järgi lühimenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav L.D Kaitsja Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus:kriminaalkorras 4-l korral, väärteokorras 7-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud riigi poolt määrtud korras advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada L.D-le mõistetud karistust 1/3 võrra, so 1 (ühe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.
Mail 2013. a s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista L.D-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.
lg 2 ja 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
ja 74 lg 5 alusel asendati 730 tunni üldkasuliku tööga) ärakandmata osa võrra (20.05.2013.a seisuga on tegemata 323 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 161 päeva vangistust, so 5 kuud ja 11 päeva vangistust) ja suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 5 (viie) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva võrra ning mõista L.D-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 20 (kakskümmend) päeva vangistust. kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud Karistuse kandmise aja algust arvestada L.D poolt karistuse kandmisele asumisest peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista L.D-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et L.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 1 ei saa süüdistatav esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja sama paragrahvi ja lõike punti 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus läbi Tartu Maakohtu esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu 31. mail 2013. a kell 16.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamis otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu L.D süüdistatakse selles, et tema 20.05.2013.a. kella 02:52 paiku juhtis Tartu linnas Vasara 2a maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 reg. nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. 2 Sellega pani L.D oime
II Kohtu seisukoht süüdistuse osas L.D süü
Asjaolu, et L.D juhtis 20.05.2013.a kella 02:52 paiku juhtis Tartu linnas Vasara 2a maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 reg. nr-ga XX alkoholijoobe seisundis, tõendavad süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli ta enne sõiduki juhtimisele asumist tarvitanud eelmisel päeval gin’i ja õlut. Sõidukit asus süüdistatav juhtima seetõttu, et oli seltskonnas kõige kainem. Samuti kinnitab L.D poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 20.05.2013 (tl 5,6), mille kohaselt mõõdeti alkomeetriga lõplikuks tulemiks 0,99 mg/l. Juht nõustus alkomeetri näiduga ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Isiku süü on tõendatud ka tunnistaja R.K. ütlustega, kes on kirjeldanud L.D poolt juhitava sõiduki kinnipidamise asjaolusid ja asjaolu, et juba sõidukis oli tunda alkoholilõhna. Tunnistaja on on selgitanud, et esmalt puhus L.D indikaatorvahendisse, kuid seejärel kutsuti kohale teine patrullauto ja süüdistataval lasti puhuda tõenduslikku alkomeetrisse Dräger Alcotest 7110 EST. Tulemiks mõõdeti 0,99 mg/l. Tunnistaja on kinnitanud, et sõiduki juhil puudus võimalus alates sõiduauto peatamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni alkoholi tarvitada. L.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, mida kinnitab vastav otsus (tl 7).Politsei andmebaasi kohaselt L.D kehtivaid juhilubasid ei oma (tl 8). Sõiduk, millega tegu toime pandi, kuulus liiklusregistri büroo andmetel Aavo Vissele (tl 9). Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund nimetatud seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. L.D asus sõidukit juhtima teadmisega, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud. Seega pani L.D teo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. Eespool kajastatud tõenditega on tuvastatud, et L.D oli 20.05.2013.a kella 02.52 ajal mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Kohus ei tuvastanud L.D süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas
näeb ette mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei 3 esine.
p 3 tuleb karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse. Karistusregistri andmetel on L.D karistatud kriminaalkorras neljal korral, muuhulgas ka 2006.a
Viimati karistati andres L.D Tartu maakohtu Tartu kohtumaja 11.10.2011.a. kohtuotsusega 1 aasta pikkuse vangistusega, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati L.D kriminaalhooldaja järelevaleve alla. 20.05.2013 seisuga on L.D teinud ära 407 töötundi ja tegemata on 323 töötundi.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus seisukohal, et L.D ei saa karistada rahalise karistusega järgmistel põhjustel. L.D on varem karistatud samaliigilise teo eest. Karistus pole aga avaldanud sellist mõju, et isik poleks uuesti joobes olles rooli taha istunud. Seega ei saa kõne alla tulla, et taas uue kuriteo toimepanemisel saaks isikut karistada kergema karistusliigiga. L.D poolt toimepandud konkreetse teo süü suurusest tulenevalt saab teda aga karistada vangistuse miinimummääras mitte oluliselt suurema karistusega, milleks on 5 kuud vangistust. L.D peeti kahtlustatavana kinni 20.05.2013 kell 04.23 ja vabastati samal päeval kell 11.15. Seega tuleb üks kahtlustatavana kinnipidamise päev arvata karistusaja hulka.
lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt tuleb moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest järgmiselt.
lg 2 ja 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
ja 74 lg 5 alusel asendati 730 tunni üldkasuliku tööga) ärakandmata osa võrra (20.05.2013.a seisuga on tegemata 323 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 161 päeva vangistust, so 5 kuud ja 11 päeva vangistust) ja suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 5 (viie) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva võrra ning mõista L.D-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. IV Kohtu seiskoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 133,20 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel L.D-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust invaliidsuspensionist. 4 Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.