Ärakiri 1-11-4314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2011. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-11-4314 (10750000005) Kohtukoosseis Kohtunik Pi

§ 380

(§ 385-1) § 201 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Kannatanu lepinguline esindaja A.P - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 31.08.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1 - § 17 lg 6 alusel rahatrahviga 2050 krooni, 2) 18.03.2003 Pärnu PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 11.04.2003; 3) 15.05.2004 Lääne PP poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni, trahv tasutud 09.07.2004, 4) 12.04.2007 Lääne PP poolt LS § 747 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasutud 28.05.2007, 5) 18.04.2007 Lääne PP poolt LS § 74 7 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud 28.05.2007, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Advokaat Owe Ladva Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista A.P

§ 380

(alates 15.03.2007

§ 385-1) järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. Süüdi mõista A.P

§ 201lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Heiki 2 A.P ` ile liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõista A.P-le karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
2. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus A.P suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1-aasta 4-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.P 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
2. november
3. a.
4. A.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
5. Välja mõista A.P-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-114314, menetluskulu)/: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 82 senti; - koopiate tegemise kulu 29 (kakskümmend üheksa) eurot 86 senti; - tunnistajale makstud kulu 25 (kakskümmend viis) eurot 22 senti; - kannatanu esindajale makstud tasu 912 (üheksasada kaksteist) eurot 73 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
7. Jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud 451,26 eurot.
8. Rahuldada kannatanu taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja välja maksta riigieelarve vahenditest Zertcom OÜ-le (pankrotis) 912 (üheksasada kaksteist) eurot 73 senti (käibemaksuta) valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks.
9. Rahuldada tsiviilhagi ja mõista A.P-lt OÜ Zertcom (pankrotis) kasuks välja 39 735 (kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot 27 senti. Edasikaebamise kord Süüdistataval, kaitsjal, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel prokuratuuril apellatsioon esitamise õigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS A.P süüdistatakse selles, et tema oli alates 27.03.2002 OÜ Zertcom registri numbriga 10857948, asukohaga Lääne maakond Hanila vald Ridase küla Andruse-Mihkli talu, mis on 30.12.2005 Lääne Maakohtu otsusega nr 2-447/05 pankrotis, juhatuse liige ja ainuosanik, kes OÜ Zertcom põhikirja ja äriseadustiku kohaselt oli kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ning vastutama selle eest, s.h. tagama OÜ Zertcom tegevuse 3 seadustele vastavuse ning täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. 1 A.P jättis täitmata Äriseadustiku § 180 lg 5 tuleneva kohustuse esitada juhul, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, viivitamata, esitama kohtule pankrotiavalduse, vaatamata sellele, et OÜ Zertcom 2003 majandusaasta aruande kohaselt, mis oli kinnitatud osaniku ainuotsusega 22.06.2004, oli aruandeperioodi kahjum 36034 krooni (2004 majandusaasta aruanne on esitamata) ning 31.03.2005 bilansi järgi oli OÜ Zertcom kahjumis 165979 krooniga. Seetõttu OÜ Zertcom maksejõuetuse kujunemine sai alguse juba 2003 majandusaastal ning alaline maksejõuetus kujunes majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. A.P jättis alates 01.06.2005 kohtule esitamata pankrotiavalduse, ehkki 2005 aasta juuni alguseks oli OÜ Zertcom püsivalt maksejõuetu, tingituna OÜ Zertcom põhivara hulka kuulunud metsaveotraktori Timberjack 810B müügist OÜ-le Kirsipuu Invest ning muude töövahendite müügist, rikkudes sellega Äriseadustiku § 180 lg 51 nõudeid, mille kohaselt Samuti rikkus ta TsÜS § 36 nõudeid, mille kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. 05.12.2005 esitas võlausaldaja Urmas Tihane Lääne Maakohtule avalduse OÜ Zertcom pankroti väljakuulutamiseks. Seega A.P OÜ Zertcom ainuosanikuna kahjustas oma tegevusetusega, s.o. pankrotiavalduse ettenähtud korras esitamata jätmisega, äriühinguga majanduslikult seotud isikute huve, sest viivitamisega vähenes OÜ Zertcom netovara, mistõttu võlausaldajate huvide tagamine osutus võimatuks. Sellise tegevusega rikkus A.P võlausaldajate huve, kelle nõudeid OÜ Zertcom vastu polnud võimalik rahuldada ning pankrotiavalduse esitamata jätmisega põhjustas A.P OÜ-le Zertcom viitvõlgnevuste suurendamisega ajavahemikul 01.06.2005 kuni 30.12.2005 vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 arvestatud intresside ja viiviste arvestusele kokku varalise kahju 253721.92 krooni suuruses summas (16215,79 eurot). Sellise tegevusega A.P , jättes täitmata seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse, pani toime

§ 380

(alates 15.03.2007.a.

§ 3851) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse A.P selles, et tema oli alates 27.03.2002 OÜ Zertcom, registri numbriga 10857948, asukohaga Lääne maakond Hanila vald Ridase küla Andruse-Mihkli talu, mille tegevus on 30.12.2005 Lääne Maakohtu otsusega nr 2-447/05 pankrotis, juhatuse ainuliige, kes OÜ Zertcom põhikirja ja äriseadustiku kohaselt oli kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ning vastutama selle eest, s.h. tagama OÜ Zertcom tegevuse seadustele vastavuse ning täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. A.P OÜ Zertcom juhatuse liikmena, omades OÜ Zertcom kassa osas valdust ja käsutamisõigust, pööras 2005 aasta juunist detsembrini täpsemalt tuvastamata ajal ebaseaduslikult enda kasuks võõra vara, s.o. omastas enda valduses olnud ja OÜ Zertcom põhivara hulka kuulunud metsaveotraktori Timberjack 810B ostu-müügi tehingust OÜ-lt K I saadud summa 285 tuhat krooni (18214,82 eurot) ja kassast 83 tuhande krooni (5304,67 eurot) ulatuses muid vahendeid, seega kokku 368000 krooni, mille tulemusena tekkis OÜ Zertcom kassa puudujääk ning vähenes äriühingu vara, tekitades OÜ-le Zertcom varalise kahju 368000 krooni suuruses summas (23519,49 eurot). 4 Sellise tegevusega pani A.P toime valduses oleva võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk omastamise suures ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 201

lg 2 p 2 näeb kuriteona ette valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, kui see on toime pandud suures ulatuses.

§ 380

nägi kuriteona ette osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise (kehtis kuni 15.03.2007). Alates 15.03.2007 sätestab

§ 385-1 kuriteona seaduses sätestatud pankrotiavalduse kohustuse täitmata jätmise.

Teo vastavus süüteokoosseisule. Mõlemas kuriteoepisoodis algab A.P-le süüks arvatud süüdistus järgmise tekstiga: A.P süüdistatakse selles, et tema oli alates 27.03.2002 OÜ Zertcom, registri numbriga 10857948, asukohaga Lääne maakond Hanila vald Ridase küla Andruse-Mihkli talu, mis (mille tegevus) on 30.12.2005 Lääne Maakohtu otsusega nr 2-447/05 pankrotis, juhatuse liige ja ainuosanik (juhatuse ainuliige), kes OÜ Zertcom põhikirja ja äriseadustiku kohaselt oli kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ning vastutama selle eest, s.h. tagama OÜ Zertcom tegevuse seadustele vastavuse ning täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Tl 16 I kd ja tl 43 I kd on väljavõte Äriregistri teabesüsteemist, mis tõendab, et Zertcom OÜ juhatuse ainuliige on A.P (alates 26.04.2002 ning osanik alates 09.04.2002, OÜ Zertcom asukoht Andruse-Mihkli talu, Ridase küla Hanila vald Lääne maakond, pankrotihaldur H P, pankrot välja kuulutatud Lääne Maakohtu 30.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-447/

1. Samuti nähtub, et Zertcom OÜ majandusaasta aruandest tulenevalt oli OÜ Zertcom põhitegevusala metsavarumine. Ka kannatanu esindaja pankrotihaldur H.P on andnud ütlusi, et 30.12.2005 kuulutati Lääne Maakohtu otsusega välja OÜ Zertcom pankrot. Pankroti väljakuulutamisega määrati teda OÜ Zertcom pankrotihalduriks. OÜ Zertcom juhatuse liige on alates 26.04.2002 A.P , kes on kuni käesoleva ajani OÜ Zertcom juhatuse liige. Seega A.P oli OÜ Zertcom juhatuse ainuliige, kuid alates 26.04.2002, selles osas tuleb süüdistusse täpsustus teha. Tl 13-15 I kd Lääne Maakohtu 30.12.2005 kohtuotsus nr 2-447/05 (otsus on jõustunud 10.01.2006). Kohtuotsusega on rahuldatud U T avaldus OÜ Zertcom pankroti väljakuulutamiseks, pankrot on välja kuulutatud 30.12.2005 kell 12.
2. Pankrotihalduriks on nimetatud H P. Tl 72-73 I kd on OÜ Zertcom põhikiri, mille p 4.
3. kohaselt osaühingut juhib juhatus, mis koosneb ühest liikmest kuni kolmest liikmest. Põhikirja 6.osas on sätestatud aruandekohustus – juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ja esitama need osanikele kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Eelpooltoodust on tõendamist leidnud, et A.P oli OÜ Zertcom juhatuse ainuliige alates 26.04.2002, kes pidi äriühingut juhtima vastavalt seadustest ja põhikirjast tulenevatele kohustustele, tehes seda vähemalt juriidilise isiku juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Samuti on tõendamist leidnud, et OÜ Zertcom pankrot kuulutati välja Lääne Maakohtu 30.12.2005 kohtuotsusega nr 2-447/05 võlausaldaja U.T avalduse alusel. 5

§ 380

( alates 15.03.2007

§ 385

-1) järgi kvalifitseeritavas kuriteos tunnistas A.P end kohtuistungil süüdi.

