4-15-9558/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 08.12.2015 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-15-9558 (2315,15,009685) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi B.S-i (B.S) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.10.2015 Liiklusjärelvalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 2315,15,

1. Kaebaja B.S isikukood: XXX; kodakondsus: Ukraina; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; töökoht: XXX; e-post: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:
2. Tühistada kohtuvälise menetleja 26.10.2015 otsus ja teha asjas uus otsus.
3. Süüdi mõista B.S LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, so 720,00 eurot.
4. KarS § 66 lg 2 järgi määrata, et B.S tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 72,00 EUR.
5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 26.10.2015.a otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 05.10.2015.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1465724 (2315,15,009685) kohaselt B.S 05.10.2015.a kella 21:45 ajal ajal Harju Maakonnas, Tartu mnt. 87 juures juhtis mootorsõidukit Mazda 626, r/nXXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l +/-0,05 mg/l Menetlusalune isik rikkus seega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.10.2015.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,15,009685, karistati B.S-i LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigusega 3 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus läbi esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas mõistetud karistuse vähendamist. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist, kuid palub mõistetud karistust pehmendada järgmistel asjaoludel: - tal on juhiluba juba 37 aastat ning ta ei ole varem liikluseeskirju rikkunud; - on vaene tööline-800,00 euro suurune trahv on talle väga suur. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, tuleks menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse määramisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Karistuse mõistmisel kohtu- või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud toime pandud teo ohtlikkust ja isiku karistusregistri andmeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguskaitseorgan on kohustatud andma üheselt mõistetavalt märku, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kergema karistusega ei ole võimalik isikut mõjutada, kuna see ei avalda vajalikku eripreventiivset mõju, ega pane teda rikkumise üle järele mõtlema. B.S-i kaebusest ega ka tema ütlustest ei nähtu, et ta oleks aru saanud, et mootorsõiduki juhtimisel keelatud seisundiga kaasneb suur oht nii temale endale, kui kaasliiklejate elule ja tervisele. Seega eksisteerib kaebaja puhul reaalne oht, et ta võib jätkata samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades isiku süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse kergendamiseks. Kohtu seisukoht: V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et B.S-i poolt toime pandud LS § 224 lg 2 järgi rikkumine on tõendamist leidnud. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud: tunnistaja Raimo Esopi ütlustega, mille kohaselt tema olles 05.10.2015.a kella 21:43 ajal kaupluses kassajärjekorras, tundis järel seisva meesterahva suust alkoholilõhna. Autosse minnes nägi, kuidas sama meesterahvas istus Mazda 626, r/n XXX rooli. Otsustas sõidukile järele sõita, kutsus patrulli. Sõidukit peatades tuvastas juhiks B.S-i (ik XXX); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et B.S-i suhtes kasutati 05.10.2015.a kella 22:12-22:16 ajal tõenduslikku taadeldud alkomeetrit Dräger Alcotest, 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0052, mille tõenduslik lugem oli 0,34 mg/l +/-0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,29 mg/l; väärteoprotokollis olevate menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt B.S tunnistab toimepandut. Kohtu hinnangul on B.S pannud teo toime tahtlikult –isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. B.S-ile on menetleja otsuse alusel määratud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800,00 EUR ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et B.S-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides. Karistust kergendavaks asjaoluks on loetud süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja määranud B.S-ile liialt range karistuse. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7). Kohtuväline menetleja on määranud B.S-ile põhikaristuse üle sanktsiooni keskmises määras, s.o rahatrahvi 200 trahviühikut. Samas on kohtuväline menetleja märkinud, et karistuse mõistmisel on ta arvestanud karistust kergendavat asjaolu- süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja arvestamine antud asjaoludega olnud ilmselt paljasõnaline, kuna karistuse kergendava asjaolu esinemine tingib karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks ka seda, et B.S on varem väärteokorras olnud karistamata. Kohus märgib, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Oma liiklusalaselt käitumiselt on menetlusalane isik olnud liigeldes seaduskuulekas, varasemad õigusrikkumised puuduvad (vt. karistusregistriõiendit). Kohus möönab, et kuigi B.S on pannud toime olulise rikkumise, tuleb siiski karistuse mõistmisel hinnata kõikide asjaoludega kogumis ning mõista seejärel süüle vastav karistus. Arvestades menetlusaluse isiku suhtes kergendava asjaolu esinemist, samuti varasemat karistatust, peab kohus põhjendatuks vähendada mõistetud rahatrahvi 20 päeva võrra. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,29 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedane. Kohtu hinnangul tuleb karistuse valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku suhtes eelpool loetletud asjaolusid aga tuvastatud ei ole. Kohtupraktika seisukoha kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhul, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus, hinnates isiku iseloomustavaid asjaolusid, sh ühiskonnaohtlikust, leiab, et menetlusalusele isikule on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ka üksnes rahatrahviga ja seda 180 trahviühiku ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes tuleb B.S süüdi mõista LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, so 720,00 eurot. Määrata KarS § 66 lg 2 alusel, et B.S tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 72,00 EUR. /allkirjastatud digitaalselt/