lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsus 31.01.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000021 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Z.L Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 23.05.2013, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Z.L ja tema kaitsja Monica Meristo ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Lõpposa Jätta Z.L-i (isikukood xxx, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, rahatrahvid tasutud) kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsus 31.01.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000021, millega määrati Z.L-ile
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, muutmata.
alusel on Z.L kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt
lg 1 p 2 nõudeid , pannes toime
Menetlusalune isik Z.L esitas 25.01.2013 väärteoasjas vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid. 03.01.2013 sõitis ta hommikul last lasteaeda viies Rakvere linnas mööda Tartu tänavat ning tegi parempöörde Lilleoru tänavale, misjärel sõitis edasi teise sõidu auto järel. Liikluspatrull fikseeris tema väidetava kiiruseületamise Lilleoru tänaval ning seejärel peatas teda Vabaduse tn 41 juures, kus talle rikkumist selgitati. Menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks, arvestades asjaolu, et ta liikus teise sõiduki järel, et kui tema ületas kiirust, siis pidi seda tegema ka tema ees liikunud sõiduk, kuid seda ei peatatud. Z.L tunnistas, et vahetult enne kinnipidamist ei täheldanud ta enda poolt juhitud sõiduki täpset kiirust, kuid on veendunud, et kui ta tõepoolest kiirust ületas, siis ei saanud see olla kindlasti märkimisväärne 25 km/h. Z.L palus karistuse määramisel arvesse võtta eelnimetatud asjaolusid ning seda, et tema töö on täielikult sõltuv juhtimisõiguse omamisest ja et ta on oma peres ainuke, kes omab juhilube ning hommikuti last lasteaeda ja elukaaslast tööle viib. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk määras 31.01.2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,13,000021 menetlusalusele isikule Z.L-ile karistuseks
lg 2 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, sest Z.L juhtis 03.01.2013 kell 08.24 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Lilleoru tänaval mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 +/-3 km/h, antud teelõigul lubatud suurim kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kiirus fikseeritud mõõteseadmega Stalker II MDR, nr AS006552, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 -40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. 7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku Tanel Liivi poolt menetlusalusele isikule Z.L-ile 03.01.2013 koostatud väärteoprotokollis AB 1325445 on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli nr AB 1325445 juurde (tl 17 ja tl 17 pöördel) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Liiv teostas riikliku järelevalve korras Z.L-i , isikukood xxx, elukoht Vinni vald Pajusti Linnu tee 15-9, poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Caravelle 471 BAZ liikumiskiiruse mõõtmist 03.01.2013 kell 08.24 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Lilleoru tänaval sõidu suunaga Vabaduse tänava suunas, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS006552, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00200, seadme testid 03.01.2 013 kell 08.15, seade töökorras. Mõõtmise tehiolud e kirjeldus: asulasisene tee, nähtavus hea, hämar, sademeteta, teeolud - märg, lumi; kattega tee, sõiduridade arv 1, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis kõrvalteel Tartu tn 56 juures. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk eemaldus patrullautost, jõudes järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Kiirusmõõteseadme asukoht mõõtes – armatuuril. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) – ühtlaselt langev ehk madalduv. Seadme lugem 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Z.L avaldusi ei olnud, ta on protokollile andnud oma allkirja. Z.L-i menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist (tl 15 ja tl 15 pöördel) nähtub, et ta juhtis 03.01.2013 Rakvere linnas kasutuses olevat sõidukit Volkswagen Caravelle reg nr 471 BAZ Tartu tänavalt Lilleoru tänavale, parempöörde sooritamise lõpus kiirendas korraks eessõitvale sõidukile järele. Seoses sellega võis kiirus korraks lubatust suuremaks minna. Antud hetkel ta kiirust ise ei jälginud. Rakvere linnas Vabaduse tänaval märkas Z.L 6 patrullsõidukit sinise-punase vilkuriga peatumismärguannet andmas. Ta peatus koheselt. Patrullpolitseinik esitles ennast ning palus esitada sõiduki ning isikut tõendava dokumendi. Peale seda paluti tal politseivärvides sõidukisse tulla ja talle näidati fikseeritud kiirust. Z.L imestas, et kiirus nii suur oli, kuna sõidukil oli turbo hetkel rikkis. Tunnistaja Veiko Oskin on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 03.01.2013 (tl 16 ja tl 16 pöördel) öelnud, et olles tööl 03.01.2013 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Tanel Liiviga teostasid nad liiklusjärelvalvet ja sõidukite liikumiskiiruse mõõtmist Rakvere linnas Lilleoru tn-l. Kella 08.24 paiku märkasid nad, kuidas mööda Tartu tänavat sõidab must väiksem kaubik VW Caravelle reg nr 471 BAZ. Sõiduk keeras Lilleoru tn-le ja hakkas intensiivselt kiirendama, jõudes järele eessõitvale sõidukile. T. Liiv fikseeris musta VW-ni kiiruseks 75 km/h. Kiiruse mõõtmist teostati paigal seistes ja režiimiks oli valitud seadmest eemalduvad sõidukid. Seade Stalker II MDR nr AS006552 oli paigaldatud mõõtmise hetkel armatuurile. Nad peatasid musta VW Caravelle reg nr 471 BAZ. Kontrollimisel selgus, et kiirust ületanud sõidukit juhtis Z.L (xxx). Isik väitis, et tõesti keerates Tartu tn-lt Lilleoru tn-le kiirendas, aga ei saanud aru, et ületas sõidukiirust. Juht lisas, et tal oli kiire, oli vaja tööle minna ja naine tööle viia. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et
lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Z.L-i poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Menetlusalune isik Z.L ei ole kohtuvälises menetluses antud ütlustes rikkumist eitanud ja on möönnud, et ta võis kiirust ületada. Menetlusalune isik Z.L kinnitas kohtuistungil, et tema poolt juhitava sõiduki Volkswagen Caravelle kiirus võis olla maksimaalselt 60 km/h. Seega on menetlusalune isik Z.L ise omaks võtnud selle, et ta sõitis asulasisesel teel lubatust suurema sõidukiirusega. Menetlusaluse isiku Z.L-i väide, et politsei võis mõõta hoopis tema ees liikunud sõiduki kiirust, on ümber lükatud nii menetlusaluse isiku Z.L-i enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kus ta kinnitas ise, et kiirendas eesliikunud sõidukile järele kui ka tunnistaja Veiko Oskini ütlustega. Ka kohtuistungil jäi Z.L selle juurde, et ta võis kiirendada eesliikunud sõidukile järele. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et juhile Z.L-ile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, ta avaldusi protokolli kohta ei teinud, andes protokollile oma allkirja. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõterežiimiks mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Nimetatu on kooskõlas menetlusaluse isiku Z.L-i ja tunnistaja Veiko Oskini ütlustega. Nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist kui ka tunnistaja Veiko Oskini ütlustest nähtub see, kus toimus kii ruse mõõtmine. Menetlusalune isik Z.L on omaks võtnud selle, et ta kiirendas korraks Tartu tänavalt Lilleoru tänavale parempöörde sooritamise lõpus eesliikunud sõidukile järele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmed omavahel kooskõlas ja asjaolu, et Z.L ise ei tajunud, et tema kiirus võis olla 75 km/h, ei tähenda, et see tegelikult selline ei olnud. Menetlusalune isik on ise möönnud, et ta ei jälginud spidomeetrit. Menetlusaluse isiku Z.L-i ees liikunud sõiduk ei saanud liikuda samasuguse või suurema kiirusega kui Z.L-i poolt juhitud mootorsõiduk, kuivõrd ta kiirendades jõudis eesliikunud sõidukile järele. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. 7 8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et
§-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.L .
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada
S § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule Z.L-ile määras kohtuväline menetleja
lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, millised on vastavalt sanktsiooni maksimaal- ja keskmises määras karistused. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk on 31.01.2013 otsuses väärteoasjas nr: 2590,13,000021 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Z.L-i poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, kuna lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Z.L-ile põhikaristusena rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses määramist ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks põhjendanud sellega, et menetlusalune isik Z.L on varasemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest, s.h korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kuid määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 25 lg 6 kohaselt, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ning tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Karistusregistri väljavõttest (tl 24 -27, 33-38) nähtub, et menetlusalune isik Z.L on analoogseid väärtegusid korduvalt toime pannud, tal on viis kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Eraldi väärib märkimist see, et eelnevalt on analoogsete väärtegude eest menetlusalusele isikule Z.L-ile 2-l korral kohaldatud lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, mõlemal korral üheks kuuks. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad väärteokaristused rahatrahvide näol ja 2-l korral lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine, ei ole menetlusalusele isikule Z.L-ile vajalikul määral mõju avaldanud. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku Z.L-i kaebuses tooduga, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna 8 menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik seoses tööga ning naise tööle ja lapse lasteaeda viimisega. Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku kaitsja istungil esitatud seisukohaga nagu võiks Z.L-i eelmiste rikkumiste toimepanemise ajast kuidagi järeldada, et isik on tänaseks päevaks omad järeldused teinud. Menetlusaluse isiku Z.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Z.L-ile karistuse määramisel, temale rahatrahvi määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, arvestanud selle üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest
nõuete rikkumistest. Menetlusalusele isikule Z.L-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, järgitud on väärteomenetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133 - 135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 31.01.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,13,000021 muutmata ja Z.L-i kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.