) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.B KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 600 (kuussada) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400013094 ja selgitus: „H.B, 1-157347, rahaline karistus.“ Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Rahalise karistuse osas saata kohtuotsus täitmiseks prokuratuurile, sest 04.09.2015 laekus prokuratuuri tagatiste kontole H.B-lt 600 eurot selgitusega „rahalise karistuse tagamiseks kriminaalasjas nr 15233000365“. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on H.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend elukohast lahkumise keeld H.B suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.B-lt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista H.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada H.B tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 681 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 56,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700086365 ning selgitus: „H.B , 1-15-7347, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud H.B 26.03.2015.a kella 19.35 paiku Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 9. km-l juhtis joobeseisundis (tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 1,01+/- 0,10 mg/l, s.o mitte vähem, kui 0,91 mg/l, mis ületab Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholipiirmäära 0,75 mg/
IV Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt H.B süüdistuses saabusid kohtusse 10.09.
Kohus H.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo korral võib kohus süüdlase suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.B karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.B puhul, keda ei ole karistusregistrisse kantud, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Samuti on eeltoodust tulenevalt põhjendatud minimaalse võimaliku lisakaristuse kohaldamine. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses.
lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.