1-15-6307/17

1-15-6307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-6307 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Julia Zautina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid K.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu K.S (ik: xxx; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 07.12.2015.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
2. Vabastada K.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.08.
3. a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.S KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada K.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. K.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. K.S vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele ja K.S-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 01.12.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 05.08.
9. a kohtuotsusega tunnistati K.S süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 22.07.
10. a ja lõpp on 18.08.
11. a. K.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale vangistuses ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, isik ei ole millegagi hõivatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Kohtla-Järvel ja toetavate lähedastega, kindel töökoht puudub. 3 K.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetavate lähedastega, kuid puudub kindel töökoht. K.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ning ta on nõus asuma ravile. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega nõustub vangla seisukohaga, milles vangla ei toeta K.S-i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi uut ning samuti ei toeta K.S-i ennetähtaegset vabanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et K.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8-korral kriminaalkorras karistatud, neist 6 karistust on kustunud, kannab oma
12. vangistust. Tema kaks viimast kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja alkoholijoobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on nii alkoholi tarvitamine kui ka ühiskonnas olevate väärtuste väärtõlgendamine. Vangistuses K.S-ile ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, isik ei ole millegagi hõivatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Kohtla-Järvel ja toetavate lähedastega, kuid kindel töökoht puudub. Vanglamaterjalide kohaselt oli isikul tõsised probleemid alkoholiga ning ta on varasemalt läbinud nn „torpeedo“ ravi, aga mõne aja pärast hakkas ikkagi tarvitama. Kinnipeetav on enda hinnangul võimeline oma alkoholiprobleemiga toime tulema, samas tarvitas ta ka katseajal alkoholi. K.S on ametiisikute suhtes salliv ning väidetavalt üldiselt aktsepteerib ühiskonna väärtushinnanguid ning on valmis loobuma kuritegelikust käitumisest. Isikul on tulevikuks realistlikud tulevikuplaanid – töötamine ja korteri väljaostmine. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk keskmine. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 5 kuud on pannud K.S-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. K.S on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik paigutada ka elektroonilise järelevalve seade. Kohtu hinnangul on K.S vajalik läbida alkoholismivastane ravikuur, kuna isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt 4 pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/