KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-2905 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi F.U süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova F.U ik xxx, Eesti kodanik, töökoht: xxx, elukoht: xxx Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: F.U süüdi tunnistada 11.05.2013 kell 22.59 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 10-l km-l Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,30 milligrammi ning mõista temale Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks 5 päeva aresti. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise algus alates F.U kinnipidamisest s.o 11.05.2013 kell 22.59 Vastavalt Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel mõista F.U-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 1 11.05.2013 koostas patrullpolitseinik xx xx väärteoprotokolli n r. AB 1290381 selle kohta, et 11.05.2013 kell 22.59 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 10 km-l liikus sõiduauto xxx reg. märgiga xxx F.U juhtimisel ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARDF-0054 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus 0,35+/- 0,05 mg/l mõõtetulemus 0,30 mg l. Seega tuvastati juhi organismis rohkem kui Liiklusseaduse § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Juht rikkus LS § 69 lg 5 sätteid
(5)Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. ja tema väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.
(1)Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
(3)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus uuris väärteoprotokolli, mis kanti ette kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja poolt ja tuvastas, et menetlusalune isik, F.U kirjutas omakäeliselt väärteoprotokolli, et protokoll on temale arusaadav ja kinnitas ka, et ta on rikkunud liiklusseadust. F.U on tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses ja selle kohta andnud allkirja. Kohus uuris menetlusaluse isiku esmaseid ütlusi väärteomenetluses ja oma ütlustes (tlk.4) kinnitas F.U, et ta viibis sünnipäeval ja õhtul kell 23 juhtis sõidukit alkoholijoobes. F.U kõrvaldati juhtimiselt vastavalt LS § 91 lg 2 p 2 ja vormistati (tlk.5)sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille menetlusalune isik allkirjastas ja sai otsuse kätte. Otsus jõustus selle tegemisest. F.U kohta koostati kinnipidamise protokoll (tlk.6) ja tema suhtes kohaldati järelevalve meetmeid- käeraudu. Koostati protokoll(tlk.7) järelevalve meetme kohaldamise kohta Politsei ja piirivalve seaduse § 30 lg 2 alusel alates 12.05.2013 kella 00: 35-st kuni 12.
- 2013 kella 00:40-ni, kuna isik kujutas oma käitumisega ohtu ja võis rünnata. F.U nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Kohus uuris väärteotoimikus tlk. 8 tõendit s.o indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, milles tõendusliku alkomeetri näit 0,35 ja lõplik mõõtetulemus 0,30 mg/l. Kohus uuris ka tunnistaja xx xx ütlusi (tlk.10-11), millest järeldub, et F.U sõiduki kinnipidamisel ja juhti kontrollides oli tunnistajale tunda koheselt alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga kontrollimisel oli selle näit 0,48 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga kontrollimise 2 tulemuseks oli 0,30 mg/l. Andmebaasi kontrollimisel selgus, et F.U on varem karistatud joobes juhtimise eest. Karistusregistri väljavõttest (tlk. 12) nähtub, et Viru Maakohtu 3.06.2011 kohtuotsusega on F.U karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud ja 27 päeva katseajaga kuni 2.12.
