Obsah (12)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68§ 121§ 74§ 75§ 22§ 56§ 57§ 58

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2010, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2392 (09240105348) Kohtukoosseis Eesistuja He

§ 200

lg 1, 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi, Andres Asson’i süüdistustes

§ 199

lg 2 p 4,7,8; 121 järgi, K.U süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ja O.M-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8 – 22 lg 3 järgi Süüdistatav M.F, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist õppis xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 19.10.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 4,7; 199 lg 2 p 5,7,9 järgi 4 a 6 k vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 a vangistust, karistuse kandmise alguseks on 07.02.2010, väärtegude toimepanemise eest karistatud 11-l korral, 2 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009, viibinud vahi all 11.11.2009 – 28.12.2009, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Anti Aasmaa Kaitsja 2 Süüdistatav ANDRES ASSON, isikukood 39202275257, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 14.06.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,8; 266 lg 2 p 3; 263 p 1 järgi 2 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral, 4 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 25.11.-26.11.2009, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Veljo Viilol Kaitsja Süüdistatav K.U , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, 5 rahatrahvi tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Anti Aasmaa Kaitsja Süüdistatav O.M , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 17-l korral, 6 rahatrahvi tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.F

§ 200lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada M.F

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista M.F-i liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista käesoleva kohtuotsuse ja Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsuse alusel M.F-i liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 3

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 10.11.2009 – 28.12.2009, s.o.

1 (üks) kuu ja 19 päeva karistusaja hulka. M.F kuulub ärakandmisele 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 11 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld M.F-i suhtes ära muuta ning ta käesolevas kriminaalasjas istungisaalis vahistada. M.F-i karistuse kandmise alguseks lugeda 07.02.2010. Süüdi tunnistada ANDRES ASSON

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada ANDRES ASSON

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista ANDRES ASSON’i liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 25.11.- 26.11.2009, s.o.

2 päeva karistusaja hulka. ANDRES ASSON’il kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui Andres Asson ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Andres Asson katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Andres Assonit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Andres Assonit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Andres Assonile määratud katseaja alguseks lugeda 01.12.2010. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Andres Assoni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada K.U

§ 199lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

4 Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui K.U ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata K.U katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada K.U käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada K.U käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. K.U-le määratud katseaja alguseks lugeda 01.12.2010. Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.U jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Süüdi tunnistada O.M

§ 199lg 2 p 7,8 – 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui O.M ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata O.M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada O.M-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 5

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada O.M-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. O.M-ile määratud katseaja alguseks lugeda 01.12.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld O.M-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. AS OG Elektra tsiviilhagi 29.08.2009 episoodis summas 9511 (üheksa tuhat viissada üksteist) krooni rahuldada osaliselt varastatud kauba maksumuse osas summas 5227 krooni ja aknaklaasi maksumuse osas summas 2124 krooni. Kannatanu M Si (kannatanu A S suri xxxx) tsiviilhagi summas 200 100 (kakssada tuhat ükssada) krooni rahuldada osaliselt prillide maksumuse osas summas 50 krooni ja rahakoti maksumuse osas summas 50 krooni. Välja mõista M.F-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L Šlt (elukoht xxxx): - 1790 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni M V (elukoht xxx) kasuks; - 400 (nelisada) krooni E K’i (elukoht xxxx) kasuks; - 791 (seitsesada üheksakümmend üks) krooni E M (elukoht xxxx) kasuks; - 1090 (üks tuhat üheksakümmend) krooni A M’i (elukoht xxxx) kasuks; - 1274 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli) krooni K R’i (elukoht xxxx) kasuks; - 450 (nelisada viiskümmend) krooni M L’i (elukoht xxxx) kasuks; - 6584 (kuus tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni E V (arvelduskonto nr xxx xxxx) kasuks; - 100 (ükssada) krooni M S’i (elukoht xxxx) kasuks; - 1590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) krooni M K (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista M.F-ilt ja Andres Assonilt solidaarselt 7351 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend üks) krooni, alaealisel M.F vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt L Šlt 3675.50 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend viis krooni ja 50 senti) krooni AS OG Elektra (arvelduskonto nr 10502001624009 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista Andres Assonilt, K.U-lt ja O.M-ilt solidaarselt 11 361.60 (üksteist tuhat kolmsada kuuskümmend üks krooni ja 60 senti) krooni, alaealisel K.U vahendite puudumisel osavastutuse korras tema isalt M Dilt (elukoht xxxx) 3787.20 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse krooni ja 20 senti) krooni AS OG Elektra (arvelduskonto nr 10502001624009 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M.F-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L Šlt väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 10 875 krooni riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Andres Assonilt väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 6525 krooni riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K.U-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema isalt M Dilt väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 6525 krooni riigi kanda. 6 KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista O.M-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.F-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L Šlt menetluskuluna kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstud 691 (kuussada üheksakümmend üks) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 8205 (kaheksa tuhat kakssada viis krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 1367.50 krooni) krooni v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava M.F-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.F-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L Šlt menetluskuluna kaitsjatasu 13 639 (kolmteist tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti ja Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo (asukoht Tallinn Suur-Karja 21) kasuks 13 938 (kolmteist tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 2323 krooni) krooni v.-adv. Veljo Viiloli poolt määratud korras süüdistatava Andres Assoni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andres Assonilt menetluskuluna kaitsjatasu 10 240 (kümme tuhat kakssada nelikümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro ja Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 1087.50 krooni) krooni v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava K.U kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.U-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema isalt M Dilt menetluskuluna kaitsjatasu 8135 (kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti ja Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 6800 (kuus tuhat kaheksasada krooni, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 1150 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava O.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 8060 (kaheksa tuhat kuuskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.F-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt L Šlt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 139.15 (ükssada kolmkümmend üheksa krooni ja 15 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Andres Assonilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 278.30 (kakssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. 7 KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.U-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema isalt M Dilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 139.15 (ükssada kolmkümmend üheksa krooni ja 15 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.M-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 278.30 (kakssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. M.F või tema emal L Šl, Andres Assonil, K.U või tema isal M Dil, O.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – kolm lahtist tikutoosi ja valge asbest kott, millised asuvad kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. detsembrist 2010 (seega hiljemalt
4. detsembriks 2010). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. detsembrist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUSED M.F (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema
9. oktoobril 2009.a. kella 13.35 paiku tungis xxxx juures kallale M Vle ning püüdes talt käekotti käest rebida, tõmbas kannatanu asfaldile pikali ja lohistas mööda tänavat edasi seni, kuni sai oma valdusesse käekoti väärtusega 450 krooni, milles oli rahakott väärtusega 150 krooni, 800 krooni sularaha, ID-kaart ja 2 Xxxxi deebetkaarti. Seega M.F, võttes vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema

