Toimik nr 1-09-17914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-17914 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu A.H , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega KarS § 122 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.03.2010 ja lõpp 27.07.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.07.2012. A.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 174). Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 03.01.2012 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel. 1
(4)Kinnipidamisasutusest A.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltuvusprogrammid Usk ja teadmine ja Igapäevane valik, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning käib regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Lisaks on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse ja A2 taseme kursuse. Jätkuvalt omandab kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Vabanemise korral soovib elama asuda oma tädi xx xxx korterisse aadressil xxx. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas ametlikult firmas xxx. Mingi aeg oli registreeritud TTA töötuna. Peale vabanemist puudub garanteeritud töökoht. K-raha andmetel on 25.06.2012 seisuga tasumata võlanõudeid 5607,05 euro ulatuses, vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Isikul oli 2008.a. diagnoositud psüühikahäire ja ta ravis end psühhiaatria haiglas. Eelmise kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku sõnul suitsetas vahel kanepit ja on proovinud amfetamiini, kuid need ei meeldinud. Isik on kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Tunnistas, et oli varem kergesti ärrituv ja pingelises olukorras võis olla emaotsionaalselt ebastabiilne. Isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus nõudeid (kuritegu sooritatud katseajal). A.H puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige tõenäolisem olukorras, kui isikul tekivad lähedaste inimestega erimeelsused või konfliktid ning sellest tulenevalt võib isik emotsionaalses seisundis muutuda agressiivseks. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht tädi xx xx juures aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris tädi üksi. xx xx töötab ning on nõus A.H vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Omab töökogemusi ehituse, metallitöötlemise ja autolukksepa alal. Kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud, neist viimane kuritegu on sooritatud katseajal. Mõlemad kuriteod sooritas kinnipeetav vägivalda kasutades. A.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kirjalikult kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et A.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4-1 järgi ettenähtud garantiiga. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud Viru Maakohtu 02.04.2008 kohtuotsusega röövimise eest vägivallaga ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 24 kuud. Uued vägivallakuriteod, piinamise pani toime juba 20.06.2008, 24.09.2008, 28.09.2008, s.o kehtiva katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-7) on näha, et A.H on 7 korral väärteokorras karistatud nendest 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest. 2
(4)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus A.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on muuhulgas määratud vangla vara lõhkumise, korraldustele mitteallumise ja vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Peale viimast ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 03.01.2012 on A.H toime pannud kaheksa uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole A.H oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusprogrammid Usk ja teadmine ja Igapäevane valik, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning käib regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Lisaks on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse ja A2 taseme kursuse. Jätkuvalt omandab kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 16.11.2014. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht tädi xx xx juures aadressil xxx. Kinnipeetava tädi on nõus, et kinnipeetav hakkab elama seal peale vabanemist, mida on kinnitanud kirjaliku nõusoleku andmisega elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel puudub A.H kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul puudub eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava tädi töötab ning on nõus A.H vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades A.H poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kahel korral kriminaalkorras karistatud muuhulgas raske varavastase kuriteo röövimise ja isikuvastase kuriteo piinamise eest), korduvaid karistusi (kõik kuriteod on seotud vägivallaga), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue vägivallakuriteo, milles kannatanuks on tema abikaasa. Seega kriminaalhooldus ei osuta A.H-le piisavalt mõju. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 5607,05 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu A.H temale Viru Maakohtu 10.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)