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos A.P end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Mõlemas kuriteoepisoodis kirjeldatud sündmuste kohta on ütlusi andnud süüdistatav A.P ja pankrotihaldur H.P. Kui vaadata A.P ütlusi, siis tuleb tunnistada, et A.P on ühtede ja samade asjaolude kohta andnud erinevates menetlusetappides erinevaid ütlusi, seda kinnitab ka pankrotihaldur H.Peterson oma ütlustes. Lisaks on kohtule esitatud tõendid - tunnistajate ütlused või kirjalikud tõendid, mis puudutavad kuriteosündmuste üksikuid faktilisi asjaolusid. Seetõttu kohus uurib tõendeid selliselt, et kõrvutab süüdistatava ja kannatanu esindaja ütlused ja võrdleb neid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuna mõlemas kuriteoepisoodis käsitletud sündmused on toimunud ühel ajaperioodil ja on asjaolude tõttu ka omavahel põimunud, siis kohus uurib neid sündmusi kajastavaid tõendeid koos. A.P on 31.03.2010 ülekuulamisel öelnud /tl 217-219 II kd/ - OÜ Zertcom firma tegi 2003 aastal. Esimesel aastal ostis kinnistuid ja tegeles metsa ülestöötlemisega. Aasta hiljem ostis liisinguga metsaveotraktori Timberjack 81 OB, sissemaksuna maksis 10-15%, see oli umbes paarsada tuhat krooni, kuumaksed olid 32500 krooni. Metsaveotraktori ostis OÜ Zertcom Kilingi-Nõmmel asuva firma käest. See firma on ka nüüd pankrotis, firma nime ei mäleta, isiku nime kellega sellest firmast suhtles, samuti ei mäleta. Kaks aastat olid traktoriga tööd. 2005 aastal hakkasid naftahinnad tõusma, teenuse ja ülestöötlemise hinnad ei tulnud järgi ja sellest tekkisid makseraskused. Kannatanu esindaja pankrotihaldur Hugo Peterson on andnud ütlusi, et 2005 aasta mais-juunis tegi OÜ Zertcom OÜ-ga K I tehingu, mille täitmise tulemusena võõrandati OÜ-le K I OÜ Zertcom põhivara hulka kuulunud metsaveotraktor Timberjack 81 OB. Kuna OÜ Zertcom oli metsaveotraktori soetanud AS Swedpank Liising kaudu, toimus metsaveotraktori võõrandamine liisingulepingu lõpetamisega ning OÜ K I ja AS Swedpank Liising vahel sõlmiti 20.05.2005 uus liisinguleping. Lisaks kohustus OÜ K I tasuma OÜ-le Zertcom metsaveotraktori eest 285000 krooni, mille kohta väljastati OÜ Zertcom poolt OÜ-le K I 01.06.2005 arve nr