1. augustil 2009.a. kella 23.40 paiku, pärast seda kui Andres Asson oli lõhkunud Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuva, AS-le OG Elektra kuuluva Eve kaupluse kontoriruumi aknaklaasi, tungis lõhutud akna kaudu kauplusesse ning sel ajal kui Andres Asson kaupluse juures valvas, varastas erinevat marki sigarette koguväärtuses 5227 krooni; - tema
2. oktoobril 2009.a. kella 16.00 ajal haaras xxxx asuva maja juures vägivalda kasutamata E Kilt käekoti väärtusega 100 krooni, milles oli mobiiltelefon №kia väärtusega 8 3000 krooni, korterivõtmed väärtusega 150 krooni ja rahakott väärtusega 200 krooni, milles oli 400 krooni sularaha, SEB konto- ja deebetkaart, ID-kaart ning kliendikaardid; - tema
3. oktoobril 2009.a. kella 15.30 paiku xxxx asuva maja hoovis haaras vägivalda kasutamata E Mlt kandekoti väärtusega 50 krooni, milles oli rahakott väärtusega 50 krooni koos sularahaga summas 709.10 krooni, raamatukogu lugejakaart, Xxxxi arvelduskaart, IDkaart, pensionitunnistus, apteegikaart ja haigekassakaart ning materiaalse väärtuseta rahakott, milles oli 3 kuuldeaparaadi akut koguväärtusega 41 krooni; - tema
4. oktoobril 2009.a. kella 10.15 paiku xxxx juures haaras vägivalda kasutamata A Milt käekoti väärtusega 50 krooni, milles oli kosmeetikakott väärtusega 100 krooni koos võtmetega, rahakott väärtusega 79 krooni, milles oli 60 krooni sularaha ja Xxxxi arvelduskaart, rahakott väärtusega 25 krooni, milles oli 230 krooni sularaha, rahakott väärtusega 100 krooni, milles oli 509.70 krooni sularaha, võtmehoidja koos võtmetega väärtusega 25 krooni, linnaliini kuupilet, ID-kaart, mobiiltelefon Samsung väärtusega 1200 krooni, prillid koos prillikarbiga koguväärtusega 1000 krooni, kosmeetikakott väärtusega 25 krooni koos materiaalse väärtuseta desinfitseerimisvahenditega, materiaalse väärtuseta kamm ja märkmikud; - tema
5. oktoobril 2009.a. kella 16.30 paiku Rakvere linnas Tuleviku tänaval, Rakvere Gümnaasiumi hoovi tõkkepuu juures, varastas salaja K Rile kuuluva käekoti väärtusega 200 krooni, milles oli rahakott väärtusega 50 krooni koos sularahaga summas 116 krooni ja pensionitunnistus, rahakott väärtusega 50 krooni koos korterivõtmetega, pähkli-leiva jogurt väärtusega 12 krooni, Hollandi leibjuust väärtusega 17 krooni ning ravimid koguväärtusega 329 krooni; - tema
6. oktoobril 2009.a. kella 17.45 paiku xxxx asuva maja juures haaras vägivalda kasutamata M Lilt käekoti väärtusega 25 krooni, milles oli rahakott väärtusega 450 krooni, Eesti Vabariigi pass, Xxxxi arvelduskaart ja võtmed, pakk kohupiima väärtusega 12 krooni ja 2 kg õunu väärtusega 20 krooni; - tema
7. oktoobril 2009.a. kella 15.00 paiku xxxx asuva maja juures haaras vägivalda kasutamata A Silt käekoti väärtusega 100 krooni, milles oli 200 000 krooni sularaha, rahakott väärtusega 100 krooni, milles oli sularaha 35 krooni, rahakott väärtusega 45 krooni, milles oli ID-kaart ja pensionitunnistus, 2 paari prille koguväärtusega 100 krooni, piimapakk väärtusega 6 krooni, hapukoor väärtusega 9 krooni ja sai väärtusega 5.70 krooni; - tema
8. oktoobril 2009.a. kella 18.30 paiku xxxx haaras vägivalda kasutamata E Vlt käekoti väärtusega 300 krooni, milles olid mobiiltelefon №kia väärtusega 1000 krooni, rahakott väärtusega 500 krooni koos sularahaga summas 5400 krooni, suitsupakk väärtusega 29 krooni, võtmed väärtusega 400 krooni, materiaalse väärtuseta toiduained, juhiluba, IDkaardid, raamatukogu lugejakaardid, Xxxxi deebet- ja krediitkaardid ning erinevad kliendikaardid; - tema
9. novembril 2009.a. kella 18.10 paiku xxxx asuva maja hoovis haaras vägivalda kasutamata M Klt käekoti väärtusega 380 krooni, milles oli rahakott väärtusega 500 krooni koos sularahaga summas 1100 krooni, ID-kaart, pensionitunnistus, 3 Xxxxi kaarti ja erinevate kaupluste kliendikaardid, kuldkett koos risti ja lillekujulise kuloniga koguväärtusega 3000 krooni, mobiiltelefon Siemens väärtusega 100 krooni, võtmekimp 4 võtmega koguväärtusega 200 krooni ja materiaalse väärtuseta ravimid. 9 Seega M.F, võttes isikute grupis, sissetungimisega, avalikult ning süstemaatiliselt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades tahtlikult füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole – võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 5,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andres Asson (sündinud 27.02.1992) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles 29.

augustil 2009.a. kella 23.40 paiku kiviga katki löönud Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuva, AS-le OG Elektra kuuluva Eve kaupluse kontoriruumi aknaklaasi, jäi kaupluse juurde valvama seniks, kuni alaealine M.F sisenes lõhutud akna kaudu kauplusesse ja varastas sealt erinevat marki sigarette koguväärtuses 5227 krooni; - tema ööl vastu 21. septembrit 2009.a. koos alaealise K.U-ga tungis akna lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuvasse, OG Elektra AS-le kuuluvasse Eve kauplusesse ning sel ajal kui alaealine O.M valvas kaupluse juures, varastas erinevat marki sigarette ning tikke koguväärtuses 13 539.70 krooni ja ühe 0,5liitrise pudeli viina Russkii Razmer väärtusega 124 krooni. Seega Andres Asson,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades tahtlikult füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole – võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andres Asson on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 03. jaanuaril 2010.a. kella 19.30 ajal Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuva, OG Elektra AS-le kuuluva Eve kaupluse juures, tungis kallale alaealise S Ši kaitseks väljaastunud alaealisele A Kle, lüües talle rusikaga näkku ning põhjustades kannatanule ülahuule haava. Seega Andres Asson, lüües teist inimest ning põhjustades talle valu, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.U (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ööl vastu 21. septembrit 2009.a. koos alaealise Andres Assoniga tungis akna lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuvasse, OG Elektra AS-le kuuluvasse Eve kauplusesse ning sel ajal kui alaealine O.M valvas kaupluse juures, varastas erinevat marki sigarette ning tikke koguväärtuses 13 539.70 krooni ja ühe 0,5-liitrise pudeli viina Russkii Razmer väärtusega 124 krooni. Seega K.U , võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.M (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ööl vastu 21. septembrit 2009.a. Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse tn 5 asuva, OG Elektra AS-le kuuluva Eve kaupluse juures valvas, sel ajal kui alaealised Andres Asson ja K.U tungisid akna lõhkumise teel kauplusesse ning varastasid sealt erinevat marki 10 sigarette ja tikke koguväärtuses 13 539.70 krooni ja ühe 0,5-liitrise pudeli viina Russkii Razmer väärtusega 124 krooni. Seega O.M , osutades tahtlikult füüsilist kaasabi teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole – võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav M.F tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses

§ 200lg 1 järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav M.F kinnitas kohtuistungil, et naisterahvas läks tema ees, tema haaras naisterahvalt käekoti ja jooksis minema. M.F tunnistas algul, et koti tõmbamisest naine libastus ja kukkus. Seejärel kinnitas M.F , et tema ei tea, mille tagajärjel naine kukkus, sest koti sai ta kohe kätte. Tema ei ole seda naist lohistanud, taha ta ei vaadanud, kuid kuulis naise karjumist. M.F-i sõnul võttis ta kotist sularaha ära, mida võis olla 800 krooni ja viskas koti minema. Kannatanu M V kinnitas kohtuistungil, et möödunud aasta 16. oktoobril umbes kella 13.30 paiku oli ta xxxx juures, minnes xxx tänavat mööda Reaalgümnaasiumi poole, kui selja tagant kuulis, et keegi jookseb. Kui jooksja temani jõudis, tõmbas viimane ära tema vasaku käe peal olnud musta nahast koti. M V tunnistas, et ta hoidis kotti kinni, aga jooksja tõmbas ikkagi kotti, saades selle kätte. Ta sai tõsiselt viga, sest jooksja tõmbas ta pikali ja vedas natuke maad enda järel, mistõttu tema vasak pool oli marraskil ja sinine. Isik, kes talle kallale tungis, oli kõhna kehaehitusega, tumeda riietusega, kapuuts peas. Peale politseis käimist läks ta arstile, kus fikseeriti põrutused ja sinikad. M V ütlustest nähtub, et käekotis maksumusega 450 krooni oli tal rahakott maksumusega 150 krooni, milles oli kuskil 800 krooni, isikutunnistus, pensioniraamat ja pangakaardid. Kahe pangakaardi tegemine läks maksma 60 krooni ja rohtude peale kulus tal 330 krooni. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi koopia M V kohta (I kd, tl 126), millest nähtub, et M V pöördus 16.10.2009 kell 17.05 arstile, kus tal fikseeriti tekitatud vigastused. Süüdistatav M.F tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes

§ 199lg 2 p 5,7,8,9 järgi täielikult süüdi.

