lg 2 alusel lugeda V.I-le mõistetud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg s.o 05.08.2015.a kell 16.51 kuni 05.08.2015.a kell 22.25. Arvestades, et V.I suhtes on kohtueelse menetluse raames kohaldatud tõkend vahistamine, kuulub temale mõistetud arest ärakandmisele pärast tõkendi vahistamine muutmist või tühistamist või tulevikus võimaliku mõistetava karistuse kandmiselt vabanemist arvestades
§-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaega. V.I ärakandmisele kuuluva aresti kandmiseaja algust arvata alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest. Välja mõista V.I-lt väärteomenetluse kulud: Edasikaebamise kord - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 35.- eurot. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 №rdea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700068341 ja nõude liik. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 09.10.2015.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 09.11.2015.a. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik on 05.08.2015.a koostanud väärteoprotokolli nr AB1472444, millise kohaselt V.I 05.08.2015.a kella 16.51 ajal, viibides Harjumaal, Tallinnas Sõle ja Paldiski mnt ristmikul, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes selliselt NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 15¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. (tl 4) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.10.2015.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik V.I kaitsjat kohtuistungile kutsuda ei soovinud (tl 37), ennast temale ette heidetud väärteo toimepanemises ta süüdi ei tunnistanud (tl 38), selgitades kohtule, et joovet mõõdeti tal joobemõõtmise toruga. Uriiniproovi ei ole temalt keegi võtnud, kinnitab ta seda, et ta istus kambris ja 4 tundi hiljem ta sealt vabastati. Narkootikume ta sellel päeval ei teinud. (tl 38) Kohtuvälise menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja vanemväärteomenetleja Ruth Kotov asus kohtuistungil seisukohale, 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo et menetlusaluse isiku V.I süü NPALS § 15 toimepanemises on tõendamist leidnud, menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi ja V.I tuleks karistada arestiga 10 päeva, samuti tuleks viimaselt välja mõista väärteomenetluse käigus tekkinud menetluskulud ja nimelt joobe tuvastamisega tekkinud ekspertiisikulud summas 35.- eurot. (tl 38) Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid (tl 4, 6, 7, 8, 9, 10-18), milliste avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. (tl 38) Kohtu põhjendused: Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ning seda alljärgnevatel põhjendustel: V.I-le (V.I) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPLAS) § 151 lg 3 järgi s.o narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise – kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas leiab kohus järgmist: Antud väärteoasja menetluse raames ei ole tekkinud vaidlust selles, et V.I viibis 05.08.2015.a. kella 16.51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõle ja Paldiski mnt ristmiku juures nii nagu seda on märgitud menetlusaluse isiku suhtes koostatud protokollis. (tl 4) Väärteoasja menetluse raames on tekkis vaidlus selles, et menetlusalune isik V.I vaidlustas kohtus käesoleva väärteoasja menetluse raames kogutud tõendi, milline kinnitab, et temalt ekspertiisiasutuse ametniku poolt võetud, uriinianalüüsi vastuseid uurides – on temal s.t V.I tuvastatud narkootilise joobe tunnused ja nimelt fentanüüli, metadooni, alprasolaam, klovasepaami ja metaboliitide tarvitamisest. Kohtus on V.I selgitanud, et uurinianalüüsiks uriiniproovi temalt võetud ei ole. (tl 9, 38) Kohus ei pea usaldusväärseks V.I kohtus antud ütlusi ja seda põhjusel, et need on vastuolus teiste kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Kohtu hinnangul V.I kohtus antud ütlused on ümber lükatud ka kohtus avaldatud ja uuritud tõenditega ja nimelt: Kohtus on menetlusalune isik V.I jäänud oma seisukoha juurde, et temal mõõdeti narkootilist joovet indikaatorvahendiga, ekspertiisi teda ei viidud, uriinianalüüsiks temalt uriiniproovi ei võetud ning 05.08.2015.a tema narkootilist ainet ta ei tarvitanud. (tl 38) Esmalt kohus märgib, et 05.08.2015.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 1 patrullpolitseinik, kes V.I ka NPALS § 15 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises kinni pidas, milline on tõendatud isiku s.t V.I suhtes koosataud kinnipidamise protokolliga (tl 8) allutas menetlusaluse isiku joobeseisundi tuvastamisele, mõõtes V.I indikaatorvahendit kasutades esmalt alkoholijoovet, tulemus oli negatiivne. Märgitut kinnitab kohtu hinnangul 05.08.2015.a V.I suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. (tl 6) Viimati märgitud tõendist nähtub, et kui menetlusalune isik V.I 05.08.2015.a kinni peeti, siis viimasel silmad punetasid, silma pupillid olid väiksed, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli aeglane, koordinatsioonil olid kerged häired, ise oli rahutu, unine ning higistas, arvestades teadmist, et kirjeldatud tunnused