1. Arve tasumiseks teostas OÜ K I OÜ Zertcom kassasse kolm 95000 krooni suurust sularaha sissemakset. Selle tulemusena laekus OÜ Zertcom kassasse kokku 285000 krooni. Juhatuse liige A.P esitas pankrotimenetluse ajal temale kui pankrotihaldurile korduvalt suulisi kinnitusi ja kirjaliku kinnituse, milles avaldab, et 2005 mais-juunis ei ole metsaveotraktori võõrandamist ja kassaraamatusse sularaha väljamakset 368000 krooni reaalselt toimunud. 05.11.2009 esitas OÜ K I talle 3 kviitungit, milliste koopiad lisas varem kuriteokaebusele. Ülekuulamise protokollile lisatud kviitungid on saadud OÜ Zertcom raamatupidamisdokumentide hulgast. Traktori ostu-müügitehingu osas on kohtule esitatud järgmised tõendid: Tl 17 I kd on liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt 20.05.2005, mille kohaselt on K I OÜ valdusesse antud metsaveotraktor Timberjack 810B 4,0 reg.märgiga * seniselt valdajalt Zertcom OÜ-lt. Tl 18 I kd (see on esitatud pankrotihalduri poolt ja temale andis selle üle OÜ K I) on Zertcom OÜ poolt 01.06.2005 koostatud arve nr 32 – kauba nimetus metsaveotraktor Timberjack 810B, maksja K I OÜ, maksetähtaeg 10.07.2005, tasumisele kuulub 285 000 krooni. Tl 19 I kd on R.K kinnitanud pankrotihaldurile, et metsaveotraktori Timberjack 810B ülevõtmine ja liisingulepingu allkirjastamine toimus 20.05.
2. OÜ Zertcom arve nr 32 summas 285 000 krooni said 01.06.2005 ja tasusid kolme osamaksena sularahas – 15.06.2005, order nr 3 – 95 000 krooni, 30.06.2005 order nr 4 – 95 000 krooni ja 15.07.2005 order nr 5 – 95 000 krooni. Vastavad orderid asuvad tl 20 I kd. Need orderid on esitanud R.K. 6 Tunnistaja R K andis ütlusi /tl 216-217 I kd/, et 20.05.2005 koostati Pärnus liisingulepingu nr * lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt, mille kohaselt andis Zertcom OÜ (valdaja) esindaja A.P K I OÜ-le (liisinguvõtja) esindaja tema OÜ K I valdusesse ja kasutusse liisingueseme metsaveotraktori Timberjack 81 OB registreerimismärgiga *. Timberjack traktori esimene omanik AS L, mille üks omanikke on/oli U T, see võis olla 1998 aastal. Seda ei tea kuidas see traktor OÜ Zertcomi valdusesse sai. Teab ainult A.P jutu põhjal, et tema sai traktori AS L käest. Võttis A.P-ga ühendust. OÜ Zertcomi töötajad tegi sama traktoriga OÜ-le S metsa väljaveoteenust. Tekkis koostöö, mis algul sujus. Tundus, et 2005 aastal tekkisid OÜ-1 Zertcom ja/või A.P rahalised raskused. Tema mäletamise järgi töötasid A.P öömehed tema juures umbes aasta, 2004-
3. Heiki töömeestelt kuulis, et meestel on palgad saamata. Kuulis vist Heikilt endalt, et pank tahab traktorit ära võtta, kuna on liisingu makseraskused. Ei mäleta täpselt kas Heiki hakkas ise rääkima või tuli see tema initsiatiivil, et kuna traktor on tema juures, siis arutasid, et võiks selle ise ära osta. OÜ Zertcomi traktor käis ka teistele teenuseid osutamas, täpsemalt millal, ei mäleta, võis olla 2004 aastal. Traktori eest esitas OÜ Zertcom (A.P) talle arve nr
4. Tema mäletamise järgi andis A.P selle talle isiklikult üle, kohta ja kuupäeva ei mäleta, see võis olla arvel märgitud kuupäeval 01.06.
5. Maksmine toimus tema mäletamise järgi Pärnus, tõenäoliselt pankade või bensiinijaama juures, marketite parkimisplatsil, täpseid kohti ei mäleta. Maksis traktori eest kokku 285000 krooni. Maksis sularahas, ei mäleta täpset põhjust, see võis olla A.P soov, et sularahas maksta, temal oleks olnud lihtsam ülekannetega maksta. Maksmise ajal olid kahekesi, ei mäleta, et kedagi veel oleks kaasas olnud. Ei mäleta täpselt kas orderid kirjutas A.P tema nähes või olid need poolt eelnevalt telefoni teel tehtud kokkuleppe alusel varem valmis kirjutatud. Ei oska täpselt öelda kas raha maksmine toimus nendel kuupäevadel mis on orderitele märgitud, arvab, et toimus, või võis toimuda päev enne või pärast orderil märgitud kuupäeva. Ei jätnud kõike meelde kuna tema jaoks oli see nii tavaline ja seaduslik, midagi kahtlast Heiki ja tema tegevuses ei olnud. Ostis traktori vastavalt lepingule ja tasus selle eest. Tl 24 I kd on A.P omakäeliselt kirjutatud avalduse OÜ Zertcom (pankrotis) haldurile H.P, et 2005.a I poolele tegi majandustehingute kokkuleppeid, et hoida ära OÜ Zertcom võlgade suurendamine. Tehingud K I OÜga arve 32 alusel ei toimunud ja seega ka laekumist 285 000 EEKi ulatuses. Sellest tulenevalt palub parandada kanded raamatupidamisdokumentides. Samuti ei toimunud laenu tagasimaksmist emale summas 368 000 krooni ulatuses. Avaldus dateeritud kuupäevaga 10.08.2005 (mil OÜ Zertcom pankrot ei olnud veel välja kuulutatud). 31.03.2010 ülekuulamisel /tl 217-219 II kd/ on A.P eelnimetatud dokumendi kohta öelnud tema poolt oma käega 10.08.2005 kirjutatud paberi - Avaldus OÜ Zertcom (pankrotis) haldurile H P - kohta selgitab seda, et see oli H P poolt talle ette kirjutatud ja tema kirjutas selle sõna-sõnalt maha. Oli just Prantsusmaalt tulnud ja ei süvenenud selle sisusse, seda paberit ei tunnista, selle sisu on vale. Pankrotihaldur H.Peterson on selle dokumendi saamisloo kohta öelnud oma ütlustes, et A.P kirjutas avalduse, tema A.P-le seda teksti ette ei kirjutanud, vaid aitas sõnu seada. A.P kirjutas avaldusse seda mida ta ise mõtles ja talle korduvalt väitis, need olid tema mõtted. Tegelikult on see avaldus kirjutatud oktoobris 2009 aastal, koheselt ei märganud, et avaldusel on kuupäev 10.08.
6. Tl 25 I kd on A.P pankrotihaldurile 08.11.2009 mailiga saadetud seletus Timberjacki tehingust K I. A.P on kirjutanud, et arved summaga 285 000 eeki olid tehtud tasaarveldusega, mis oli võlgu K I, oli buss Nissan Quest eest, mis on maha kantud teenuste eest. Sulaarve tšekid said tehtud oma rumalusega, kuna ei olnud enam raamatupidajat. Seda võib väita, et sularaha pole saanud. Pidi sellise otsuse tegema, et vabaneda traktorist Timberjack 810B, kuna tol hetkel oli ta ekspluatatsioonikõlbmatu. Oli vaja vist korda teha mast sõiduosad pumbad ja vist ka mootori juures. 7 Tl 82-84 I kd on kassa sissetuleku orderid nr 4-5, mille kohaselt on OÜ-le Zertcom laekunud K I OÜ-lt 01.06.2005 kolme kassa sisstuleku orderi järgi 95 000 krooni, kokku 285 000 krooni. Need dokumendid on esitanud A.P. Tl 21-23 I kd on kassa sissetuleku ja väljamineku dokumentide registreerimise žurnaal. Tl 22 on näha kolmel korral K I`ilt 95 000 krooni laekumine. Hinnates eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et A.P ütlused ei ole usaldusväärsed, ta on andnud traktori ostu-müügitehingu kohta korduvalt erinevaid ütlusi, eitades toimunud tehingut, kuid ka erinevatel kordadel esitanud erineva selgituse tšekkide osas. Teised eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et A.P juhatuse liikmena müüs OÜ Zertcom põhivara hulka kuulunud metsaveotraktori Timberjack 810B OÜ-le Ki I ja OÜ K I tasus vastavalt esitatud arvele nr 32 traktori eest A.P-le sularahas kolmel korral 95 000 krooni, kokku 285 000 krooni. Asjaolu, et K I ja A.P poolt on esitatud erinevad orderid raha tasumise kohta (raha üleandmise kuupäevad erinevad), näitab, et A.P ei korraldanud OÜ Zertcom juhatuse liikmena materiaalsete väärtuste liikumise nõuetekohast arvestust, kuna ühe tehingu kohta on ta vormistanud erineva sisuga dokumente. Pankrotihaldur H.P on öelnud, et koos OÜ K I OÜ Zertcomile kolme 95 000 krooni suuruse sularaha sissemakse tegemisega pidanuks OÜ Zertcom kassa olema seisuga 19.07.2005 plussis 368000 krooni sularaha. 20.07.2005 on tehtud OÜ Zertcom kassaraamatusse kanne, mille kohaselt on kassast tehtud 368 000 krooni suurune sularaha väljamakse selgitusega „laen", kirjutatud pastapliiatsiga, millele on hariliku pliiatsiga lisati selgitus „*" (A.P *A A). Raha kassast väljamaksmise kohta vastavasisulised kassaorderid OÜ Zertcom raamatupidamises puuduvad - 2006 jaanuaris temale üleantud dokumentide hulgas need puudusid. OÜ Zertcom raamatupidamises puuduvad andmed ja dokumendid laenukohustuse olemasolu kohta A.P * ees. Ka OÜ Zertcom bilansist ei nähtu sellise laenukohustuse olemasolu. Samuti puudusid igasugused muud tõendid A A väljamakse tegemise kohta - ainsaks märgiks sellise makse toimumise kohta oli kuni 06.01.2010 kassaraamatusse 20.07.2005 tehtud kanne „laen" järele hariliku pliiatsiga tehtud selgitav märkus. Juhatuse liige A.P esitas pankrotimenetluse ajal temale kui pankrotihaldurile korduvalt suulisi kinnitusi ja kirjaliku kinnituse, milles avaldab, et 2005 mais-juunis ei ole metsaveotraktori võõrandamist ja kassaraamatusse sularaha väljamakset 368000 krooni reaalselt toimunud. Samuti on A.P * A A talle suuliselt kinnitanud, et ta ei ole OÜ-lt Zertcom 20.07.2005 ega hiljem mingit raha saanud. Kuna OÜ Zertcom kassasse on laekunud raha, kuid väljamakset summas 368000 krooni ei ole tegelikkuses toimunud, on OÜ Zertcom kassast puudu 368000 krooni st esineb kassa puudujääk. Kassa puudujääk tähendab, et äriühingu vara on puudujäägi summas vähenenud, mis on kaasa toonud OÜ-le Zertcom kahju tekkimise summas 368000 krooni. Esitas 01.12.2009 A.P-le nõude kassa puudujäägi 368000 krooni hüvitamiseks, vastusena muutis A.P OÜ Zertcom majandustegevuse kohta varem antud ütlusi ja väitis 04.01.2010, et on OÜ-lt K I siiski sularahas laekunud 285000 krooni ja et see koos muu kassajäägiga kogusummas 400000 krooni maksti laenu katteks välja tema *A A. Oma väidel kinnituseks esitas A.P 06.01.2010 posti teel koopia dokumendist „Laenu tagastamine“. On kindlal veendumusel, et nimetatud 22.06.2005 makset summas 400000 krooni ei ole tegelikult toimunud ning vastav dokument on võltsitud ja esitatud talle A.P poolt toime pandud OÜ Zertcom vara - kassa jäägi 368000 krooni omastamise varjamiseks. A A oli küll OÜ-ss Zertcom paigutanud raha kokku ca 900000 krooni, kuid see ei olnud vormistatud tagastamisele kuuluvate vahenditena ehk kohustusena. Iga ettevõttesse paigutatud raha ei ole laen ega kuulu iseenesest tagastamisele. A A laekunud vahendid võeti raamatupidamises arvele muu 8 tuluna. Tulu ei kuulu hiljem tagastamisele. Kui A A vastu võetud vahendid ja A A nõudeõigus oleks vormistatud ja võetud arvele kohustusena, nt laenuna, siis olnuks OÜ Zertcom netovara juba 2004 aasta detsembrist negatiivne ja OÜ Zertcom juhatuse liikmel olnuks äriseadustiku kohaselt kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Iseloomulik on, et A.P muutis oma selgitusi ja esitas oma seletust kinnitava dokumendi alles 4 aastat pärast pankroti väljakuulutamist, kui ta oli 4 aastat järjekindlalt raha laekumise ja kasutamise kohta andnud teistsuguseid selgitusi kohese vastusena kassa puudujäägi 368000 krooni hüvitamise nõudele. Avaldus ja selgitus võla tasumise kohta esitati alles 2010 aasta jaanuari alguses pärast seda kui oli 2009 detsembris esitanud A.P-le nõude kassa puudujäägi 368000 krooni hüvitamiseks. Kogu OÜ Zertcom dokumentatsioon oli nii 2005 aasta suvel kuni pankroti väljakuulutamiseni OÜ Zertcom raamatupidaja V T käes, kes on seda kinnitanud oma seletuses. 22.06.2005 maksedokumendi võltsitusele viitab asjaolu, et summa 400000 krooni ei klapi kassaga ega kassaraamatuga. OÜ Zertcom kassajääk oli 368000 krooni ja sellele vastavas summas on hariliku pliiatsiga kassaraamatus tehtud kanne väljamaksu kohta. See tähendab, et 22.06.2005 dateeritud dokument lahkneb kassaraamatuga 32000 krooni summa osas. Raamatupidaja V T seletuse järgi tehti aga kassaraamatu kanne hoopis 2005 detsembris kassa korrastamise käigus enne pankroti väljakuulutamist. See tähendab, et kassaraamat ei ole usaldusväärseks tõendiks OÜ Zertcom rahaliste vahendite liikumise kohta. A.P poolt esitatud dokumendis kirjeldatud 400000 krooni makset ei saanud toimuda ka objektiivsetel põhjustel, sest 22.06.2005 seisuga ei olnud OÜ Zertcom kassas sellist raha. 22.06.2005 sai vastavalt OÜ Zertcom panga- ja kassadokumentide järgi olla OÜ Zertcom kassas max 163000 krooni. Nimetatud 22.06.2005 väljamaksuga põhjendab võlgnik kogu kassa puudujääki, jättes aga tähelepanuta, et oluline osa objektiivselt puudu olevast kassast laekus vastavalt autentsetele pangadokumentidele ning maksed teinud äriühingute poolt esitatud dokumentidele hiljem - ajavahemikul juuli kuni oktoober
