Obsah (6)

§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretärk Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljan

§ 424

järgi RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada F.H süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega F.H ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 otsusega F.H ile mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning mõista F.Hile liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud;

§ 68

alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise aega 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda F.H il kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada F.Hile mõistetud vangistus 5 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 356 (kolmsada vii skümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18. mai 2014; üldkasuliku töö tegemisel allutada F.H

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ; määrata F.H-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha, 2) alluma ettenähtud ravile;

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta F.H ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks; tühistada F.H ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista F.Hilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 43 (nelikümmend kolm) € 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 525 (viissada kakskümmend viis) € 90 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend) € 83 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-5703“); 3.7 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on F.H toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 28.04.2013.a kella 03.05 ajal Viljandi linnas Laidoneri plats 10 juures mootorsõidukit Toyota Carina E riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,15mg/l, kus lõplikust lugemist 1,27 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,12 mg/l. 2 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja karistamiseks kolme kuu vangistusega.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2013.a kuni 29.04.2013.a, so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda kaks kuud ja 28 päeva vangistust.

§65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.01.2013.a.

mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kolme kuu võrra ning liitkaristuseks mõista viis kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendada vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab F.H järgima kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha; alluma ettenähtud ravile.

§ 50alusel võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
2. peatüki
3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
4. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
5. jaos ( ; § 189 - § 192). 4.
6. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 4.1.
7. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 3 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
8. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. 4.1.
9. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
10. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
11. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava F.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43,20 €. 4.1.
12. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €. 4.
13. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale F.H arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 €, riigi õigusabi tasu 43,20 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €. 4.
14. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( stva kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 ( ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
15. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. F.H on kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.04.2013, seega on F.H viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 5