšjov ja A. Andrejev tagaotsitavad, kuid samas mais 2008 tabatud. 14.05.2008 toimunud kohtuistungil lükati maakohtu määrusega kriminaalasja arutamine edasi oktoobrisse 2008 seoses prokuröri haigestumisega. Kohtuistung on jätkunud novembris 2008 ja seejärel märtsis, augustis ja novembris
30. 31.03.2009 esitas prokurör uue süüdistusakti. Kohtuvaidlused lõppesid 06.11.2009 ja kohus tegi teatavaks, et kohtuotsuse kuulutamine toimub 18.02.
31. 16.02.2010 on Viru Maakohtu esimehe käskkirjaga, seoses kohtunik J. Sakkarti ametist vabastamisega jagatud muuhulgas ka käesolev kriminaalasi teiste kohtunike vahel ning saadetud arutamiseks Rakvere kohtumajja ( 8 kd tl 164). 05.10.2010 toimus Viru Maakohtus eelistung, kus määrati istungite toimumise ajaks veebruarmärts
32. Kuna prokurör soovis esitada järjekordse uue süüdistusakti, siis kohustati teda selleks 29.10.
33. 15.10.2010 esitas prokurör viimase süüdistusakti ( 8 kd tl 174) ja samal päeval anti süüdistatavad kohtu alla ning kohtulahendini jõuti maakohtus 09.01.
34. 8.13 Menetluse mõistliku aja rikkumise raskust tõstab käesolevas asjas aga ilmselgelt asjaolu, et kõik kriminaalasjas süüdistatavad on viibinud vahi all - A. Andrejev 21 päeva, H.Z 6 kuud, J. Pärnamets 6 kuud, S. Zahharov 11 kuud ja 19 päeva, P. Borodatšjov 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva. 8.14 Kuna ringkonnakohus tuvastas ka menetlusnormide rikkumise maakohtu otsuses, siis asja saatmine tagasi maakohtule süvendaks mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Tegemist ei ole sedavõrd raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga, mis õigustaks menetluse edasist jätkamist. 8.15 Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. (Vt Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus
35. juunist 2010, p 43). Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu, kestnud käesolevaks ajaks juba üle 7 aasta. 8.16 Eeltoodud põhjustel asubki ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas asjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku 26 menetlusaja jooksul perspektiivis lahendada ning süüdistatavate õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 järgi.
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on muuhulgas rikkunud KrMS § 306 lg 1 p 6 nõudeid, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, milline karistus tuleb süüdistatavale mõista. KrMS § 306 lg 2 kohaselt lahendatakse KrMS § 306 lõikes 1 loetletud küsimused iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi. Maakohus on karistuse mõistmisel rikkunud ka KrMS § 312 p 5 nõudeid, mille kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Maakohtu otsuses puuduvad viited konkreetse süüdistatava süüle ja isikule karistuse mõistmise preventiivseid asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus märgib, et ka karistuse mõistmise põhjendused peavad olema selged ja ammendavad ning lugejale jälgitavad. Maakohus ei ole seda nõuet järginud. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavatele mõistetud karistuste osas maakohtu otsuses (otsuse lk 57) sellekohased motiivid sisuliselt puuduvad. Samas sisaldavad süüdistatavatele mõistetud karistused ka lahtiseletamata vastuolusid. Karistuse mõistmisel on maakohus justkui arvestanud süüdimõistetute isikuid ja asjaolu, et nad on varem kohtu poolt karistamata. Samuti maakohus leidis, et J. Pärnametsale, H.Z-ile ja S. Zahharovile kui kuritegudest osavõtjatele karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 22 lg 4,5, § 24 lg 2 ja § 60 sätteid, mis koosmõjus kohustavad nende kui erilist isikutunnust (õiguslik kohustatus ja volitatus) mitteomavate isikute karistust kergendama. Maakohtu arvates tuleb süüdistatavatele mõistetavaid karistusi kergendada ka menetluse ebamõistliku venimise tõttu. Ometigi on maakohus järeldanud, et „Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et J. Pärnametsa, H.Z-i, S. Zahharovi ja P. Borodatšjovi puhul tuleb lugeda karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga, A. Andrejevit