7. Vastavalt OÜ Zertcom Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga pangakonto väljavõtetele ning memoriaalorderitel on pärast 22.06.2005 võetud pangast välja sularaha, mis on memoriaalorderitega kassasse sisse antud, kokku summas 47625 krooni. Kui nimetatud vahendid võeti memoriaalorderitega kassasse sisse maksmiseks pangast välja veel kuni 18.08.2005, siis need ei saanud 22.05.2006 A A välja maksta. Samuti on A A pankrotimenetluse alul, pankrotiistungil pöördunud avalikult kohtu ja tema poole ning kurtnud, et ta on OÜ Zertcom paigutanud ligi miljon krooni, müünud selleks maha * talu ja ei ole mitte midagi tagasi saanud. Temale teadaolevalt oli A.P kassale vaba juurdepääs, mistõttu sai ta soovi korral, kassarahade üle valdust teostada, samuti teha kassarahadega käsutusi oma äranägemise järgi. Tl 35 I kd kinnitab, et 01.05-02.10.2005 on OÜ Zertcom arvelt EÜP sularaha välja võetud 20 255,96 krooni ja kaardiga sularaha võetud 2750 krooni, kokku 23 005,96 krooni. Tl 39-38 I kd näitab sularaha väljavõtmist OÜ Zertcom arvelt SEB Pangast 23.05 kuni konto sulgemiseni 02.10.
8. Tl 36 I kd näitab, et Hansapangast 01.05-18.08 2005 on OÜ Zertcióm arvelt sularaha välja võetud 93 250 krooni ja 2300 krooni, kokku 95 500 krooni. Tl 37-38 I kd – Swedbank konto väljavõte näitab sularaha väljavõtmist perioodil 30.05.2005 kuni konto sulgemiseni 18.08.
9. Tl 22 I kd OÜ Zertcom kassa žurnaal näitab samuti, et pangast on olnud laekumised 95 550 krooni ja 23 005,96 krooni. Tunnistaja V T on andnud ütlusi/ tl 149-150 I kd/, et töötas OÜ-s Zertcom raamatupidajana alates 2002 kuni 2005 juunikuuni. 2005 aasta maikuus esitas OÜ Zertcom juhataja A.P-le avalduse töölt vabastamiseks. Põhjuseks oli see, et ei saanud oma tööülesandeid täita, sest raamatupidamisdokumente ei laekunud. Helistas 2005 maikuus ka maksumetisse ja teatas, et ei saa deklaratsiooni esitada kuna juhataja ei esita dokumente. Maksuametist vastati, et ei peaks muretsema kuna selle eest vastutab juhataja. 2005 juunis lõpetati tööleping avalduse alusel (omal soovil), 9 lõpparvet pole täielikult kätte saanud, osa palka maksis töötukassa, osa on saamata. Töövaidluskomisjoni poole ei ole pöördunud, pankrotihaldur märkis kõik summad. Viimased raamatupidamisdokumendid sai A.P-lt 2005 aprillis. Varem tõi A.P-ga kuu lõpus tema kätte vajalikud dokumendid. Pärast töölt lahkumist OÜ-st Zertcom jäid raamatupidamise dokumendid tema valdusesse. Raamatupidamise taastamine toimus detsembris 2005, kuna pankrotihaldur helistas ja palus aidata raamatupidamine korra peale aidata. Taastamisel kasutas juhataja A.P käest saadud dokumente, ütlusi ja selgitusi. Dokumentide hulgas oli ka 3 sularahamakset traktori eest kokku summas 285000 krooni. Samuti sulges kassaraamatu juhataja ütluste järgi. Kassa sulgemisel jäi kassa jäägiks 368000 krooni. A.P ütles, et kassajääk summas 368000 krooni tuleb vormistada väljamaksena emale 20.07.2005 kuupäevaga. Kirjutas selle kande kassaraamatusse hariliku pliiatsiga kuna ei olnud ühtegi * väljamakset tõendavat dokumenti ja sellist dokumenti ei ole ka kunagi näinud. Tegeles OÜ-s Zertcom ainult raamatupidamisdokumentidega, sularahaga ei tegelenud. 2004 detsembris kandis juhatuse liikme A.P * A A OÜ-le Zertcom 400000 krooni. Sai seda teada alles siis kui A.P tõi dokumendid ja nägi, et panka oli tehtud ülekanne A A nimelt. Mõni aeg hiljem kandis A A samuti panka OÜ Zertcom arvele OÜ Zertcom võla 500000 krooni. Mõlemast summast (400000 ja 500000) tasuti ettevõtte võlgasid (auto transport, remont jms). Vaatamata tema poolt tehtud märkustele maksuametile nendest rahadest võlgu ei makstud. Küsis A.P-lt , kuidas neid tehinguid (A A poolt antud raha kokku 900000 krooni) raamatupidamises kirjendada ja kas on plaanis see raha ka kunagi * tagasi maksta. Selle peale vastas A.P , et ei ole. Oli probleemi ees kuidas summasid raamarupidamises näidata. Käis koos A.P-ga audiitor M L juures, kes andis nõu, et see on võimalik raamatupidamises näidata muu tuluna, kuna ei olnud soovi osakapitali suurendada. Vastavalt sellele 2004 kasumiaruandes kirjendati seda muu tuluna ja hilisemate bilansside koostamisel ei ole seda võlana käsitletud. Tema mäletamise järgi maksis A A ka väiksemaid summasid, täpsemalt enam ei mäleta. Samuti tegi sissemakseid A.P ise. 2005 märtsi bilansis osakapital summas 103000 krooni on kindlasti suurenenud nende sissemaksete arvel (2002 ja 2003 oli osakapital 40000 krooni). A A poolt makstud summad 400000 ja 500000 krooni ei suurendanud osakapitali. 2004 aasta aastaaruande tegi kindlasti, andis selle A.P kätte ja palus ära saata. Ei tea miks ta seda ei teinud. 2005 alates aprillist- maist A.P kontakti enam ei võtnud, juunikuuni oli aega aruannet saata. Sama sisuga ütlusi on V.T kirjutanud ka selgituses pankrotihaldurile /tl 27-29 I kd/. V.T on vastastamisel A.P-ga /tl 152-155 I kd/ andnud eelkirjutatud ütlustega kokkulangevaid ütlusi. Täpsustavalt on seal V.T rääkinud sellest, et ei oska öelda, kas kassaraamatu sulgemisel kassa jääk 368 000 krooni oli olemas, sest tema käes kassaraha ei liikunud, kõik rahad ja ülekanded olid A.P käes. A.P ei palunud temal koostada laenulepingut A.A.P-ga, tema ise rääkis A.P-le, et on vaja koostada leping. A.A.P poolt OÜ-le Zertcom üle kantud summad vormistati algul osakapitali suurendamisena, mingil ajal tuli jutuks, et võiks vormistada laenuna. Tema laenulepingut ei koostanud. Ei mäleta, kas laenuleping tuli teemaks kohe pärast 400 000 kroonist või pärast 500 000 kroonist sissemaksu A.A.P poolt, arvab, et peale esimest makset. Lepingut, et A.A.P oleks OÜ-le Zertcom laenu andnud, ei ole, sellepärast läksid summad muu tuluna kirja. A.P ütles, et * ei ole vaja laenu tagasi maksta ja sellepärast läkski muu tuluna kirja. V.Tüür kinnitas, et tema ei ole mingit dokumenti näinud, mille järgi oleks A.A.P-le laen tagasi makstud. V.T ütles ka seda, et käis koos A.P-ga M.L juures põhjusel, et A.A.P poolt OÜ-le Zertcom ülekantud summa oli suur, seda ei saanud osakapitali suurendamisena sisse võtta ja soovis audiitori arvamust, kuidas vormistada. M.L soovitas mõlemad suured summad vormistada muu tuluna ja seda ta ka tegi. 2004.a OÜ Zertcom majandusaasta aruande koostas ja andis selle A.P-le, et ta selle äriregistrile esitaks. 2005.a detsembris tõi A.P talle 3 kassa sissetuleku orderit seoses metsaveotraktori müügiga, summad olid samad, kuupäevi ei mäleta. 10 Tl 186 I kd on A.A.P pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et A.A.P on 07.12.2004 OÜ Zertcom laenulepingu kustutamiseks kandnud 565 611 krooni ja 09.12.2004 OÜ-le Zertcom 400 000 krooni. Tl 96 II kd nähtub, et OÜ Zertcom arvele on A A`ilt laekunud 400 000 krooni 09.12.2004 Tl 32-34 I kd on OÜ Zertcom pearaamat 2005, kus muu ärituluna on kirjendatud 965 611 krooni. Tl 34 võlakohustuste lehelt ei nähtu, et oleks võlg A Abile (A.P *), kohustuste summaks on 125 500 krooni. Tl 135-147 I kd on Zertcom OÜ 2004.a majandusaasta aruanne. Tl 139 I kd on majandusaasta aruandes Passiva - lühiajalised kohustused – ei ole seal kirjas võlga *. Tl 140 I kd on äritulude alla ära toodud muud äritulud 965 611 krooni. Aruandeaasta kasum 301959 krooni /ka tl 145 on kasum näha/. Tl 24 I kd on A.P omakäeliselt kirjutatud avalduse OÜ Zertcom (pankrotis) haldurile H.Petersonile, et 2005.a I poolele tegi majandustehingute kokkuleppeid, et hoida ära OÜ Zertcom võlgade suurendamine. Tehingud K I OÜga arve 32 alusel ei toimunud ja seega ka laekumist 285 000 EEKi ulatuses. Sellest tulenevalt palub parandada kanded raamatupidamisdokumentides. Samuti ei toimunud laenu tagasimaksmist * summas 368 000 krooni ulatuses. Avaldus dateeritud kuupäevaga 10.08.2005 (mil OÜ Zertcom pankrot ei olnud veel välja kuulutatud). Pankrotihalduri sõnul kirjutas A.P dokumendi oktoobris 2009 omakäeliselt ja oma tahte kohaselt. Tl 26 I kd on 22.06.2005 koostatud dokument (06.01.2010 esitatud pankrotihaldurile posti teel), kus A.P on allkirjastanud järgmise teksti – Laenu tagastamine. Mina A.P Zertcom OÜ juhatuse liige tasusin A A laenu mis oli firma arvele kantud 09.12.2004 täies ulatuses 400 000 krooni sularahas. A A on kirjutanud – mina A A olen saanud tagasi sularahas 400 000 krooni mille kandsin Zertcom OÜ arvele 09.12.
10. OÜ Zertcom raamatupidaja V.T on omakäeliselt 08.01.2010 kinnitanud /tl 30 I kd/, et tema sellist dokumenti OÜ Zertcom raamatupidamisdokumentide hulgas näinud ei ole. Tl 31 raamatupidamisbilansis seisuga 01.03-31.03.2005 ei ole kirjendatud * laenu. Süüdistatav A.P on andnud 31.03.2010 ütlusi /tl 217-219 II kd/, et OÜ Zertcomi aitas palju tema *, ta andis ligikaudu miljoni raha. Umbes 2004 aastal maksis * ära OÜ Zertcomi laenu. OÜ Zertcom võttis ühest Tallinnas asuvast (nime ei mäleta) mitmel korral laenu, summat ma ei mäleta, laen vormistati laenulepinguga. Laenatud raha eest osteti kinnistuid, mingi osa võis olla ka traktori sissemaksuks. * maksis ära ühe OÜ Zertcom laenu osa, see maksti ülekandega. Tema teada pidi raamatupidaja vormistama * laenulepingu, ei tea miks ta seda ei teinud. Rääkis sellest raamatupidajaga mitmel korral. Temal endal ei olnud aega lepingut teha. Ühel korral kandis * 400000 krooni OÜ Zertcom arvele, selle kohta pidi samuti raamatupidaja * laenulepingu vormistama, aga ta ei teinud. Maksis *sularahas 400000 krooni tagasi, * kirjutas selle kohta paberi, et on laenu tagasi saanud. * poolt kirjutatud paberit laenu tagasisaamise kohta tema teada andis raamatupidajale, ei tea kuhu see kadus. Samuti seda, et eelmise aasta