- Karistus on kantud. Kohtuistungil F.U selgitas, et alkomeetri näit oli 3,0 ja ta tarvitab ainult õlut. Isik tunnistab, et tema kohta koostatud materjalide alusel on ta rikkunud liiklusseadust. Menetlusalune isik tunnistas, et allkirjastas tõendusliku alkomeetri näiduga tutvumise. F.U selgitas, et ta on vajalik töötaja xxx ja ta on ainuke isik, kes transpordib xxx elanikke arsti juurde ja teeb kõiki töid, mis vaja. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles F.U-le mõista LS § 224 lg 2 alusel karistuseks aresti 15 ööpäeva ja mõista lisakaristus vastavalt LS § 224 lg 3 p 2 juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Kohus, uurinud kogutud tõendeid leidis, et F.U on toime pannud ühe raskeimatest liiklusalastest väärtegudest s.o mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 3,0 mg/l. Menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. F.U on käitunud hoolimatult nii tema enda kui ka kaasliiklejate tervise ja vara ohustades ning on sellise käitumise toime pannud tahtlikult. §
- Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine Politsei võib kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada: 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine; 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; F.U enda sõnul viibis ta 11.05.2013 sünnipäeval, kus tarvitas alkoholi. Ta selgitas, et peale alkoholi tarvitamist ta magas, kuid seejärel otsustas koju sõita. Kohus leidis, et F.U selgitused isikliku alkomeetriga oma alkoholijoobe kontrollimise tulemuste kohta ja veendumuse tekkimisest, et alkomeeter ei näidanud joovet jätab kohus tähelepanuta, sest nimetatud tõendi kujunemine ei ole kohtule jälgitav ning on paljasõnaline. Tõendusliku alkomeetriga alkoholjoobe kontrollimiseks andis F.U oma nõusoleku ka saadud näiduga on F.U tutvunud ja ta ei ole taotlenud vereproovi võtmist. Asjaolu, et isik ei nõustu indikaatorvahendi näiduga ei oma süüküsimuse lahendamisel tõenduslikku jõudu, sest kohus arvestab F.U süüküsimuse otsustamisel tõendina tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe kontrollimisel saadud tulemust tulenevalt Politsei ja piirivalve seaduse §
- Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal
(1)Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres 3 Kohus leidis, et F.U poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendatud ka tema enda süü omaksvõtuga väärteomenetluses tuvastatud liiklusseaduse rikkumises. Isik ei väljendu küll sõnaselgelt, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes, hoidudes enda käitumist süü küsimuses hindamast, kuid nõustus nii väärteoprotokolli koostamisel kui ka kohtustungil temale esitatud süüdistusega. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. F.U on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes KarS § 424 järgi. Sellele vaatamata ei ole ta teinud vastavaid järeldusi ja pani toime liiklusohtliku käitumise. F.U ei ole oma süülist käitumist puhtsüdamlikult kahetsenud ja püüab õigustada enda vajalikkust sõidukijuhina tööülesannete täitmisel. Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimise käigus F.U vastutust kergendavaid ega ka vastutust raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et F.U-le kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et F.U-le ei ole varem liiklusalaste väärtegude – ka sealhulgas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest aresti kohaldatud. Seetõttu mõistab kohus F.U-le toimepandud liiklusalase väärteo eest karistuseks aresti sanktsiooni miinimumilähedases määras s.o 5 päeva, mis on esmane küllaldane meede selleks, et isik edaspidi hoiduks uute samalaadsete kõrge ohtlikkusega liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga selles, et F.U poolt edasiste rikkumiste reaalseks ärahoidmiseks on põhjendatud mõista lisakaristus vastavalt LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni keskmises määras s.o võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Riigikohtu seisukohast 3-1-1-20-06 juhindudes leiab kohus, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepannud süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt RKKK otsus nr 3-4-1-2-05). Kohus F.U käitumises selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. Töökoha kaotuse võimalikkust pidi F.U oma tahtliku süülise käitumise toimepanemisel ette nägema, et rangeim karistus sellise käitumise eest võib temale tuua kaasa soovimatuid tagajärgi sealhulgas sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise seaduses täheldatud maksimummäärani. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 3.06.2011 kohtuotsusega oli F.U-le lisaks KarS § 424 järgi mõistetud tingimisi karistusega kohaldatud ka lisakaristust ja ära võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Seega käesoleva rikkumise puhul mõjutab kohus F.U mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemisest eeltoodust pikema lisakaristusega, s.o kuueks kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, mis peaks F.U-le andma selge teadmise, et edaspidiste rikkumiste korral võidakse kohaldada tema mõjutamiseks seaduskuulekusele järjest rangemate karistuste kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4