← Eesti

1-11-10037/6

Obsah (6)§ 25§ 199§ 65§ 74§ 69§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-10037 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär He

§ 25lg.

1,2 –

§ 199lg.

2 p. 9 järgi kokkuleppemenetluses J.B Elu- või asukoht ja aadress: XXX XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: elukohast lahkumise keeld (alates 15.08.2011) Süüdistatav Kaitsja Advokaat Mare Laur riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.B

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista J.B-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks J.B-le mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada J.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 300 tundi (150 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista J.B-lt (Mölder) riigituludesse menetluskulu vähendatud suuruses, s.o. 100(ükssada) €. Ülejäänud menetluskulu jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõistmata.

§ 423

, § 424 alusel tasuda J.B(Mölder) väljamõistetud menetluskulud osade kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks

  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: J.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 28.07.2011 kella 15.35 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Võru tn 170 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Aardla Säästumarket 2 pakki suitsutubakat Paramount kogumaksumusega 4.60 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani J.B toime

§ 25lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime 2 pandud süstemaatiliselt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Mare Lauri tasu summas 19.18 eurot. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul Karistuse liik ja määr:

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks J.B-le mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada J.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 300 tundi (150 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara ei ole Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohtuistungil 02.12.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas prokurör Katrin Lindpere kandis ette kokkuleppe sisu ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav J.B tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses

§ 25lg.

1,2-

§ 199lg.

2 p. 9 järgi. Ta kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde; ta kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. J.B soovis menetluskulude vähendamist ja ajatamist sest ta on töövõimetuspensionär 70 % ning sissetulekuks vaid väike sotsiaaltoetus. Kaitsja Mare Laur kinnitas, et kokkuleppe võib otsusele aluseks võtta. Kaitsja taotles kaitsjatasu 19.18 € riigiõigusabi osutamise eest kohtuistungil. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg. 3 alusel vähendada J.B-lt väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt ja need ajatada aastale. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav J.B väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.B tuleb süüdi tunnistada

§ 25lg.

1, 2 -

§ 199lg. 2 p. 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud 3 Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.B kriminaalasjas menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot ja kaitsjatasu summas 38,36 €, kohtu postikulu 5,22 € - kokku menetluskulu 440, 61 €. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb vähendada KrMS § 180 lg. 3 alusel J.B-lt väljamõistetavaid menetluskulusid olulisel määral, sest J.B on töötu invaliid, kelle sisetulekuks on vaid väike sotisaaltoetus. Temalt kogu menetluskulude väljanõudmine paneks tema raskesse olukorda , on temale ülejõu käiv. Kohus mõistab J.B-lt menetluskulu välja 100 €, jätab välja mõistmata 340, 61 € .

§ 423

, § 424 alusel tasuda J.B-lt väljamõistetud menetluskulud osade kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul. Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.