või muu seaduse §-de järgi, milles koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt – suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2005.a oli palga alammäär 2690 krooni, seega omastamine oli 2005.a toime pandud suures ulatuses, kui omastatu väärtus ületas 269 000 krooni. Süüdistuses on A.P-le süüks arvatud ja ka kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.P OÜ Zertcom juhatuse liikmena omastas tema valduses olevat OÜ Zertcom kassaraha 368 000 krooni, seega suures ulatuses. Pankrotihaldur H.P on tunnistanud, et enamus kassast puuduolevast rahast on laekunud OÜ Zertcom vara müügist, mis toimus enne võlausaldaja U T pankrotiavalduse esitamist 05.12.2005 ning pankrotimenetluse algatamist, valdavalt mais-juuni

1. Vara müügist laekunud raha saanuks ja pidanuks kasutama võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Selle asemel on A.P tekitanud olukorra, kus võlgniku vara on müüdud, kuid sellest laekunud raha on kassast puudu. Ilmselgelt on selline tegevus kaasa toonud OÜ Zertcom maksevõime olulise vähenemise või koguni tema maksejõuetuse. Lisaks on A.P teinud 2005 juunis OÜ-le Zertcom kahjuliku majandustehingu võtnud võla tasumiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja ja leppides kokku ebamõistlikult kõrge viivise maksekohustuse rikkumise puhuks. Seda kõike ajal, mil A.P pidanuks tegelikkuses juba esitama pankrotiavalduse. OÜ Zertcom püsiv maksejõuetus ilmnes juba 2005 juuni alguses ning siis oleks ta pidanud esitama pankrotiavalduse. Järgmisena tuleb kohtul tuvastada, kas A.P OÜ Zertcom juhatuse ainuliikmena jättis täitmata ÄS § 180 lg 5-1 tuleneva kohustuse – esitama viivitamata pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg 5-1 seab pankrotiavalduse esitamise kohustuse aluseks järgmise asjaolu - osaühing on maksjõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Süüdistuses on A.P-le süüks arvatud, et ta 01.06.2005 jättis esitamata pankrotiavalduse, kuigi 2005 .a juuni alguseks oli OÜ Zertcom püsivalt maksejõuetu. OÜ Zertcom pankrot on välja kuulutatud Lääne Maakohtu 30.12.2005 kohtuotsusega /tl 13-15 I kd/. Kohtuotsuse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud kohtule U T 05.12.
2. Võlgniku Zertcom OÜ 13 esindaja A.P on 29.12.2005 kohtuistungil /tl 81 I kd/ tunnistanud äriühingu maksejõuetust ega ole vastuväiteid esitanud. Samuti on A.P on kohtuistungil väitnud, et viimased tegevused olid juunis
3. 30.12.2005 kohtuotsuses on kohus tuvastanud, et maksejõuetus ei ole ajutine. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus tuvastama, ka 2005 aasta juuni alguseks oli OÜ Zertcom püsivalt maksejõuetu. Tl 31 I kd on raamatupidamisbilanss seisuga 01.03-31.03.2005, millest nähtub, et aruandeperioodi kahjum 165 979 krooni. Tl 59-71 on Zertcom OÜ 2003.a majandusaasta aruanne, mille kohaselt aruandeaasta kahjum 36 034 krooni /tl 63, 64 I kd/. Tl 66 I kd on näidatud ka eelmiste aastate kahjum 47 092 krooni. Tl 148 I kd on netovara arvestus, mis näitab, et märtsis 2005 oli netovara positiivne. Tl 178-182 II kd/ - SEB väljavõte OÜ Zertcom arvelduskontost 25.05.2005-03.08.
4. Laekumine RMK-lt 31.05.2005 43 235,20 krooni, peale 01.07 ainult väljamaksed, konto suletud 02.10.
5. Tl 81 I kd on pankrotihaldur 29.12.2005 kohtuistungil öelnud, et teada olev vara on viis kinnistut ja 30.12.2005 kohtuotsusest nähtuvalt ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnikul OÜ-l Zertcom võlgasi pankroti väljakuulutamise hetkel 1 304 333 krooni, varasid oli 5 kinnistut (reg.nr *, *, *, *, *), mille bilansiline väärtus oli 93 458 krooni. Tl 125-126 I kd on ühishüpoteegi seadmise leping (09.02.2005) ja asjaõigusleping, mille p 1.1, 1.2, 1.3 kohaselt on lepingu esemeks Lääne maakohtu Kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr *, *, * (vanade numbrite järgi) kantud Zertcom OÜ-le kuuluvad kinnistud, millistele on OÜ Zertcom (omanik) seadnud Eesti Vabariigi (hüpoteegipidaja) kasuks ühishüpoteegi summaga 160 000 krooni omaniku maksuvõla saldoga 136 945 krooni tasumise ajatamise tagamiseks. Tl 129-130 on kinnistusraamatu väljatrükid, milledelt on näha, et kinnistutele *, * on IV jakku kantud ühishüpoteek kinnistutele nr *, * ja *. Seega kaitsja väide, et kuna OÜ-l Zertcom olid kinnistud, siis ei pruukinud OÜ Zertcom juuni alguseks 2005 olla püsivalt maksejõuetu, ei ole asjakohane. Veebruaris 2005 oli OÜ-le Zertcom kuuluvale kolmele kinnistule seatud Eesti Vabariigi kasuks ühishüpoteek summaga 160 00 krooni (halduri ütluste järgi viie kinnistu bilansiline väärtus 93 458 krooni) maksuvõla tasumise ajatamise tagamiseks. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et sisulist tegevust OÜ Zertcom mais 2005 enam ei toimunud. Seda on kinnitanud ka A.P ise. A.P on öäelndu, et 2005.aastal tekkisid OÜ-l Zertcom majandusraskused. Ta on öelnud, et enne viis raamatupidamisdokumendid alati korralikult raamatupidaja V.T`ile, kuid siis enam ei viinud, polnud midagi viia, pankrott hakkas. Ka raamatupidaja V.T on kinnitanud, et viimased dokumendid A.P-lt sai aprillis 2005, mais 2005 enam dokumente ei laekunud. A.P temaga enam ühendust ei võtnud ja nii esitas lahkumisavalduse, sest tööd ei saanud teha. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et OÜ Zertcom alaline maksejõuetus kujunes majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Kohus leiab, et kuna OÜ Zertcom põhitegevusala oli metsavarumine, siis peale seda, kui A.P juhatuse liikmena müüs töövahendid, s.h metsaveotraktori Timberjack 810B OÜ-le K I, siis ei olnud OÜ-l Zertcom enam töövahendeid, millega äriühing oleks saanud nimetatud tegevusalal tegutseda ja majandusraskustest välja tulla ning sellest hetkest oli selgelt arusaadav, et äriühingu maksejõuetus ei olnud ajutine. A.P müüs äriühingu tegevuseks vajalikud öövahendid ning omastas suure summa laekunud rahast, mis koostoimes põhjustas OÜ Zertcom maksejõetuse ning tegi võimatuks võlausaldajatele nende nõuete tasumise. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et juuni alguseks 2005 oli OÜ Zertcom maksejõuetu ja see maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, sest töövahendite puudumise tõttu ei olnud OÜ Zertcom võimalik oma majandustegevust enam jätkata. Samuti on tõendamist leidnud, et A.P OÜ Zercom juhatuse ainuliikmena ei täitnud Äriseadustiku § 180 lg 14 5-1 ja TsÜS § 36 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitas detsembris 2005 võlausaldaja U.T. Kohus leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta, et OÜ Zertcom maksejõuetuse kujunemine sai alguse juba 2003.aastal. 2003.aasta majandusaruande kohaselt oli aruandeperioodi kahjum küll 36 034 krooni, kuid kohus leiab, et kohtule esitatudtõenditest tulenevalt on tõendamist leidnud, et A.P 2004.aastal püüdis äriühingu majanduslikku olukorda parandada, otsides lisaraha, et äriühingut toimivana hoida. Samas nagu tõenditest nähtub, ei õnnestunud A.P vaatamata saadud rahasüstidele 2005 aastal äriühingut toimivana hoida ja tekkis maksejõuetus. Süüdistuses on A.P-le süüks arvatud, et pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitas A.P OÜ-le Zertcom viitvõlgnevuste suurendamisega ajavahemikul 01.06.2005-30.12.2005 vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 arvestatud intresside ja viiviste arvestusele kokku varalise kahju 253 721,92 kroon suuruses summas (16215,79 eurot). Samuti on süüdistuses leitud, et