tuleb karistada rahalise karistusega väikeses määras KarS § 73 sätteid kohaldades“ (otsus lk 57). Taolisest maakohtu järeldusest ei nähtu aga maakohtu enda poolt nimetatud kergendavate asjaolude arvestamine. Miks pole maakohus kaalunud eelnevalt kohtu poolt justkui tuvastatud „kergendavaid asjaolusid“ ja pidanud õigeks karistada süüdistatavaid reaalse vangistusega, jääb mõistmatuks. Üldse on maakohtu poolt jäänud kaalumata nelja süüdistatava puhul vangistusest väljapoole jäävad karistuse leebemad variandid. Seega ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhiosas karistuse osas motiveeritu ei vasta karistuse mõistmise üldpõhimõtetele. Seda mitte ainult apelleerinud kolme süüdistatava, vaid kõigi süüdistatavate osas. Maakohtu seisukoht karistuste osas esitatud kriminaalasjas viie süüdistatava osas üldistatult, näitamata ära konkreetse süüdistatava süüst tulenevat karistuse valikut. Selline karistuse mittemotiveerimine on vastuolus karistusõiguse, aga ka Riigikohtu praktikaga. Samuti on rikutud sellega iga süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistatav ei tea millest maakohus juhindus talle kuriteo eest karistuse mõistmisel. Siinjuures väljub ringkonnakohus KrMS § 340 lg-te 1 ja 3 alusel esitatud apellatsioonide piirest, seda ka kaassüüdistatavate P. Borodatšjovi ja A. Andrejevi suhtes, kelle osas ei ole küll kohtuotsust vaidlustatud, kuid maakohus on rikkunud karistuse mõistmisel kriminaalmenetlusseadust ka nende osas. Nii pole võimalik aru saada miks P. Borodatšjovi kui kriminaalkorras karistamata isikut on karistatud vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva kuriteo eest KarS § 390 lg 1 järgi, samas kui H.Z on süüdi tunnistatud ja karistatud mitmes kuriteos ainult 6 kuulise vangistusega. Veelgi enam, P. Borodatšjov ja A. Andrejev on süüdi tunnistatud mõlemad KarS § 390 lg 1 järgi, P. Borodatšjovile on mõistetud karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva, A. Andrejevile rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot. Millest tuleneb süüdistatavatele karistuste mõistmisel sedavõrd erinev kohtlemine, pole otsusest loetav. 27 Maakohus on viidanud üldistavalt karistuse mõistmisel KarS §-le 56, kuid kas süüdistatavatele karistuse mõistmisel on reaalselt tuvastatud mingeid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtuotsusest ei ilmne. Eelnenust tulenevalt otsustamaks küsimust, kas kuritegude eest süüdistatavatele mõistetud karistus on kooskõlas karistusõiguse põhimõtetega, tuleks ringkonnakohtul selleks hinnata maakohtu vastavaid põhistusi. Kui need põhjendused puuduvad, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavat hinnangut anda ega apellatsioonides tõstatatud küsimusi lahendada. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-27-08 p 16 kohaselt on karistuse mõistmist puudutavad põhjendused samuti kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS §-st 341 lg 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on rikkunud Riigikohtu otsuse eelnimetatud nõudeid.
37. Maakohtu otsusega süüdistatavatelt välja mõistetud menetluskulud (toimiku paljundamise kulud, sõrmejälje ekspertiisi tegemise kulud, kaitsjate poolt õigusabi osutamise eest kantud kulud) jäävad riigi kanda KrMS § 183 alusel. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate K. Aaviku, K. Kooga ja S. Politševi taotlused riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamiseks ning väljamõistmiseks on kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades siinjuures kaitsjate tutvumist maakohtu otsusega, apellatsioonide koostamist, valmistumist apellatsioonimenetluseks ja riigi õigusabi osutamiseks kantud muid kulutusi ning kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, mis KrMS §-le 175 lg 1 p 4 alusel koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasust seoses ettevalmistusega ja osalemisega apellatsioonimenetluses. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 28 Paavo Randma