viitasid üheselt sellele, et isik võib olla joobes hoopis narkootiliste ainete tarvitamisega seoses, siis pidas menetleja vajalikus antud asjaolu kontrollida eriteadmisi omavate ametnike teadmisi ja oskusi kasutades s.t antud väärteoasja menetluse raames, otsustati edastada V.I uriiniproov riiklikule ekspertiisiasutusele. Märgitud fakti loeb kohus tõendatuks 05.08.2015.a V.I suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 7), millisest ühtlasi nähtub ka teadmine, et antud fakti on selgitati ka menetlusalusele isikule V.I-le endale, viimane on sellega nõustunud, kinnitades nõustumist märgitud protokollile omakäelise allkirja andmisega (tl 7 pöördel). Samuti nähtub märgitud väärteoasjas kogutud tõenditest, et kogu menetluse kestel on V.I-le selgitatud tema õigusi ja kohustusi, millised tulenevad V™S § 19, (tl 4), samuti on viimasele väärteoasjas menetlustoiminguid läbi viidud menetlejate poolt tutvustatud tema õigusi ja kohustusi läbi viidavate menetlustoimingute osas, märgitu nähtub tõenditest toimiku lehekülgedelt 6-8. Menetlusalune isik ei ole väärteomenetluse kestel vaidlustanud tema suhtes läbi viidud menetlustoiminguid vaid viimane on andnud omapoolse nõusoleku alluda joobeseisundi tuvastamisele andes uriinianalüüs teostatava ekspertiisi käigus. Antud teadmist arvesse võttes asub kohus seisukohale, et V.I kohtus esitatud väiteid selle kohta, et uriini proovi temalt ei võetud on vastuolus eelpool märgitud tõenditega s.h joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 9) ning viimase kohtus antud selgitused on antud ilmselgelt eesmärgiga vabaneda NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistusõiguslikust vastutusest. Käesoleva väärteoasja menetluse raames Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert 11.08.2015.a kinnitanud, et V.I esines narkootilise joobe tunnused - fentanüüli, metadooni, alprasolaam, klovasepaami ja metaboliitide tarvitamisest. Samuti joobe seisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et menetlusalune isik V.I 05.08.2015.a toimetati kella 17.35 ajal ekspertiisiasutusse, kus tuvastati viimase isik tema nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr AA0069414 alusel ning, kus V.I andis ka omakäelise allkirja selle kohta, et tema on teadlik, et talt uriiniproov võetakse ning seda narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks. (tl. 9) Käesoleval hetkel ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline viitaks, et V.I ei oleks allutatud kõne all olevale vaidlustatud menetlustoimingule ning, et viimast ei oleks viidud ekspertiisiasutusse analüüside andmiseks. Kohus peab menetlusaluse isiku V.I kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseteks ning seda põhjusel, et menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et tema ei andnud 05.08.2015.a uriinianalüüsiks uriiniproovi haakuvaks väärteoasjas, eelpool väljatoodud ja analüüsitud tõendites sisalduva infoga. Kohtu hinnangul V.I poolt narkootilise aine tarvitamine, mille vältimatuks tulemiks oli narkojoove on leidnud tuvastamist nii indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (tl 6-7) kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvaga (tl 9). Niisamuti, joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt on V.I 05.08.2015.a võetud uriiniproovist tuvastatud narkootilised ained fentanüül, metadoon ning psühhotroopsed ained alprasolaam, klonasepaam ja metaboliit. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et V.I käitumises on tuvastamist leidnud NPALS §-s 151 lg-s 1 sätestatud koosseisupärane väärtegu, s.o. narkootilise aine tarvitamine, mille all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe ning seda ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole eluliselt usutav, et V.I tegelikkuses 05.08.2015.a menetlustoimingutele allutatud ei olnud, et viimast ekspertiisi ei viidud ning, et viimane uriiniproovi ei andnud ning seda seetõttu, et ühtegi sellekohast tõendit väärteoasjas kogutud ja kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole menetlusalune isik ise väärteomenetluse kestel vaidlustanud tema suhtes läbi viidud menetlustoiminguid. Märgitud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtul alust kahelda selles, et menetlusalune isik V.I menetlustoimingule allutati ning uuriiniproov võeti just viimaselt. Antud hetkel ei saa kohus pidada ka vähetähtsaks teadmist, et V.I näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, märgitud fakti kinnitab viimase suhtes väljastatud karistusregistri õiend (tl 10-18) ning antud teadmine on kohtule ka isikut iseloomustavaks asjaoluks. Ka Riigikohus on lahendis (RKKKo 3-1-1-87-09) märkinud, et kohtul tuleb arvestada isiku käitumises avalduvat iseloomulikku käitumismustrit. Kohtu hinnangul V.I-le etteheidetud käitumine s.t narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta 05.08.2015.a ei olnud juhuslik vaid pigem viimast iseloomustav. 1 Kohtu hinnangul V.I süü NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o. narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine), toimepanemises on tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, V.I-le etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. V.I on täisealine, süüvõimeline isik, samuti ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et V.I on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. V.I pidi keelatud aineid tarvitades mõistma, et rikub narkootilise aine käitlemise nõudeid ja tal puudub vastav arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo. Eelpool analüüsitud väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et tugevat sõltuvust tekitava aine, esmalt fentanüüli, tarvitamine oli kantud üksnes isiku soovist endale narkojoove tekitada. Isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta) ja soovis seda. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles V.I-le toimepandud väärteo eest karistuseks 10 päeva aresti. (tl 38) Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek V.I karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ning isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Vastuoludele ja mitteusutavusele V.I ütlustes on kohus eelpool tähelepanu juhtinud. Tulenevalt menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistatuse õiendist (tl 10-18) saab teha ühtse järelduse selle kohta, et V.I varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Märgitud karistusregistri õiendi kohaselt on V.I 23 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud vähemalt 5-l korral NPALS § 151 lg 1 alusel, neist viimase eest karistati 12.02.2015.a. kohtu poolt arestiga 10 päeva.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest on viimast karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata. Arvestades teadmist, et V.I on juba varasemalt arestidega karistatud, ei ole kohtul mingit võimalust kaaluda viimasele käesoleval hetkel etteheidetud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahvi kohaldamist ning seda samuti põhjusel, et V.I 1 on jätkanud uute väärtegude, sealhulgas samalaadsete NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude, toimepanemist. See tähendab kohus asub seisukohale, et V.I tuleb karistada arestiga. Kohus asub seisukohale, et mõistetava karistuse kestuse määratlemisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju, antud seisukohata on toetanud ka Riigikohus lahendis (RK 3-1-1-99-06 p 15.1) nimelt on korduvalt asutud seisukohale, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki. On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Nagu juba eelnevalt mainitud, V.I näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti muid väär- ja kuritegusid (sh süstemaatilisi vargusi), mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Tema käitumist kohtus iseloomustas eneseõigustamine ja tegelikkusele mittevastava seletuse esitamine, milline kinnitust ei leidnud, seega ei ole isik käesoleval ajal oma tegu hukka mõistnud ega seda kahetsenud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et V.I on tahtlikult toime pannud NPALS § 151 lg 1 kohase väärteo, seega kohus arvestab ka V.I toime pandud tegude korduvust ja mineviku käitumismustrit.
Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks V.I karistamist tema poolt toimepandud väärteo eest NPALS § 151 lg 1 alusel 15 -päevase arestiga, seda kõrgemas määras, kui kohtuväline menetleja on taotlenud kohtuistungil ning seda põhjusel, et menetlusalusele isikule on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest määratud aresti 10 päeva, kuid märgitud aresti kestvus ei ole olnud selline, milline oleks ära hoidnud menetlusalust isikut jätkuvalt väärtegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et karistuse mõjususeks peab V.I hakkama tajuma, et väärtegude toimepanemisega võib temale karistusena kaasneda tugevam isikuvabaduse riive ärakandmisele kuuluva aresti näol, kuna isik ei ole varasemalt kergemaliigilistest karistustest järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid muutnud. Samuti leiab kohus, et V.I puhul ei esine
lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi, ka ei avaldanud V.I sellekohast soovi kohtuistungil. Käesoleval hetkel ei saa kohus pidada vähetähtsaks teadmist, et V.I peeti väärteomenetluse käigus kinni 05.08.2015.a kell 16.51 ajal ning viimane vabastati samal päeval kell 22.25. Märgitud asjaolud teades ja juhindudes
lg 2 asub kohus seisukohale, et V.I-le mõistetava karistusest 15 päeva pikkusest arestist tuleb lugeda eelpool märgitud aeg kantuks. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et käesoleval hetkel on kohtule teada, et menetlusaluse isiku V.I suhtes on kriminaalasja kohtueelse menetluse raames kohaldatud tõkend vahistamine ning sellest tulenevalt kuulub temale mõistetud arest ärakandmisele pärast tõkendi vahistamine muutmist või tühistamist või tulevikus võimaliku mõistetava karistuse kandmiselt vabanemist arvestades
§-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaega. Kohus viitab ka sellele, et V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, tuleb menetlusaluselt isikult välja mõista joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud kulud summas 35 eurot. Kohus juhindub
MS § 180 lg 1. Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.