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega tekitas A.P OÜ Zertcom varalise kahju 368 000 krooni suuruses summas (23519,49 eurot). 13.01.2010 on Zertcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur H.P esitanud Lääne Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse A.P (OÜ Zertcom juhatuse liikme) vastu, milles on avaldanud ka, et kriminaalasjas esineb ka tsiviilhagi, mille nõudeks on A.P poolt OÜ Zertcom (kassa puudujääk 368 000 krooni) ja OÜ Zertcom võlausaldajatele tekitatud kahju (viitvõlgnevuste suurenemine seoses pankrotiavaldusega viivitamisega 300 000 krooni) välja mõistmine /tl 4-12 I kd/. Pankrotihaldur on ülekuulamisel avaldanud, et OÜ-le Zertcom on A.P poolt tekitatud varalist kahju kokku 621721.92 krooni suuruses summas, millest 368000 krooni on kassa puudujääk ja 253721.92 krooni on pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitatud kahju. Tekitatud kahju on tema poolt välja arvestatud tema valduses olevate nõudeavalduste, nende lisade ja muude dokumentide järgi, esitas arvestuse ülekuulamise protokolli lisana. Seega süüdistuses kirjeldatud varalise kahju suurus ja tsiviilhagis esitatud nõude suurus on üks ja sama. Tl 79 I kd on HAGEJA OÜ Zertcom (pankrotis), registrikood: *, juriidiline aadress: Lääne maakond Hanila vald Ridase küla poolt esitatud hagiavaldus. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD (HAGI ALUS) Kriminaalasjas nr 10750000005 on alustatud menetlust 18.01.2010 Lääne Ringkonnaprokuratuuris registreeritud OÜ Zertcom pankrotihaldur H P kuriteokaebuse alusel

§ 201

lg 1 tunnustel selle kohta, et pankrotimenetluse käigus selgus, et ajavahemikul 2005 mai kuni 2005 detsember, Heiki A.P OÜ Zertcom juhatuse liikme ja ainuomanikuna, omastas enda valduses olnud ja ettevõtte põhivara hulka kuulunud metsaveotraktori Timberjack 81 OB ostu-müügi tehingust saadud summa 368000 krooni. 20.07.2005 on A.P poolt tehtud kassaraamatusse sissekanne summas 368000 krooni selgitusega ,,laen *", eesmärgiga katta kassa puudujääki ja seda varjata. Lisaks on A.P poolt tekitatud OÜ-le Zertcom varalist kahju 253721.92 krooni seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega. HAGEJA SELGELT VÄLJENDATUD NÕUE (HAGI ESE) Soovin OÜ-le Zertcom (pankrotis) kuriteoga tekitatud hüvitamata varalise kahju 621721.92 krooni väljamõistmist süüdistatava(te)lt. TÕENDID Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad järgnevad hagiavaldusele lisatud dokumendid: 1) F OÜ nõudeavaldus koos lisadega 2) S-E M AS nõudeavaldus koos lisadega 15 3) Läänemaa Maksu-ja Tolliamet nõudeavaldus koos lisadega 4) U T nõudeavaldus koos lisadega 5) OÜ Zertcom kassaraamatu väljavõte. Eeltoodust tulenevalt paluti juhindudes VÕS §-st 1043 hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju, mis kanda OÜ Zertcom (pankrotis) arveldusarvele nr * Swedpank. Tl 85-86 I kd on tsiviilhagi täpsustus. Pankrotihaldur esitas Zertcom OÜ seadusliku esindaja ja pankrotihaldurina 13.01.2010.a. Kuriteokaebuse Zertcom OÜ endise juhataja A.P suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks tema poolt Zertcom OÜ juhatajana

§ 201, § 289 ja § 380 süüteo tunnustele vastavate kuritegude toimepanemise faktis.

Kuriteokaebusega samas dokumendis, kaebuse punktis 3 esitas ka A.P vastu tsiviilhagi kriminaalasjas ehk kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise nõude.

§ 201

sätestatud kuriteoga - omastamisega, tekitatud kahju suuruseks on, nagu kaebuses avaldatud, kassa puudujääk summas 368000 eesti krooni. A.P oli OÜ ainus juhatuse liige ja kassa vahendid olid füüsiliselt tema käes. Tema vastutas OÜ juhatajana kassa vahendite säilimise eest. Kassas olevad rahalised vahendid ei saanud kaduma minna tema tahte vastaselt ja/või tema teadmata ning A.P ei ole ei enne pankroti väljakuulutamist 30.12.2005 ega pankrotimenetluse ajal esitanud avaldust või teadet kassas olnud rahaliste vahendite kadumise või varguse kohta. Sellest nähtub, et kassas puudu olevad vahendid on omastanud A.P - isik, kelle valduses need olid ja kes oli ise vastutav nende olemasolu ja säilimise eest. Zertcom OÜ (pankrotis) taotleb A.P-lt kohtuotsusega kriminaalasjas kannatanu Zertcom OÜ kasuks kuriteoga omastamisega tekitatud kahju 368000 eesti krooni välja mõistmist. Pankrotiavaldusega esitamisega viivitamisega tekitas A.P Zertcom OÜ-le varalist kahju, milleks on viitvõlgnevuste suurenemine ajavahemikul 01.06.2005.a.-30.12.2005.a. Vastavalt PankrS § 35 lg l p 6 kõigi intresside ja viiviste arvestus pankrotivõlgniku võlgnevuselt. Kuna pankrotiavaldust 01.06.2005.a. ei esitatud, kasvasid viivised Zertcom OÜ võlgadelt kuni pankroti väljakuulutamiseni vastavalt alljärgnevale tabelile 253721,92 eesti krooni võrra. Võlausaldaja nõue 01.06.2005 EMTA (Maksu ja Tolliamet) 317862,00 UT 147500,00 AS S E 71976,00 F OÜ 4929,93 kokku nõue 30.12.2005 358960,00 297957,60 127752,32 11319,93 viiviste kasv 41098,00 150457,60 55776,32 6390,00 253721,92 Seoses viiviste kasvu ja võlausaldajate nõudeavaldustega selgitab, et EMTA kogu nõue kasvas ajavahemikul 01.06.2005-30.12.2005.a. 93988 EEK võrra, kuid see sisaldas lisaks viiviste kasvule ka põhivõla suurenemist 52890 EEK võrra, viiviste võlg suurenes juhatuse liikme tegevusetuse tõttu 41 098 krooni võrra. U T nõue 30.12.2005 moodustas nõudeavalduse kohaselt 754496,60 EEK, mille alusel moodustanuks nõude kasv 01.06.2005-30.12.2005 perioodi eest 606996 EEK, kuid U. T viiviste nõue vaidlustati ja nõuete kaitsmisel kaitsti tema viiviste nõue summas 297957,60 EEK. F OÜ viiviste nõude koosseis ja kasv nähtub allolevast tabelist. periood 11.01.05-02.04.05 03.04.05-31.05.05 võlg 6542 6000 6000 päevade arv 83 60 213 356 viivised päevas 0,5%võlast viivised 37,71 3129,93 30,00 1800,00 30,00 6390,00 11319,93 16 Seega on A.P kuriteoga tekitanud Osaühingule Zertcom varalise kahju - varaliste kohustuste suurenemise 253721,92 eesti krooni, millist kahjulikku tagajärge ei oleks saabunud seadusest tuleneva äriühingu juhatuse liikme kohustuse täitmisel ja pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel. Zertcom OÜ (pankrotis) taotleb A.P-lt kohtuotsusega kriminaalasjas kannatanu Zertcom OÜ kasuks kuriteoga - pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitatud kahju 253721,92 eesti krooni välja mõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 38 lg1 p 2; 310 lg l palus OÜ Zertcom mõista A.P-lt Zertcom OÜ kasuks välja kuritegudega tekitatud kahju: kassa puudujäägi põhjustamisega (sõltuvalt tahtlusest omastamine või ametiseisundi kuritarvitamine või ametialane lohakus) tekitatud kahju 368000,00 eesti krooni ning pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitatud kahju 253721,92 eesti krooni. Seega tsiviilhagis nõuab kannatanu Kassa puudujäägi 368 000 krooni väljamõistmist ja pankrotiavalduse eistamata jätmisega tekitatud viitvõlgnevuste suurenemisega perioodil 01.0630.12.2005 OÜ-le Zertcom tekitatud kahju 253 721,92 krooni. Tl 87 I kd on näha, et F OÜ on esitanud pankrotimenetluses nõude summas 17320 krooni, millest tähtaegselt tasumata arve 6000 krooni (arve nr 530003 tl 88 I kd) ja viivisarve 11 320 krooni. Tl 89 I kd on viivisarve, millelt näha, et alates 03.04.2005 tasumata 6000 krooni. Arvetel on näha, et viivis on 0,5% päevas ja perioodil 01.06-30.12.2005 oli tasumata OÜ Zertcom poolt 6000 krooni ja selel perioodi eest (213 päeva) on viivise nõue 6390 krooni. Tl 94 I kd AS S E nõudeavalduse muudatus, kus on selgitatud, et kokkuleppe punkti 3 kohaselt kohustus OÜ Zertcom tasuma tähtaegselt tasumata summadelt viivist summas 0,5 % päevas. Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.12.2005 oli OÜ Zertcom viivise võlgnevus AS S E M ees 81 651,91 krooni. Viiviste arvestus seisuga 01.06-30.12.2005 on tl 85 I kd 55776,32 krooni, arvestusega, et viivis oli vastavalt eelmärgitule 0,5 % päevas. Tl 92 S E viivise arvutuse kohaselt on OÜ Zertcom tasunud S E mais ja juunis võlgnevusi. Tl 109 I kd on Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse korrigeerimine, kus maksuliikide viisi on välja toodud põhivõlg ja intress. Kokku põhivõlg 333959 krooni ja intress 77892 krooni. Maksu- ja tolliameti põhivõla ja intresside kujunemine on jälgitav tl 110- 124 olevatest OÜ Zertcom (pankrotis) isikukontoridadest. Kannatanu esindaja selgituste kohaselt on arvutust muudetud ja viiviste kujunemise selgitus on tl 85, kus Maksu- ja Tolliameti viiviste nõudeks on jäänud 01.0630.12 perioodi eest 41 098 krooni. Eelkirjeldatud nõuete alusele ja kujunemisele süüdistatav vastu ei vaielnud. Aegumine Kaitsja taotles tsiviilhagi suhtes aegumise kohaldamist TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 150 lg 1 alusel. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-05 p 12 leidnud: “Kuriteo toimepanek sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones kohustuste rikkumine. Samuti ei oma tähtsust, et hageja nimetas kostja rikkumistele tuginedes oma nõude alusena erinevaid õigusnorme. Tulenevalt TsMS §-st 228 ja § 231 lg-st 4 otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning see ei ole hagi eseme ega aluse küsimus. Riigikohus on oma