Kannatanu E Ki puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et see oli xxxx maja juures kõnniteel, kui ta haaras käekoti, võttes sealt kotist sularaha, mida võis olla 400 krooni. Kannatanu E K kinnitas kohtuistungil, et eelmise aasta

1. oktoobril kuskil 4 paiku tuli ta mööda xxx ja läks mööda xxxx turu platsi poole, kaasas kilekott ja käekott. E K oma sõnul arvas, et keegi tahab teda peatada, sest käekotist võeti algul lihtsalt kinni ja seejärel võeti kohe kott ära. Käekotis olid tal rahakott, võtmed ja telefon. Koti koos esemetega sai ta tagasi järgmisel päeval politseist, kuid kaduma jäi 400 krooni raha. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - asitõendite vaatlusprotokoll 17.10.2009 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 56-57). Vaadeldavateks objektideks on 16.10.2009 politseisse toodud E Ki käekott, mobiiltelefon 11 ning võtmed. Vaadeldav käekott on pruuni värvi nahataolisest materjalist, kotil kandesang, kott avaneb lukuga. Koti küljel 2 lukuga sahtlit. Vaadeldav mobiiltelefon on sinist värvi, klapiga, firma №kia toodang. Vaadeldavad 4 võtit asuvad metallist rõnga küljes. Käekott, mobiiltelefon ning võtmed on tagastatud E Kile. Kannatanu E Mt puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et see oli õhtu poole, kui ta samamoodi nagu varem, koti ära võttis. Seda ta ei mäletanud, kui palju oli kotis raha. Koti jättis ta enda arvates põõsasse. Kannatanu E M kinnitas kohtuistungil, et ta tuli kauplusest välja ja pätt jooksis talle järele, tõmmates temalt koti ja joostes minema. E M sõnul oli viimane näinud, et ta vahetas 500-se ära. Kotis oli tal rahakott koos dokumentidega. Raha oli tal umbes 700 krooni, samuti oli metallraha. Tunnistaja E K kinnitas kohtuistungil, et teab ühest M.F-i kotijooksust. E K sõnul sai ta lõuna ajal vist bussi peal juhuslikult kokku M.F-iga, kes kutsus teda endaga kaasa. Tema jäi M.F Saue tänavale ootama, kui viimane läks paremale ja siis vasakule majade vahele. E K avaldas, et ootas M.F Saue tänaval 5 minutit, kui M.F helistas talle ja ta läks bussijaama, kus nad said M.F-iga kokku ja M.F rääkis talle, et oli kotijooksu teinud. E K väitel sai ta M.F-ilt 200 krooni selle eest, et oli viimasega kaasa läinud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - asitõendite vaatlusprotokoll 20.11.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 8185). Vaadeldavateks objektideks on 18.11.2009 M.F-i poolt näidatud kohast leitud käekott koos seal olnud esemetega. Musta värvi käekott pealt lukuga kinnikäiv, koti välimisel küljel lukuga suletav tasku. Musta värvi trukiga suletav rahakott, kotis sees kolm sahtlit, keskel tõmbelukuga sahtel, kõrval taskud. Rahakotis 4 – 1 kroonist münti, 14 – 20 sendist, 13 – 10 sendist. Rahakotis pensionitunnistus nr xxxx E M nimele, mis on välja antud 16.09.1999, Keskraamatukogukaart, Xxxx kaart, Xxxx klienditugi kaart, Haigekassakaart, Apteegikaart, 10 erinevat klaaskompvekki, ID-kaart xxxx E M nimele v.a. 24.07.2002, väike pruuni värvi rahakott koos kolme kuuldeaparaadi akuga, pastapliiats, kingalusikas, kamm, lillekujuline peegel. Kolm kuuldeaparaadi akut on roostetanud ning need on kriminaalasja juures, ülejäänud esemed on tagastatud omanikule. Kannatanu A Mit puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et seal oli vist 2 kandekotti. Ta haaras samamoodi koti ja jooksis edasi. Kotist võttis ta sularaha, mida oli vist 700 krooni, jättes koti kuhugi võssa. Kannatanu A M kinnitas kohtuistungil, et see oli eelmise aasta oktoobris kell 10.15 hommikul xxxx, kui selja tagant tuli talle järele üks noormees ja võttis temalt ära ühe koti – ridiküli koos dokumentidega. Kotis olid tal rahakotid koos vanurite rahaga, välisukse võtmed ja pangakaart, sest üks vanainimene usaldas teda ja ta võttis osa pensioni välja selle kaardiga. Lisaks nendele olid kotis veel ID-kaart, pass, Selveri partnerkaart ja kosmeetikakott, kus olid võtmed sees. Raha, mida koos tema rahaga oli kokku 790 krooni, oli kõik ära võetud. A Mi ütlustest nähtub, et tagasi saadud telefon ei olnud töökorras ja telefoni parandus maksis 200 krooni ringis. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 lg 1,2 alusel kannatanu A Mi kohtueelses menetluses (I kd, tl 99) antud ütlused. Kannatanu A M on öelnud, et „Kuna linnaliini bussi kuupilet varastati ka ära, siis pidin ostma 5 piletit koguväärtusega 50 krooni 12 (ühe pileti hind 10 krooni), et oma hoolealuseid abistamas käia.“ Kohtuistungil avaldas A M, et ilmselt on ta uurijale niiviisi rääkinud ja see ei olnud tal enam meeles. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - asitõendite vaatlusprotokoll 20.11.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 8184). Vaadeldavateks objektideks on 18.11.2009 M.F-i poolt ettenäidatud kohast leitud käekott koos seal olnud esemetega. Tumesinist värvi käekott, pealt lukuga kinnikäiv, sahtlitega, ühel küljel pandlakujutis. Musta värvi rahakott kinnikäiv trukiga, milles Xxxx kaart H K nimele. Lillakat värvi prillikott pealt tõmbelukuga kinnikäiv, milles võtmekimp 6 võtmega. Rahakott pruuni-oranži kirju, pealt tõmbelukuga kinnikäiv ning kolme sahtliga. Rahakotis ID-kaart xxxx A Mi nimele v.a. 20.09.2002, partnerkaart kehtivusega kuni 31.08.2010, 2009 oktoobrikuu linnaliini kuupilet nr 001523, võti koos võtmehoidjaga. Keskmine sahtel tõmbelukuga kinnikäiv ning seal on sees 14 – 20 sendist, 3 – 1 kroonist münti, 6 – 50 sendist, 9 – 10 sendist. Musta värvi ovaalses plastikkarbis prillid koos prillide puhastus rätikuga. Läbipaistev kosmeetikakott, ääred sinised, pealt tõmbelukuga, milles kummikindad, küünelakk, käte geel, käte desinfitseerimisvahend. Oranži värvi kamm ja märkmikud ning hõbedase korpusega mobiiltelefon Samsung ning lillakat värvi kootud telefoni kott. Vaadeldud esemed tagastatud omanikule. - A Mi poolt esitatud mobiiltelefoni remondikviitung 01.12.2009 (I kd, tl 100), millest nähtub, et A M on tasunud OÜ-le Metsjõe 225 krooni. Kannatanu K Ri puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et kott oli maas ja naine oli seljaga tema poole. M.F-i ütlustest nähtub, et ta läks naiselt võetud kotiga seal samas lähedal oleva kortermaja juurde, võttes kotist üle 100 krooni sularaha välja ja jättes koti sinna maha. Kannatanu K R kinnitas kohtuistungil, et 23.10.2009 kella 16.30 paiku tuli ta apteegist ja hakkas koju minema, minnes gümnaasiumi hoovist läbi ja pannes maha käest maha kukkuma hakkavad kotid. Musta kandekoti pani ta enda kõrvale ja kilekoti jalgade juurde, hakates käsi masseerima. Kilekoti sai ta kätte, aga musta kotti ei olnud kuskil. Mustas kotis oli üks väiksem kott, kus olid võtmed – välisukse, postkasti ja korteri võti, rahakott, milles oli sularaha midagi 116 krooni ja pensionitunnistus. Lisaks nendele olid kandekotis jogurt, juust ja rohud. K Ri sõnul ei ole ta midagi tagasi saanud. Tuppa saamiseks läks luku panemine maksma 500 krooni. Kannatanu M Lit puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et ta haaras käekoti ja vaatas selle üle ning et üks naisterahvas tuli ja küsis kotti tagasi. Kannatanu M L kinnitas kohtuistungil, et see oli eelmisel sügisel kella 17.30 ja 18.00 vahel, kui ta läks töölt koju, olles xxxx. Ta kuulis, et keegi hakkab temast mööda minema ja siis võeti tal kott õla pealt maha. №ormees pani kotiga jooksu ja tema hakkas viimasele järele jooksma, sest kotis olid muuhulgas võtmed. Ta läks xxxx maja juures istuvale noormehele lähedale, hüüdes viimasele, et pangu kott maha ja noormees viskas koti maha. Kotis olid tal toiduained, küljetaskus pass, koduvõtmed ja pangakaart. Kadunud oli kotist 450 krooni maksev rahakott, milles olid mingid kaardid ja lapse pildid. Kannatanu A Sit puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et see võis olla 28.10.2009, kui ta jooksis selja tagant ja võttis naiselt paremast käest koti. Naisel oli ta järel käinud alates sellest ajast, kui viimane tuli xxxx poolt Selverist 13 välja. Kui ta koti haaras, oli naine öelnud talle, et anna tagasi. Kuskil majade vahel hakkas ta kotti puistama. Seal olid 2 rahakotti, toiduained, mingi vähe suurem kott, kus olid dokumendid sees. M.F teadis nimetada pensionitunnistust. Kotist võttis tema kaasa sularaha, mida oli rahakoti vahel kõige rohkem 35 krooni. 