Toimik nr 1-11-8361 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8361 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.I, isikukood: xxx, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt N.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista N.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. N.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega mõisteti mõisteti N.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 28.07.2010 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendati 1090 tunni üldkasuliku tööga 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks. N.I kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 09.11.2011 kohtumäärusega pöörati täitmisele N.I-le Viru Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 1 aasta 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse algus 05.12.2011 ja lõpp 08.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.
- Kinnipidamisasutusest N.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik töötab alates 09.04.2012 Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel soovib elama asuda aadressile xxx. Isik omab põhiharidust mis on omandatud Murru vanglas. Enne vangistust ametlikku ja püsivat töökohta ei omanud. Ta oli hõivatud juhutöödega ümbruskonna talupidajate juures. Kinnipeetava lähedastest vend on kriminaalkorras karistatud. Isik on pannud toime vägivallakuriteo, mille tingis alkoholi tarvitamisest põhjustatud agressiivne käitumine. Katseajal rikkus korduvalt lisakohustust alkoholi tarvitamise keelk. Kõik seaduserikkumised on toime pannud alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse seisukohast oli isik pigem koostöövalmis, kuid lisakohustust alkoholi mitte tarvitada ta täita ei suutnud, samuti on katseajal toime pandud kuritegu. Isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud kuritegusid, millest võib järeldada, et isik ei mõista oma probleeme ega oska õigeid lahenduskäike leida. Vangla toetab N.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegu on väikese eramajaga, mis kuulub Exxx N.I, kes ise on paigutatud xxxxxxxe. Enne vangistust N.I ametlikku ja püsivat töökohta ei omanud. Ta oli hõivatud juhutöödega ümbruskonna talupidajate juures. Vabanemisel töökoht puudub. Isiku toimetulekut vabaduses takistas alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei täitnud oma eesmärki. Isik jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Oma probleeme (peamiselt materiaalseid) püüdis lahendada kuritegelikul viisil. N.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta N.I tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist eeskätt põhjustel, et isikul on elukoht, vangistuse ajal ei ole ta distsiplinaarkorras karistatud. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et N.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimine) eest ja isikuvastase kuriteo (raske kehavigastuse tahtlik tekitamine) eest. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse all, eelviimasel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, rikkus korduvalt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-10) on näha, et N.I on 17 korral karistatud väärteokorras, nendest 7 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused N.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 09.04.2012 töötab Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 04.04.2012. Vabanedes on N.I võimalus elama asuda aadressile Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Virumaa. Tegu on väikese eramajaga, mis kuulub Elgi Mustenile, kes on paigutatud Aseri hooldekodusse. Vabanedes ei ole N.I kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Isikul on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades N.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (süstemaatilised varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele, katseajal uus kuritegu), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ühel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel kriminaalhooldusel rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus oli täitmisele 3
(4)pööratud. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.I-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.I temale Viru Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)