1. juuni
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-04 (RT III 2004, 19, 222) märkinud, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga.“ 17 Sama otsuse punktis 19 on Riigikohus leidnud: „Kolleegium märgib, et nn kuruteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue (vt ka otsuse p 12). Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue.“. Kohus tuvastas, et A.P pani mõlemad kuriteod toime OÜ Zertcom juhatuse ainuliikmena. Ühel juhul jättis A.P juhatuse liikmena täitmata ÄS § 180 lg 5-1 tuleneva kohustuse – esitada pankrotiavaldus ja seetõttu tekitas kahju OÜ-le Zertcom, kuna kasvasid viivised, millised pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel kasvanud ei oleks, sest Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Teisel juhul on A.P rikkunud juhatuse liikmena kohustust korraldada osaühingu materiaalsete väärtuste liikumist ning vastutama selle eest ning olema juriidilisele isikule lojaalne. A.P, kelle valduses oli juhatuse liikmena OÜ Zertcom kassaraha, omastas osaühingu raha ja seeläbi tekitas osaühingule varalise kahju. Seega on tsiviilhagi aluseks A.P rikkumised OÜ Zertcom juhatuse liikmena. Äriseadustiku § 187 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Lõike 4 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Äriseadustiku § 187 (alates 001.01.2006 kehtiv redaktsioon) lõige 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lõike 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Lõike 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega leiab kohus, et tsiviilhagi materiaalõiguslikuks aluseks on A.P poolt juhatuse liikmena tsiviilseadustiku üldosas seadusest, äriseadustikust ja põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumine. Äriseadustiku § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et oleks kokku lepitud muu aegumistähtaeg. ÄS § 187 lg 4 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Seda on käesolevas menetluses pankrotihaldur ka teinud. A.P poolt kohustuste rikkumised olid toime pandud juunis
3. Tsiviilhagi koos kuriteoteatega on esitatud Lääne Ringkonnaprokuratuurile 13.01.2010, s.t enne 5 aasta möödumist kohustuste rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega tsiviilhagi esitamise ajaks ei olnud möödunud Äriseadustikus sätestatud hagi aegumise 5-aastane tähtaeg ja kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega 13.01.2010 hagi aegumine peatus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 18 Nagu kohus juba eelpool sedastas, süüdistatav ei esitanud tsiviilhagi osas vastuväiteid nõuete suurusele, arvutamise korrale vms v.a U T nõudele. Kohus leiab, et tsiviilhagi avaldusega, seal olevate seletustega, arvutustega ja lisatud tõendite ning täpsustustega on jälgitav ja arusaadav ning tõendatud tsiviilhagi nõudeks olev summa. Kaitsja väitis, et ei ole selge U.T nõudeõigus OÜ Zertcom vastu üleüldse ning selle nõude kaitsmine OÜ Zertcom pankrotimenetluses on tõendamata. Tl 95 on U T võlanõue OÜ Zertcom pankrotimenetluses, kus U.T on avaldanud, et OÜ Zertcom on temale võlgu põhivõlg 150 457,60 krooni ning viivist 604 039 krooni. Tl 107 on nõude täpsustus, kus U.T on selgitanud, et tema nõue OÜ Zertcom vastu tuleneb laenulepingust tema ja OÜ Zertcom vahel, milline on sõlmitud 10.12.
4. Laenulepingu sõlmimise tingis asjaolu, et OÜ L tasus OÜ Zertcom asemel N-le OÜ-le Zertcom müüdava traktori Timberjack 810 B reg nr * eest 27.12.2002 10% traktori sisse makstavast summast, milleks oli summa 147 500 krooni (arve nr 119 27.12.2002, mis kinnitab seda maksmist). Tema ostis OÜ-lt L nimetatud OÜ Zertcom võlakohustuse välja, tasudes OÜ L kassasse, summa 147 500 krooni. Nimetatud summa sissemakse tõendab, kassa sissetuleku order nr
5. Tasudes OÜ Zertkomi võla OÜ L eest OÜ L kassasse, omandas sellega nõude OÜ Zertcom vastu. Võlanõude kinnituseks on sõlmitud 10.12.2002 tema ja OÜ Zertcomi vaheline laenuleping. Tl 101 I kd on laenuleping 10.12.2002, mille poolteks on nimetatud Zertcom OÜ, mida esindab A.P – laenu võtja ja U T (eraisik) – laenu andja. Siis on kirjas, et laenuleping on sõlmitud A.P ja U.T vahel tähtajaga 30.03.2003 ilma intressita selles, et A.P on U.T võlgu 147 500 krooni, laenu viimane maksetähtaeg on 30.03.2003 U.T arveldusarvele. Juhul kui A.P ei suuda tasuda lepingus nimetatud summa tähtajaks 30.03.2003, siis alates 01.04.2003 tasub A.P-ga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % lepingus olevast summast. Alla on kirjutanud U.T ja A.P, kelle nime ja allkirja peal asub ka Zertcom OÜ pitseri jäljend. Tl 100 I kd on Laenulepingu lisa 10.12.2002, kus on kirjas – mina OÜ Zertcom esindaja A.P maksan laenulepingu alusel, mis on tehtud 10.12.2002 summa 147 000 krooni U T isikliku kontole 221011711510 tähtajaks 20.07.
6. Juhul kui ei tasu lepingus olevat summat märgitud tähtajaks lisandub laenu lepingus 10.12.02 punkt 3 märgitud viivis. 19.06.2005, all nimi ja allkiri. A.P on 29.12.2005 kohtuistungil avaldanud OÜ L lepingu lisa kirjutamise kohta andnud alljärgnevaid ütlusi /tl 81 I kd/ – muidu ei oleks teda sealt kontorist ära lastud kui poleks lepingu lisale alla kirjutanud. Kartis vägivalda, teda hirmutati. Sõitis ise L kontorisse, vabatahtlikult lepingule alla ei kirjutanud, teda hirmutati. U.T on 29.12.2005 kohtuistungil avaldanud – 2002 müüs OÜ L traktori OÜ Zertcom, mille tulemusena jäi 10 % puudu, OÜ L tasus selle. Aastaga maksis tema selle võla kinni mis oli traktori müügist, 147 000 kroonise võla, peale seda sai tehtud võlgnikuga leping mille alusel jäi võlg 147 000 krooni. Leppisid kokku punktid, mis lepingus kirjas ja alguses ei olnud probleeme. Tunnistaja U T on andnud ütlusi /tl 228 I kd/, et A.P tunneb alates 2000 aastast, oli sellel ajal OÜ L juhataja. OÜ L osutas OÜ-le Zertcom teenust. OÜ Zertcom oli nõus ära ostma OÜ-le L kuulunud metsaveotraktori Timberjack 81 OB. Kuna OÜ-1 Zertcom puudus traktori sissemaksuks vajalik rahasumma, siis sõlmis tema eraisikuna 10.12.2002 OÜ-ga Zertcom laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ-le Zertcom laenu 147500 krooni, see oli mõeldud traktori Timberjack liisingu sissemaksuks, see oli traktori hinnast 10%. A.P lubas tasuda traktori eest kolme kuu jooksul, sellel ajal intresse ta maksma ei pidanud. Kuna OÜ-1 Zertcom tema teada kõik sujus, siis oli tõenäoline, et A.P ka maksta suudab. Laenulepingu järgi oli kolmekuuline maksetähtaeg kuni 30.03.
7. Selle aja jooksul ei maksnud A.P traktori eest midagi. Helistas korduvalt A.P-le ja tuletas meelde maksetähtaega. Traktori eest on A.P tasunud kolmes osas kokku 22000 krooni - 25.04.2003 5000 krooni, 13.05.2003 10000 krooni ja 11.06.2003 7000 krooni. Rohkem A.P traktori eest ei tasunud. 14.05.2005 sõlmis A.P-ga laenulepingu lisa, mille 19 kohaselt ta lubas maksta kogu summa 20.07.
8. Uskus ka seekord A.P lubadust, ta rääkis, et *müüb miljoni eest talu maha ja siis saab ta kõik tasutud. Oma lubadust A.P ei pidanud ja vastavalt lepingule on OÜ Zertcom talle võlgu 125500 krooni, millele lisanduvad intressid 604039 krooni. 15.09.2005 saatis OÜ-le Zertcom pankrotihoiatuse. A.P ühendust ei võtnud. Kõnedele ta ei vastanud. Viimati nägi A.P kohtus. Kohus, hinnanud eelpoolkirjeldatud tõendeid leiab, et üheselt on tõendatud, et 10.12.2002 laenuleping on sõlmitud Zertcom OÜ ja U T vahel. Laenulepingu pooled on lepingu sissejuhatuses fikseeritud ja seal on selgelt kirjas, et lepingu poolteks on Zertcom OÜ, mida esindab A.P ja U T (eraisik). Et lepingu tekstis on kirjutatud vaid nimi A.P, ei muuda seda lepinguks kahe eraisiku vahel. Lepingu allkirja koha juures on samuti Zertcom OÜ pitseri jäljend. Kui A.P oleks sõlminud lepingu eraisikuna, ei oleks sellel kasutatud OÜ Zertcom pitserit. See, et leping on sõlmitud just U T poolt Zertcom OÜ-ga on U.Tihane korduvalt oma tunnistustes ja seletustes ka väljendanud. Laenulepingu lisas, mis on kirjutatud A.P poolt 14.06.2005 /tl 100 I kd7, on A.P samuti selgelt väljendanud, et tema esineb kui Zertcom OÜ esindaja. A.P ütlusi, et teda sunniti seda lepingu lisa kirjutama, ei pea kohus usaldusväärseks. Seega leiab kohus, et 10.12.2002 laenulepingu sõlmis U.T A.P kui OÜ Zertcom esindaja. Kaitsja ei ole kohtuliku arutelu käigus esitanud ühtki vastuväidet ega palunud uurida ühtki tõendit selle kohta, mis kinnitaks tema poolt kohtulike vaidluste käigus esitatud väidet, et OÜ Zertcom pankrotimenetluses U.T nõude kaitsmine on tõendamata. Kaitsja ei ole vaidlustanud U.T nõuet sel põhjusel, et nõue oleks pankrotimenetluses kaitsmata. TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestab, et tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. KrMS §300 lg 1 kohaselt kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele. Kohtulikul uurimisel ei ole kaitsja esitanud e vastuväidet ega tõendit selle vastuväite tõendamiseks. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja (käesolevas menetluses hiljemalt kohtuliku uurimise käigus) möödumist esitab vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest leiab kohus, et kaitsja on vastuväite hilinemisega, selle menetlusse võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist ja kaitsja ei ole põhistanud, miks vastuväide oli esitatud hilinemisega. Kohus leiab, et ka U.T viivise nõude kujunemine on jälgitav ja arusaadav – tl 85 on nähe, et 01.06.2005 oli U.T nõue 147 500 krooni, nõue 30.12.2005 oli 297 957, 60 krooni ja viiviste kasv nimetatud perioodil 150 457,60 krooni. Kohtuistungil kannatanu lepinguline esindaja tõendite uurimisel täpsustas, et tl 85 I kd tabeli tulpade pealkirjad peavad olema – nõue 01.06.2005, nõue 30.12.2005, viiviste kasv ja , et U.T nõue kaitsti summas 297 957,60 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuriteoga tekitatud kahju on tõendamist leidnud, samuti on tsiviilhagi põhjendatud ja A.P kui Zertcom juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmisega on OÜ-le Zertcom tekitatud kahju – omastatud kassaraha summas 368 000 krooni s.o 23 519,49 eurot ja pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitatud kahju 253 721,92 krooni s.o 166 215,79 eurot, kokku 39 735,27 eurot, tuleb kannatanu OÜ Zertcom (pankrotis ) kasuks välja mõista. 20 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A.P on toime pannu talle süüdistuses süüks arvatud teod. Kohus leiab, et A.P on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. A.P teadis, et kui ta jätab juhatuse liikme kohustused täitmata ja käitub viisil nagu ta seda tegi – omastas kassaraha ja ei esitanud pankrotiavaldust, siis möönis ta vähemalt möönis saabunud tagajärgi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.P on toime pannud