200 000 krooni M.F-i väitel seal kotis ei olnud, sest kott oli kerge ja ta oleks aru saanud, kui seal oleks midagi olnud. Ta otsis koti põhjalikult läbi, puistates selle sisu laiali ja katsudes koti ka läbi. M.F-i sõnul oli see selline kott, kus sahtleid ei olnud. Ülejäänud kotis olnud kraami jättis ta sinna, kus koti läbi otsis. Kannatanu M S, kes on oma ema A Si (surnud xxxx, surmatõend - III kd, lk 61) seadusjärgne ainupärija, kinnitas kohtuistungil, et peale seda sündmust tekkis emal närvivapustus. M Si väitel ei usaldanud ema kedagi, pelgas raha panka panna, mistõttu hoidis sellest ajast, kui eesti kroon tuli, kogu aeg raha, mida oli 18 aastaga kogutud 200 000 krooni, kotis topeltpõhjade vahel, kandes kotti endaga kaasas ja hoides kodus kotti kogu aeg enda juures. Ta oli näinud oma sõnul mitte väga palju aega enne vargust, kui ema seda raha luges ja seal olid viiesajased, 3 suurt nutsu oli tal meeste taskurätikute sees. Ise ei ole ta seda raha üle lugenud ja summa 200 000 krooni on öeldud ema jutu järgi. Seda, et ta hoiab raha kotis topeltpõhjade vahel, oli ema ise öelnud ja näidanud. Algul oli ema süüdistanud, et nemad olid raha kotist ära võtnud. Kui politsei emale koti koju tõi, ei saanud viimane aru, miks kott nende käes oli. M Si väitel ei saanud ema lisaks 200 000 kroonile tagasi prille väärtusega 50 krooni ja rahakotti väärtusega 50 krooni. M S ei mäletanud seda, kui palju ta andis emale raha poodi minekuks. Ema pension oli 3700 – 3800 krooni ning oma säästudest ei teinud ta mingeid kulutusi. M S tunnistas, et sinnamaani, kui see seadus tuli, et postkontorist enam raha ei väljastata, hakkas ema pension minema panka. Postiljon ei ole neil kodus mitte kunagi käinud. Kaitsja taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 lg 1,2 alusel kannatanu M Si kohtueelses menetluses (I kd, tl 130) antud ütlused. Kannatanu M S on öelnud, et „Minu ema A S on 88 aastane ja tal on tänu vanusega mäluga probleeme.“ Kohtuistungil väitis M S, et see oli emal kangusest, sest kui ta tahtis, teadis ta kõike, kui ei tahtnud, ei teadnud ta midagi. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu A Si ütlused 28.10.2009 (I kd, tl 7-8). A S on öelnud, et 28.10.2009 ajavahemikul kella 15.00 – 15.30 oli ta teel Rakvere linnas Tallinna tn asuvast №rdi kauplusest koju. Tal oli vasakus käes punast värvi nahast rihmadega kandekott väärtusega 100 krooni. Kotis oli tal helepruun nahast rahakott väärtusega 100 krooni, ID-kaart, pensionitunnistus, 2 paari prille väärtusega 100 krooni ning sularaha, mille täpset summat ta ei oska öelda, aga ligikaudu 200 000 krooni või isegi rohkem. A S on öelnud, et ta kandis kogu oma 15 aasta kogutud pensioniraha enda käekotis. Teel kodu poole, täpset kohta ei osanud ta öelda, aga see oli xxxx piirkonnas, võttis tumedates riietes isik selja tagant tema käest ära käekoti ja jooksis tagasi, kust poolt tuli. Isik, kes temalt koti võttis, oli noorem, kuid ta ei osanud öelda, kas ta oli meesterahvas või naisterahvas, sest nägu ta ei näinud. - kannatanu A Si ütlused 07.12.2009 (I kd, tl 127-128). A S on öelnud, et 28.10.2009 ajavahemikul kella 15.00 – 15.30 paiku tõmmati tal xxxx käest punast värvi nahast käekott väärtusega 100 krooni, kuid tänava nime ta ei tea. Käekotis oli rahakott väärtusega 100 krooni koos ID-kaardi ja pensionitunnistusega, 2 paari prille koguväärtusega 100 krooni ja sularaha. Käekotis oli veel piimapakk väärtusega 6 krooni, hapukoor väärtusega 9 krooni, sai väärtusega 5.70 krooni ning väärtusetud 2 õuna ning kingalusikas. A S ei mäletanud seda, kui palju tal käekotis raha oli. Samuti ei mäletanud ta seda, kui palju ta saab pensioni, väites, et pension tuuakse koju, pangas ei ole tal midagi. Postiljon toob raha koju, tema raha üle ei loe, usaldab inimest. Mingit maksu ta koju toomise eest ei maksa. A Si sõnul kandis ta oma raha koguaeg kaasas, raha oli tal koti põhjas ja ümbriku sees. A S ei osanud öelda, kas sellel 14 momendil oli raha ümbriku sees või mitte. Ta ei mäletanud, millised rahatähed olid. Elab poja juures ning mingeid makse ta maksma ei pea. Kui palju tal kuus raha kulub ära, ei osanud ta öelda. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 29.10.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 912). Sündmuskoht asub xxxx garaažibokside taga. Garaažibokside ja territooriumit piirava betoonaia vahel, maa peal, on näha punast värvi, naha imitatsiooniga, naisterahva kott. Koti sangad on punutud samast materjalist nagu kott ise. Koti vooder on musta värvi materjalist. Koti vooder on kotist väljas ja läheduses on näha asju, mis olid kotis. Koti läheduses on näha piimapakk, kollase metalli äärega punast värvi rahakott, mis on lahti, kaks õuna, prillid, kingalusikas ja muid esemeid. - A Si allkiri 29.10.2009 (I kd, tl 13), et ta on politsei käest kätte saanud temale kuuluva käekoti koos kotis olevate toiduainetega, rahakotiga, prillidega ning muude esemetega. - Virumaa Pensioniameti vastuse politsei päringule 29.12.2009 (I kd, tl 131), mille kohaselt on A Sile makstud igakuuliselt vanaduspensioni ning viimati oli pensioni suuruseks 3764 krooni. Pensioni määramise algusest kuni 28.02.2009 maksti A Si pension välja Rakvere postkontorist. Alates 01.03.2009 kuni 30.04.2009 kanti pension A Si kontole xxxx ning alates 01.05.2009 kantakse pension K V kontole xxxx. Kannatanu E Vt puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et tema tõmbas viimaselt koti ning P P oli temaga lihtsalt kaasas. M.F-i ütlustest nähtub, et kotiga läksid nad sinna majade vahele kuhugi, võttes kotist telefoni ja raha ning visates ülejäänud asjad prügikotti. Kannatanu E V kinnitas kohtuistungil, et see oli eelmise aasta
2. oktoobril teel koju, kui ta oli xxxx nurgal ning nägi xxxx maja ees kahte noormeest, kes jäid temast paremale maja ette. Ta läks edasi, kuid siis käis selja taga karjatus ja temalt tõmmati kott ära. E V sõnul oli neid isikuid 2 ja nad olid tumedates riietes, kapuutsid peas. Nad jooksid kohe minema xxxx kortermaja lasteaia poolsesse otsa. E V väitel jäi ta ilma suuremast käekotist, milles olid arved, ID-kaart, 2 pangakaarti, võtmed, 3000 krooni rendiraha ja veel kahe päeva töötamise raha, kokku 5400 krooni, suitsupakk. Kätte sai ta 2-3 nädala möödudes politseist rahakoti ja telefoni, mille korpus oli katki. Telefoni korpuse vahetamine läks maksma 300 krooni, uute pangakaartide tegemine läks maksma 150 krooni. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - asitõendite vaatlusprotokoll 03.11.2009 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 27-28). Vaadeldavateks objektideks on 02.11.2009 politseisse toodud E V rahakott koos ID-kaardiga, xxxx deebetkaardiga ning krediitkaardiga ja raamatukogu laenutuskaardiga. Vaadeldav rahakott on punast värvi, nahataolisest materjalist, mille peal metallist plaat kirjaga Rosetti. Rahakoti luku küljes ripub elevandi kujuke. Rahakotis must pastapliiats, ID-kaart, xxxx deebetkaart, krediitkaart, raamatukogu laenutuskaart ning erinevad kliendikaardid E V nimele. - asitõendi vaatlusprotokoll 11.11.2009 ning sinna juurde kuuluv fototabel (I kd, tl 47-48). Vaadeldavaks objektiks on mobiiltelefon №kia 7360 beeži korpusega, ühel küljel roosa triip. Telefon on kulunud välimusega ja akukaane kinnitused on purunenud. Telefon on tagastatud omanikule E Vle. - kannatanu E V poolt politseisse toodud kviitung (I kd, tl 49), millest nähtub, et telefoni korpuse ja numbritabloo vahetamine on läinud maksma kokku 305 krooni. - jälitusprotokoll 19.11.2009 (I kd, tl 79-80), mille kohaselt on välja selgitatud, et E V kasutas oma kõnekaarti numbriga xxxx mobiiltelefonis, mille imei kood on xxxx. Peale varguse toimumist 28.10.2009 kell 19.47 on eelpool nimetatud imeiga telefoni paigaldatud kõnekaart 15 numbriga xxxx, millelt on valitud samal ajal üks kõne numbrile xxxx ja teine kõne on valitud 29.10.2009 kella 03.02 ajal numbrile 1200 (takso teenused). Mõlemad kõned on valitud Vinni 12 masti piirkonnast. Alates 02.11.2009 kella 10.43 kuni 05.11.2009 kella 19.39 on telefonis imei koodiga xxxx olnud kõnekaart numbriga xxxx. Antud kõnekaart on töötanud Vinni 12 masti piirkonnas. 09.11.2009 kriminaalasjas 09240105133 on M G (sündinud xxxx) tunnistaja ülekuulamise protokollis andnud oma kontaktnumbriks xxxx. Kannatanu M Kt puudutava kuriteoepisoodi kohta kinnitas süüdistatav M.F kohtuistungil, et see oli õhtune aeg, kui ta haaras naisterahvalt käekoti ja jooksis minema, võttes kotist ainult sularaha, mida võis olla üle 1000 krooni ja jättes koti kuuse alla. Kannatanu M K kinnitas kohtuistungil, et aasta tagasi novembrikuus kuskil 18.00 paiku tuli ta töölt, kui peaaegu oma maja juures xxxx, seal kus on prügikonteinerid, hüppas keegi ootamatult tema juurde ja rebis tal vasakust käest musta käekoti. See isik, kes seda tegi, oli temast lühem, mustas riietuses ja silmade peale oli tal tõmmatud must müts. Kotis olid tal dokumendid, mobiiltelefon, korterivõtmed, rahakott 1100 krooniga, ravimid ning kuldkett risti ja kuloniga, sest just enne seda käis ta röntgenis ja võttis need kaelast ära. Ta ei ole tagasi saanud temalt varastatud 1100 krooni. Abikaasa pidi vahetama korteri ukse luku, kuna võtmeid ei olnud. Samuti pidi ta ära vahetama 3 pangakaarti. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - M.F-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 10.11.2009 (I kd, tl 31-32), millest nähtub, et temalt võeti kinnipidamisel ära kullast kaelakett risti ja punase kiviga kuloniga. - asitõendite vaatlusprotokoll 11.11.2009 koos fototabeliga (I kd, tl 58-59). Vaadeldavateks objektideks on M.F-i poolt ettenäidatud kohast leitud käekott koos seal olnud esemetega ning M.F-i kinnipidamisel ära võetud kuldkett koos kahe kuloniga. Käekott – firma Sominta, musta värvi, pealt lukuga. Kotis sees kaks sahtlit, keskel tõmblukuga suletav sahtel, kõrval taskud. Koti välimistel külgedel ühel pool trukiga tasku, teisel pool lukuga suletav tasku. Rahakott – firma Albatross, pruuni värvi, trukiga suletav, kaarditaskud. Rahakotis xxxx magnetkaart M K nimele, xxxx magnetkaart S K nimele, IDkaart nr xxxx M K nimele, erinevate kaupluste kliendikaardid (säästukaart, Decora kliendikaart, Partner kaart), pensionitunnistus nr xxxx M K nimele, rohupurgid, võtmekimp 3 võtmega, mustas ümbriskotis mobiiltelefon Siemens A
3. Kuldkett – keti pikkus 55,5 cm, kullaproov 583 pressitud kinnitusele. Kulon – reljeefne rist, proov 585, kulon – punase kiviga, lillekuju, proov
4. Vaadeldud esemed tagastatud omanikule. - M K allkiri 11.11.2009 (I kd, tl 60), et ta on Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonnast kätte saanud temale kuuluva käekoti koos seal sees olnud asjadega. Süüdistatav Andres Asson tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav K.U tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 7,8 järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav O.M tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 7,8 – 22 lg 3 järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav Andres Asson kinnitas kohtuistungil, et esimest korda käis ta poes vargil koos M.F-iga . Tema viskas sealt lähedusest maast võetud kiviga küljeakna sisse ning M.F läks poodi sisse. Andres Assoni sõnul viskas ta kivi küljeaknasse seetõttu, et sealt sai kõige lihtsamini laoruumi, kus olid suitsupakid, mida nad tahtsid varastada. Suitsusid plaanisid nad ise tarbida ja maha müüa. Keldrist oli neil kaasa võetud kartulikott. Tema ülesandeks väljas oli vaadata, et keegi ei tule ja hõigata M.F-ile, kui keegi tuleb või liigub. Tema ootas kuni M.F kauplusest välja tuli. Andres Assoni väitel oli Geiro 16 M.F kaupluses võib-olla 3 minutit. Kui M.F poest välja tuli, siis oli kartulikotist täis mingi veerand. Andres Assoni väitel oli kokku mingi 15 plokki ning mõlemad nad said 6-7 plokki. Andres Asson kinnitas, et kahju on õige ja ta on nõus maksma. Süüdistatav M.F kinnitas kohtuistungil, et käis Eve kaupluses ühel korral koos Andres Assoniga. Kortermaja keldrist oli neil kaasa võetud kartulikott. Eelnevalt olid nad rääkinud, et Andres Asson viskab akna sisse ja annab teada, kui keegi tuleb. Andres Asson viskas laoruumi akna katki ja tema ronis sisse, olles poes 2 minutit ja võttes kaasa ainult 12 plokki suitsu. Süüdistatav K.U kinnitas kohtuistungil, et mõte vargile minna tuli temal, sest ta teadis, et Andres Asson on seal varem vargil käinud. Tema tegi vargile minekuks ettepaneku Andres Assonile, kellega koos otsustati vargus toime panna. Kaasa võtsid nad kartulikoti ja mingi metallrõnga. Omavahel jagati ülesanded selliselt, et tema ja Andres Asson käivad sees ning O.M ootab väljas ja vaatab, et keegi ei tule. Eesmärk oli suitsu varastada. K.U väitel tegi Andres Asson ukseklaasi katki ja tema tegi ukse lahti. Tema läks taharuumi ja võttis sealt 3-4 plokki, pannes need Andres Assoni käes olnud kotti. K.U väitel nägi ta, kuidas Andres Asson toppis kotti suitsupakke. Tema võttis ühe viina, samuti oli võetud tikke. Poes olid nad alla 5 minuti. K.U sõnul oli alla poole koti sigarette ning igaüks sai mingi 3 plokki ja natuke peale. Tsiviilhagiga ta nõus ei ole, sest suitsude osa võib olla seal vaid 5000 krooni. Akna lõhkumisega tekitatud kahjule ta vastu ei vaidle. Süüdistatav Andres Asson kinnitas kohtuistungil, et teist korda käis ta poes vargil koos K.U-ga viimase ettepanekul ja O.M oli valves. K.U keldrist võtsid nad kaasa suhkrukoti ja mingi kuullaagri osa, et sellega ukseklaas katki visata. Andres Asson tunnistas, et tema lõhkus ukseklaasi, et saaks ukse lahti teha. Mõlemad nad läksid kauplusesse sisse, võttes sealt suitsu, tikke ja mingi ühe joogi. Poes olid nad mingi 2-3 minutit. Andres Assoni väitel oli suitsusid mingi 10 plokki, samuti oli lahtisi pakke. Tsiviilhagiga ta nõus ei ole, sest suitsusid oli mingi 5000 krooni eest kõige rohkem. Koti põhja peal mingi veerand oli sigarette. Ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju on ta nõus hüvitama. Süüdistatav O.M kinnitas kohtuistungil, et kaassüüdistatavad K.U ja Andres Asson rääkisid tõtt. Mõte vargile minna tuli K.U-lt. Tema pidi valvama ja ohu korral helistama. O.M-i sõnul sai tema 20-30 pakki sigarette ja suitsu võis olla 5000-6000 krooni eest, lagi on võib-olla 7000 krooni. Kannatanu AS OG Elektra esindaja L P kinnitas kohtuistungil, et esimest korda käidi kaupluses sees eelmise aasta

1. augustil, kui laoruumi suur aken oli katki löödud ja varastatud oli suitsusid. Nende tsiviilhagi koosneb sigarettide maksumusest, aknaklaasi maksumusest ja tasust aknaklaasi ettepaneku eest. L Pi sõnul oli aknaklaasi vahetus teostatud AS OG Elektra enda ehitustööliste poolt. Teist korda käidi vargil eelmise aasta septembri lõpus, kui välisuksel oli klaas katki löödud selle koha pealt, kust saab väljast ukse avada. Seekord said nad tagasi 115 pakki suitsu, 2 pakki tikke ja pudeli alkoholi. L Pi ütlustest nähtub, et eelmine inventuur oli tehtud
2. septembril ja enne seda oli tehtud jaanuaris
3. Tema hinnangul võis pisivargustega minna kaduma mitte rohkem kui 10-15 pakki. AS OG Elektra esindaja L P jäi kohtuistungil nende poolt esitatud tsiviilhagide juurde vastavalt 9511 krooni ja 11 361.60 krooni. 17 Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.08.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 136-140), millest nähtub, et sündmuskoht asub Lääne-Virumaal Vinni alevikus Sõpruse
4. Sündmuskohaks on kauplusehoone. Peasissekäik avaneb kaupluse saalile, mille vasakust seinast läheb uks kaupluse tagaruumidesse. Tagaruumi ukse vastas (vastasseinas) on aken, mis on lõhutud. Seespool akna all on kivi. Vasakul ja paremal seinal, akna juures, riiulid sigaretiplokkidega. Üks sigaretiplokk „Kent“ on põrandal. - AS OG Elektra avaldus 09.09.2009 (I kd, tl 141), mille kohaselt aknaklaasi lõhkudes tungiti 29.08.2009 öösel varguse eesmärgil AS OG Elektra kauplusesse Eve (Sõpruse 5, Vinni). Läbi purunenud akna varastati kauplusest sigarette. AS-le OG Elektra tekitati varguse ning lõhkumisega kahju: 1770 krooni (aken), 1800 krooni (paigaldamise tööraha), 4355.80 krooni (varastatud kaubad) ning tekitatud kahju koos käibemaksuga on 9511 krooni. - AS OG Elektra inventuuriakt 02.09.2009 (I kd, tl 142-144), mille kohaselt on kindlaks tehtud suitsulao puudujääk summas 5227 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.09.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 151-160), mille kohaselt sündmuskoht, AS-le OG Elektra kuuluv kauplus Eve, asub Vinnis Sõpruse
5. Hoone tänava pool asuv välisuks on lukustamata, lukul murdmise jäljed puuduvad. Lukk on seestpoolt avatav libliksulguriga. Ukse ülemisel klaasil on käepideme ja luku juurest klaas purunenud. Esikust viib vasakult lukustamata uks müügisaali. Alkoholiriiuli ees oleval letil on vasakpoolsed sahtlid avatud asendis, sahtlites paiknevad erinevad sigaretid, sigaretipakid vedelevad riiuli ja leti vahel põrandal. Alkoholiriiuli kõrvalt ruumi keskelt viib ukseava kaubaruumi, mille mõlemas seinas asuvad riiulid erineva kaubaga. Paremal seina ääres avatud uksega kapp, milles erinevad sigaretid, kapi ees põrandal kolm plokki sigarettidega. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.09.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 165-176), mille kohaselt on sündmuskohaks Vinni alevikus Tiigi tänaval asuv mahajäetud ühiselamu. Hoone uksed ja aknad on lõhutud, vaba sissepääs. Kunagise pesuruumi torustiku all kolm metallist prügikasti, igas kastis sees sigaretipakid ja -plokid. Otsevaates parempoolses prügikastis sigarettide peal pudel alkoholiga. Vasakpoolses prügikastis olevad sigaretipakid ja -plokk pakitud eraldi kilekotti. Sündmuskohalt võetud kaasa kõik sigarettide pakid, plokid ja pudel alkoholiga. - AS OG Elektra avaldus 05.10.2009 (I kd, tl 177), mille kohaselt aknaklaasi lõhkudes tungiti 21.09.2009 öösel varguse eesmärgil AS OG Elektra kauplusesse Eve (Sõpruse 5, Vinni). ASle OG Elektra tekitati varguse ja lõhkumisega kahju: 1788.33 krooni (aken), 11 280.58 krooni (varastatud kaubad) ning tekitatud kahju koos käibemaksuga on 15 682.70 krooni. - AS OG Elektra inventuuriakt 25.09.2009 (I kd, tl 178-180), mille kohaselt on kindlaks tehtud puudujääk summas 13 536.70 krooni. - asitõendite vaatlusprotokoll 17.11.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 193195). Vaadeldavateks objektideks on sigaretid, kartulikott ja alkoholipudel. Kott – aspest kott, valge, määrdumisega. Peal kiri Kombi pašarai ning kolmnurkses kujundis oranžid ristkülikud. Koti tagumisel küljel kleebitud paber kirjadega. 0,5 l alkoholipudel Russkiy Razmer, kork kinnine, pudelil peal venekeelsed kirjad. 5 pakki sigarette Rockets Gold 40 ja 5 pakki sigarette Rockets White
6. 7 pakki sigarette L&M One, 2 pakki sigarette L&M Menthol Cool, 1 pakk sigarette L&M Red Label, 3 pakki sigarette L&M Blue Label ja 2 pakki sigarette L&M Silver Blue Label. 2 plokki sigarette Bond Street Special Selection, 1 plokk sigarette Bond Street Fine Selection, 2 pakki sigarette Bond Street Fine Selection ja 8 pakki sigarette Bond Street Fine Selection. 3 pakki sigarette Marlboro Flavor Plus, 4 pakki sigarette Marlboro Frost, 4 pakki sigarette Marlboro Menthol ja 6 pakki sigarette Marlboro Classa. 7 pakki sigarette Kent Cool Menthol Green, 6 pakki sigarette Kent HD Taste System (tumesinine), 4 pakki sigarette Kent HD Taste System (hõbedane), 1 pakk sigarette Kent HD 18 Taste System (valge) ja 3 pakki sigarette Kent Original Brown. 8 pakki sigarette Winston White, 2 pakki sigarette Winston Silver ja 2 pakki sigarette Winston Blue. 2 karpi tikke Clever ja 3 tikutopsi Clever. 3 lahtist topsi poolikud (tikke puudu). Sigaretid, alkohol ja tikud (plokkides) on tagastatud kannatanule, kott ja lahtised tikutoosid on kriminaalasja juures. - AS OG Elektra inventuuriakt (II kd tl 11-12), mis puudutab viina Russkii Razmer ja tuletikke. Süüdistatav Andres Asson tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses

§ 121järgi täielikult süüdi.

Süüdistatav Andres Asson kinnitas kohtuistungil, et see oli talvel kella 7-8 vahel õhtul Eve poe külje peal, kui ta kakles S Šiga ja A K tuli vahele. Andres Asson tunnistas, et lõi A Kd ühe korra huulde. Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et 03.01.2010 läks ta Eve poe juures kaklusele vahele. A K sõnul kaklesid alguses omavahel Andres Asson ja K.U, sest K.U oli Andres Assonile võlgu. Nende vahele läks S Š, kes oli temaga kaasas ja keda Andres Asson hakkas ka lööma, kui ta oli pikali maas. A K väitel läks tema omakorda vahele, et Andres Assonit S Šist eemale tõmmata, aga sai ise ka lõpuks laksu kirja. Andres Asson lõi teda esimesena. Pihta sai ta Andres Assonilt ühe löögi, 2-3 lööki olid läinud plokki. A K sõnul pöördus ta kohe arstile ja tema huulele tehti 6 õmblust. Tunnistaja S Š kinnitas kohtuistungil, et see oli 03.01.2010 õhtul, kui Andres Asson lõi Vinnis Eve poe nurga peal K.U ning seejärel ka teda ja A Kd. S Ši ütlustest nähtub, et konflikt algas Andres Assoni ja K.U vahel, sest viimane oli Andres Assonile vist võlgu. Kui Andres Asson K.U lõi, läks tema vahele ja nad olid pikali maas, kui tuli A K vahele. Ta nägi, et Andres Asson ja A K lõid vastastikku teineteist, kuid kes neist esimesena lõi, ta ei näinud. A Kl oli huul katki ja Andres Asson hoidis oma kätt kuidagi imelikult. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et Vinnis poe juures läks Andres Asson K.U-le kallale, sest viimane oli Andres Assonile võlgu. M V oma sõnul nägi, et Andres Asson lõi A Kd kahel korral rusikaga vastu huult ja vastu õlga, sest ta läks vahele, kui Andres Asson S Šile kallale läks. M V väitel lõi A K ka Andres Assonit, kuid esimesena lõi Andres Asson. A Kl oli huul katki ja Andres Assonil oli käsi katki. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi koopia A K kohta (II kd, tl 31), millest nähtub, et A K pöördus 03.01.2010 arstile, kus tal fikseeriti tekitatud vigastused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 p 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 19 Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavad M.F, Andres Asson, K.U ja O.M panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod.

§ 200

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjadest ja asjade enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust. Kannatanu M V suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud temalt käekoti hõivamisega ja suunatud tema poolt osutatud vastupanu mahasurumisele. Süüdistatav M.F kasutas kannatanult käekoti äratõmbamiseks füüsilist jõudu, sest vaatamata sellele, et kannatanu hoidis oma kotti kinni, otsustas ta siiski käekoti naise käest, kellest ta jõud ilmselgelt üle käis, jõuga ära rebida. Tõendamist leidis, et selle tegevuse käigus kannatanu M V kukkus pikali ja lohises mööda tänavat seni kuni M.F käekoti oma valdusesse sai. Vägivald ilmnes antud juhul kehalises väärkohtlemises (

§ 121

), mis on röövimise koosseisust hõlmatud, sest kannatanu pöördus arstile ja tal tuvastati vigastused. Varguse objektiivse koosseisu tunnusteks on võõras vallasasi ja selle äravõtmine ehk valduse muutus. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad M.F, Andres Asson ja K.U kavatsetult, sest nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ja teadsid, et see saabub, või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Süüdistatava M.F-i süü talle esitatud kaheksas nn kotijooksu episoodis on kõigi osas, väljaarvatud kannatanu A Si episood, täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav M.F pani kuriteod toime lühikese ajavahemiku jooksul, valides oma ohvriteks vanemaid naisterahvaid, kellest polnud karta talle füüsilise vastupanu osutajaid, rünnates neid inimtühjal või kõrvalistel tänavatel. Peamiselt huvitas teda sularaha (kupüürid), muud kottides olnud esemed, sealhulgas metallraha, viskas ta lihtsalt minema. Süüdistatava M.F-i väitel ei olnud kannatanu A Sit puudutavas kuriteoepisoodis käekotis lisaks 35 kroonile veel 200 000 krooni, sest ta otsis koti põhjalikult läbi, puistates koti sisu laiali ja katsudes koti ka läbi. Kannatanu A Si kohtueelses menetluses antud ütlused on selles osas vastuolulised ja ebajärjekindlad. Esmastes ütlustes, millised on antud toimunuga samal päeval, kinnitas A S, et käekotis oli ligikaudu 200 000 krooni või isegi rohkem. Ta kandis kogu oma 15 aastaga kogutud pensioniraha oma käekotis. Hilisemates ütlustes, millised on antud 07.12.2009, ei osanud A S öelda, kui palju tal seal käekotis raha oli. A Si sõnul kandis ta oma raha koguaeg kaasas, raha oli tal koti põhjas ja ümbriku sees. Kas sellel momendil oli raha ümbriku sees või mitte, ta öelda ei osanud. Kannatanu M S teab rahasumma suurust – 200 000 krooni ja seda, kus ema raha hoidis, üksnes oma ema A Si jutu järgi, sest ise ta raha üle ei ole lugenud. M S on oma sõnul näinud, kui ema mitte väga palju enne vargust raha luges ning et seal olid viiesajased ja oli 3 suurt nutsu meeste taskurätikute sees. Kohtu arvates on ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav, et süüdistatav M.F oleks sellel samal 28.10.2009 õhtul veel teist korda vargile läinud, kui ta oleks eelnevalt korraga 200 000 krooni sularaha saanud. Arvestades kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendite ebajärjekindlust ja vastuolulisust, leiab kohus, et kannatanu A Sit puudutavast süüdistatavale M.F-ile inkrimineeritud 20 kuriteoepisoodist tuleb välja jätta 200 000 krooni sularaha vargus, sest see ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kannatanut AS OG Elektra puudutavad kuriteoepisoodid on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Süüdistatavate Andres Assoni, K.U ja O.M-i väide, et nad süüdistuses toodud summas sigarette ei varastanud, on paljasõnaline ja ümber lükatud inventuuriaktiga. Viimane inventuur tehti kannatanu AS OG Elektra esindaja L Pi sõnul 05. septembril 2009, seega veidi üle 2 nädala varem ning võimalike pisivarguste osa ei saanud seetõttu kuigi suur olla. Liiatigi on süüdistatavate Andres Assoni, K.U ja O.M-i ütlused selles osas, kui suure summa eest nad sigarette varastasid, hinnangulised ja mõneti erinevad, sest tegelikult nad ei tea, kui suures summas nad sigarette varastasid. Süüdistuses on AS OG Elektra puudutavas 21.09.2009 episoodis varastatud erinevat marki sigarettide ja tikkude koguväärtuseks ekslikult märgitud 13 539.70 krooni, õige on 13 536.70 krooni. Kehalise väärkohtlemisega (

§ 121) rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatav Andres Asson pani kannatanu A K suhtes kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav M.F pani toime

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse ja

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav Andres Asson pani toime

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatav K.U pani toime

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja süüdistatav O.M pani toime

§ 199

lg 2 p 7,8 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Kui kaasaaitaja peab vähemalt põhitegu võimalikuks, on tegemist kaasaaitamisega kaudse tahtluse vormis. Süüdistatavate M.F-i, Andres Assoni, K.U ja O.M-i käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatavate M.F-i , K.U ja O.M-i karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele veel süü täielikku tunnistamist ja alaealisust. Süüdistatava Andres Assoni karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü täielikku tunnistamist ja alaealisust. Samuti kergendab süüdistatava M.F-i karistust

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt süütegude avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta näitas politseile ette kohti, kuhu ta oli visanud kannatanutelt varastatud käekotte koos nendes olnud esemetega. Süüdistatava M.F-i käitumises on karistust raskendavaks 21 asjaoluks

§ 58

p 3 kohaselt süütegude toimepanemine kõrges eas isikute suhtes, sest kannatanu E M on sündinud 13.01.1925 ja kannatanu A S oli sündinud 20.06.1921. Seega oli kannatanu E M 19.10.2009, kui tema suhtes avalik vargus toime pandi, 84 aastane ja kannatanu A S 28.10.2009, kui tema suhtes avalik vargus toime pandi, 88 aastane. Süüdistatavate Andres Assoni, K.U ja O.M-i käitumises kohus

§ 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei leia.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat M.F on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, kuid karistatud on teda hiljem toimepandud analoogsete kuritegude eest. Väärtegude toimepanemise eest on M.F karistatud 11-l korral, 2 rahatrahvi on tal tasutud. Süüdistatavat Andres Assonit on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 10-l korral, 4 rahatrahvi on tal tasutud. Süüdistatavaid K.U ja O.M-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärtegude toimepanemise eest on K.U karistatud 7-l korral, 5 rahatrahvi on tal tasutud. Väärtegude toimepanemise eest on O.M-i karistatud 17-l korral, 6 rahatrahvi on tal tasutud. M.F on xxxx iseloomustatud negatiivselt, sest tal oli halb õppeedukus ja käitumine mitterahuldav (II kd, tl 96). Andres Assonit on xxxx ja xxxx iseloomustatud kui õpilast, kes koolikohustust täitis väga halvasti (II kd, tl 99-101). xxxx oli Andres Assonil probleeme ka käitumisega. K.U on xxxx iseloomustatud kui õpilast, kelle käitumine on rahuldav ja kes saab õppetööga hästi hakkama (II kd, tl 102-103). O.M-i on xxxx iseloomustatud kui kohanemishäirega, emotsionaalselt ebastabiilset, energilist, impulsiivse käitumisega noorukit, kes koolikohustust täitis väga halvasti (II kd, tl 95).

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu, teised süüdistatavatele süüks arvatud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et M.F tuleb karistada vangistusega, mis on liitkaristusena raskema sanktsiooni alammäära lähedane. Kuna Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsusega on M.F karistatud hiljem toimepandud kuritegude eest, võib kohtu arvates erinevate kohtuotsustega mõistetud karistused lugeda kaetuks. Süüdistatavaid Andres Assonit, K.U ja O.M-i võib kohtu arvates karistada lühiajaliste vangistustega, milliste kandmisest nad võib

§ 74alusel tingimuslikult vabastada.

Rahalise karistuse mõistmine süüdistatavatele on välistatud esiteks juba sellel põhjusel, et isikuid on väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ja kõik rahatrahvid seni tasumist leidnud ei ole. Kannatanu M V on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 1790 krooni, mis koosneb temalt röövitud käekoti maksumusest summas 450 krooni, rahakoti maksumusest summas 150 krooni, milles oli 800 krooni sularaha. Lisaks sellele rööviti tema rahakotist 2 xxxx deebetkaarti ja uute kaartide tegemine läks maksma kokku 60 krooni. Rohtude peale kulutas M V kokku 330 krooni. Kannatanu E K on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi temalt varastatud raha osas summas 400 krooni. Kannatanu E M on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 791 krooni, mis on temalt varastatud ja kätte saamata jäänud raha osas summas 700 krooni, 3 kasutuskõlbmatuks muutunud kuuldeaparaadi aku osas kogusummas 41 krooni ja seoses uue ID-kaardi saamiseks tehtud kulutusega summas 50 krooni. 22 Kannatanu A M on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 1090 krooni, mis on temalt varastatud ja kätte saamata jäänud raha osas summas 790 krooni, rahakoti osas summas 25 krooni, kulutuste osas 5-le linnaliini bussipiletile kokku summas 50 krooni ja seoses tagasi saadud mobiiltelefoni remondiga summas 225 krooni. Kannatanu K R on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 1274 krooni, sest lisaks varastatu maksumusele kokku summas 774 krooni, pidi ta korterisse saamiseks laskma ära vahetada ukseluku, mis läks maksma 500 krooni. Kannatanu M L on esitanud varalise kahju nõudes tsiviilhagi temalt varastatud rahakoti maksumuse osas summas 450 krooni. Kannatanu M S on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 200 100 krooni, mis on tema emalt A Silt varastatud sularaha osas summas 200 000 krooni ning prillide maksumuse osas summas 50 krooni ja rahakoti maksumuse osas summas 50 krooni. Kannatanu E V on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 6584 krooni, mis koosneb lisaks temalt varastatud ning tagasi saamata jäänud esemetele ja rahale, veel telefoni parandamisega kantud kuludest summas 305 krooni ning uute pangakaartide tegemisega kantud kuludest kokku summas 150 krooni. Kannatanu M K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 1590 krooni, mis on temalt varastatud raha osas summas 1100 krooni, seoses kolme uue pangakaardi tegemisega kantud kuludega kokku summas 90 krooni ja seoses korteri ukse luku vahetusega kantud kuludega summas 400 krooni. AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 29.08.2009 episoodis kokku summas 9511 krooni, mis koosneb aknaklaasi maksumusest summas 2124 krooni, paigaldamise töörahast summas 2160 krooni ja varastatud kaupade maksumusest summas 5227 krooni. AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 21.09.2009 episoodis kokku summas 11 361.60 krooni, mis koosneb lõhutud akna maksumusest summas 2146 krooni ning varastatud ja tagasi saamata jäänud kaupade maksumusest summas 9215.60 krooni. Süüdistatav M.F on võtnud hagid õigeks, väljaarvatud kannatanu M Si tsiviilhagi A Silt varastatud 200 000 krooni osas, samuti on süüdistatav Andres Asson võtnud hagi õigeks varasemas kannatanut AS OG Elektra puudutavas kuriteoepisoodis. Süüdistatavad Andres Asson, K.U ja O.M ei nõustunud AS OG Elektra tsiviilhagiga neile ühiselt inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Samuti ei nõustunud sellega tsiviilkostja M D. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama 23 üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohus leiab, et kannatanute M V, E Ki, E M, A Mi, K Ri, M Li, E V ja M K tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kannatanu M Si tsiviilhagi summas 200 100 krooni tuleb rahuldada osaliselt prillide maksumuse osas summas 50 krooni ja rahakoti maksumuse osas summas 50 krooni, sest kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et süüdistatav M.F oleks kannatanu A Silt varastanud muuhulgas 200 000 krooni sularaha. Kohus leiab, et AS OG Elektra tsiviilhagi 29.08.2009 episoodis summas 9511 krooni tuleb rahuldada osaliselt varastatud kauba maksumuse osas summas 5227 krooni ja aknaklaasi maksumuse osas summas 2124 krooni. Rahuldamisele ei kuulu tsiviilhagi akna paigaldamise tööraha osas summas 2160 krooni, sest kannatanu AS OG Elektra esindaja L Pi ütluste kohaselt tegid selle töö ära oma firma töömehed. AS OG Elektra tsiviilhagi 21.09.2009 episoodis summas 11 361.60 krooni on kohtu arvates põhjendatud ja tõendatud, sest tekkinud puudujääk on välja toodud inventuuriaktis ning viimane inventuur oli tehtud alles 05.09.2009. Kauplusele on tagastatud 115 pakki erinevat marki sigarette, 0,5-liitrine pudel viina Russkii Razmer ja 2 plokki tikke koguväärtusega 4321.10 krooni. Seega on jäänud tagastamata kaupu kokku 9215.60 krooni väärtuses, millele lisandub akna lõhkumisega tekitatud kahju 2146 krooni. Eesistuja Rahvakohtunikud (allkiri) (allkirjad) Heli Väinaste Merike Viilver ja Arvi Palmsalu Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 24 Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 1. detsembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2392 muutmata ja kannatanu M Si apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 115,06 eurot, sealhulgas käibemaks 19,18 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt M.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta M.F-i menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 115,06 eurot, riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.12.2011 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta M.F-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 27. detsembril 2011. a Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne