← Eesti

4-15-10122/5

Obsah (5)§ 201§ 90§ 2§ 93§ 94

4-15-10122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-10122 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusal

§ 201

lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 201

lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada karistust RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2303,15,001156 ja teha uus otsus. 2.

§ 201

lg 1 alusel mõista L.E-le karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 05.11.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1. Asjaolud ja menetluse käik 13.10.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur Tanel Ingermaa väärteoprotokolli nr AB1456180, selle kohta et 13.10.2015 juhtis L.E aadressil Lootsi 13, Tallinn mootorsõidukit AMG Hummer H2 registreerimismärgiga XXX koos haagisega Kärppa KE-VE registreerimismärgiga XXX (autorongi CE) omamata vastava kategooria mootorsõiduki (autorongi CE) juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi poolt 05.11.2015 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2303,15,001156 karistati L.E

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes määrata rahatrahv proportsionaalselt süüteo raskusele. Kaebaja sõnul ei olnud ta teadlik, et sõiduk kuulub C-kategooria alla. Igapäevaselt kasutab sõidukit OÜ XXX omanik. Tunnistab oma süüd ja kahetseb väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik taotles asja arutamist kirjalikus menetluses, kuivõrd tema alaline elukoht on XXX. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Karistuse määramisel on lähtutud karistuse määramise praktikast. Palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Antud väärteoasjas puudub vaidlus selles, et L.E juhtis aadressil Lootsi 13, Tallinn mootorsõidukit AMG Hummer H2 registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli haagis Kärppa KE-VE registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki registri- ja täismass on 3901 kg ning haagise registri- ja täismass on 1000 kg. Eeltoodu on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega ning kaebuse esitaja ise ei ole eitanud, et juhtis nimetatud mootorsõidukit koos haagisega.

§ 2p 4 mõiste kohaselt juhtis L.E autorongi.

Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Samuti puudub vaidlus selles, et L.E ei omanud CE-kategooria autorongi juhtimisõigus. Eeltoodu on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega. Kaebuse esitaja ise ei vaidlusta asjaolu, et tal puudus CE-kategooria autorongi juhtimisõigus.

§ 93

lg 2 p 5 ja 6 kohaselt mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised: C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; CE – autorong, mis koosneb Ckategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi.

§ 94

lg 7 kohaselt CE-, DE-kategooria, C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria 2 autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on Dkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt on kohtus üheselt tõendamist leidnud, et L.E juhtis CEkategooriasse kuuluvat autorongi omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. L.E on teo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

§ 201lg 1 näeb ette karistuse rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

Kohtuvälise menetleja otsusega on L.E-le määratud karistuseks

§ 201lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 eurot.

Riigikohus on

  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kuivõrd tegu on toime pandud hooletusest, saab isiku süüd lugeda keskmisest väiksemaks. Varasemate karistuste puudumine võimaldab karistuse eripreventiivset prognoosi hinnata heaks. Isik tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Eeltoodud põhjusel tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.11.2015 otsuse väärteoasjas nr 2303,15,001156 ja teeb uue otsuse, millega

§ 201

lg 1 alusel mõistab L.E-le karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 eurot. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.