lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. 2. Täpsustada otsuse täitmise korda
S § 66 lg 2 alusel määrata, et V.M-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155164069. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 08.09.2015 otsusega nr 2302,15,000902 karistati V.M-i
lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 18.08.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1455929 kohaselt 18.08.2015 kell 07:02 Sadama 25/3 Tallinnas suunaga Sadama 25/1 poole juhtis V.M mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 mg/l+-0,05mg/l. Eeltoodust tulenevalt rikkus V.M
lg 3 ning pani toime
Kaebuse sisu 10.09.2015 esitas V.M kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, vaidlustab otsust juhtimisõiguse äravõtmise osas ja palub trahvi vähendada või võimaldada trahvi tasumist osade kaupa. Ta tunnistab oma eksimust ja kahetseb oma tegu. Ta palub trahvi vähendamist või maksegraafikut. Ta oli pikalt töötu ja tema sissetulekust piisab napilt toimetulekuks nii kodu, maksete kui ka kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, autost ja juhilubadest sõltub ka tema töö. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku organismis lubatud alkoholi piirmäära ületamine. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,35 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja tulemuseks saadi 0,30 mg/l. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus niivõrd suur, pidi täiskasvanud isik olema enda sellisest seisundist teadlik või pidi seda vähemalt möönma. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud V.M-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on V.M-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati V.M sõiduki juhtimiselt 18.08.2015, sest ta juhtis sõidukit Audi reg.nr XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (18.08.2015 kell 07:02), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena V.M alkoholijoove (0,32 mg/l). - Tunnistaja Urmas Viigisalu ütluste kohaselt täitis ta tööülesandeid, kui 18.08.2015 kell 07:02 Tallinnas Sadama 25/3 juures suunaga Sadama 25/1 poole liikus mootorsõiduk Audi A4 Avant reg.nr XXX. Juhiks osutus V.M . Isiku suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga kontrollides oli näit 0,32 mg/l. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (18.08.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 18.08.2015 kell 07:09-07:13 V.M alkoholijoove (lõplik lugem 0,35 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,30 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.M 1 kehtiv väärteokaristus. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.M-i süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik V.M juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l. Menetlusalune isik on oma kaebuses avaldanud, et ta oli eelneval päeval alkoholi tarvitanud. 2 V.M-i käitumine sisaldab
224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik V.M , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati V.M-i
224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Kohtuvälise menteleja otsusest nähtuvalt raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1-59-15). V.M-i süü
Süü suurusele viitab asjaolu, et V.M-i väljahingatavas õhus oli
lg-s 2 sätestatud vahemiku alla keskmise määra alkoholisisaldus (alkoholi sisaldus 0,30 mg/l). Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul V.M-i süü suurust.
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui V.M praeguses asjas. 3 Kohus on seisukohal, et 08.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,000902 tuleb tühistada
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 3 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole V.M-i varem mootorsõiduki juhtimine eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 08.09.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,000902 – V.M-ile
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot osas täpsustab kohus otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 10 kuu jooksul. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.