§ 380

(alates 15.03.2007

§ 385

-1) ja

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A.P süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.P tuleb talle süüks arvatud süüdistustes

§ 380

(alates 15.03.2007

§ 385-1) ja § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi mõista.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 380

nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 385-1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud.

§ 380

järgi kvalifitseeritavas kuriteos A.P oma süüd tunnistab, seega esineb

§ 57

lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teises kuriteoepisoodis A.P osas karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 225-226 II kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on A.P karistatud kriminaalkorras ühel korral Harju Maakohtu 31.08.2000 otsusega KrK § 155 lg 1 - § 17 lg 6 järgi rahatrahviga 2050 krooni. Liiklusväärtegude eest karistatud neljal korral rahatrahvidega, trahvid tasutud. Kohus leiab, et A.P tuleb karistada vangistusega, sest rahalise karistuse mõistmise isikule, kes on kuriteo toimepanemise eest eelnevalt karistatud rahalise karistusega ja sellest hoolimata jätkas kuritegude toimepanemist, ei täida karistuse eripreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus A.P süüdistatakse ühe varavastase ja ühe majandusalase kuriteo toimepanemises. Kuritegude toimepanemisest on möödunud enam kui 6 aastat, peale käesolevas kriminaalasjas käsitletud kuritegusid ei ole A.P uusi kuritegusid toime pannud. Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka suurt tsiviilhagi. Kohus leiab, et

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on kuriteoga tekitatud kahju suurus kvalifitseeriv asjaolu ja just kahju suuruse tõttu ongi kuritegu kvalifitseeritud

§ 201

lg 2 järgi, seega tekitatud kahju suurust arvestada teistkordselt karistust raskendava asjaoluna, ei ole õige. Tsiviilhagi suurus karistust raskendava asjaoluna ei ole

§ 58sätestatud ja see ei saa olla karistust raskendav asjaolu.

21 Kohus leiab, et

§ 380

järgi on võimalik A.P-le mõista karistus alammäära lähedane.

§ 202

lg 2 järgi aga ei ole võimalik karistust mõista alammäära lähedaselt, kuna karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. KrMS § 38 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistust 1/3 võrra, kuna asja arutati kohtus lühimenetluse korras. Prokurör leidis, et A.P tuleb vangistuse kandmiselt vabastada tingimuslikult kohaldades

§ 74sätteid.

Kohus leiab, et A.P on võimalik vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult, kuid kohaldades

§ 73sätteid.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas arutatavate kuritegude toimepanemisest on möödunud üle kuue ja poole aasta A.P ei ole sel ajal uusi kuritegusid toime pannud, ta on näidanud, et ta suudab õiguskuulekalt elada ja seetõttu leiab kohus, et A.P käitumiskontrollile allutamine ei ole vajalik. TÕKEND Kriminaalasjas on A.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 7 IV/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale O.Ladva makstud tasu 307,30 eurot /tl 253-254 II kd/, 153,91 eurot /tl 8 III kd/, tasu kohtumenetluses 1178,87 eurot, kokku 1640,08 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsja tasud ja kulud, mis on seostud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega A.P-lt tuleb kaitsjatasuna välja mõista 1188 eurot 82 senti ja riigi kanda jätta 451,26 eurot.
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x278,02= 417,03 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 29,86 eurot /tl 237 II kd//.
4. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulu tunnistajale hüvitatud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistajale V.T makstud sõidukulu 19,34 eurot /tl 25 IV kd/ ja 92 eurot /tl 151 I kd/ s.o 5,88 eurot, kokku 25,22 eurot.
5. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. OÜ Zertcom (pankrotis lepinguline esindaja P.Rajavere esitas kohtule taotluse välja mõista A.P-lt OÜ Zertcom (pankrotis) kasuks välja lepingulisele esindajale makstud tasu summas 912,73 eurot /tl 27 IV kd/. Taotlusele on lisatud esindaja poolt kannatanule esitatud arved /tl 28-30 IV kd/. Esitatud dokumentides nähtub, et esindaja on kokku teinud tööd 16 tunni ulatuses, millest kuriteokaebuse koostamiseks ja selleks vajalike toimingute tegemiseks on kulunud jaanuaris 2010 7 tundi. Kohtutoimikust nähtub, et kuriteokaebus on prokuratuurile esitatud 13.01.2010 /tl 8 IV kd/. Tsiviilhagi koostamiseks on mais 2010 kulunud 2 tundi, tsiviilhagi on kriminaalasjas esitatud. Jaanuaris 2011 on esindaja tutvunud toimikuga (sel ajal on ka volikiri toimikusse esitatud) ja novembris 2011 on kulunud 2 tundi kriminaalasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks ning 2 tundi kohtuistungil osalemiseks. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et tegemist on majanduskuriteoga, on esindajale makstud tasu põhjendatud ja mõistliku suurusega. Kannatanu taotles esindajale makstud tasu välja mõistmist A.P-lt. Kohus leiab, et valitud esindaja tasu on kriminaalmenetluse kulu ja seda tuleb arvestada ja hüvitada KrMS sätestatud korras, kus kulude hüvitamise kohta menetlusosalisele on kehtestatud erireeglid. Menetluskulud on tekkinud käesolevas kriminaalasjas kannatanul seoses sellega, et ta on endale esindaja valinud. Et menetlusosalised saaks oma õigusi ja kohustusi teostada, on KrMS sätestatud kord, et menetlusega 22 seoses tekkinud kulud hüvitatakse menetlusosalisele menetleja määruse alusel ja nende kulude hüvitamine riigile otsustakse menetluse lõpplahendis. Nii saab menetlusosaline oma kantud kulud kiiremini hüvitatud. KrMS § 175 lg 1 p 1 loeb menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanule OÜ Zertcom tuleb hüvitada riigieelarvest tema poolt valitud esindajale advokaat P.Rajavere`le makstud tasu 912,73 eurot ja see menetluskulu tuleb A.P'ilt riigituludesse välja mõista. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige