← Eesti

4-12-3567/4

Väärteoasi nr.4-12-3567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. septembril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 06.07.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,12,003970 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik G.H, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: G.H , kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON G.H ´i kaebus rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 06.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,12,003970 G.H ´ile Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160.00 eurot osas. Teha uus otsus ning karistada G.H ´i Liiklusseaduse § 227 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas. 120 eurot, mis kohaldades KarS § 66 sätteid kuulub tasumisele kolmes osas igakuiselt summas 40 eurot ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber
  2. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 06.07.2012.a. väärteoasjas nr. 2376,12,003970 tehtud otsusega tuvastati, et 27.05.2012 kell 19:26, Pärnu mnt 59, Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, juhtis G.H mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81+/-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Juhile kiirusmõõtja näit tutvustatud. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega sh menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Juhan Jevonen `i ütlustega ja liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on 29.05.2012 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, tunnistab süüd ning avaldab kahetsust. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et G.H on toime pannud temale LS § 227 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Lubatud suurimat sõidukiirust ületades võttis G.H teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda. Sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõiduki sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Kohtuväline menetleja jätab lisakaristuse kohaldamata kuivõrd menetlusalune isik on aru saanud toimepandud teo tõsidusest ja on avaldanud juhtunu kohta kahetsust ning isiku karistusregistri andmetest nähtub, et varasemalt teda liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ei ole. Kuid karistuse määramisel arvestab, et tegu on toime pandud tahtlikult ning määratud karistus peab mõjutama isikut õigusrikkumisi enam mitte toime panema. Menetlusalune isik G.H rikkus seega Liiklusseadus § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja G.H `ile karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160.00 EUR. KAEBUSE SISU G.H esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Politsei-ja Piirivalveamet. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 06.07.2012.a. väärteoasjas nr 2376,12,003970 tehtud otsusega määratud karistuse vähendamist. 2 Selgitab, et sai 27.05.2012 Tallinna linnas, Pärnu maanteel, kell 19.26, väärteoprotokolli kiiruse ületamise eest (Rikutud õigusnorm : Liiklusseadus §15 lg. 1 p. 2 ,Väärteo kvalifikatsioon : § 227 lg. 2). Kiiruse ületamine oli +28 km/h teelõigul 50 km/h. 29.05.2012 esitas politseisse vastulause, milles selgitas asjaolusid, tunnistas oma süüd ning avaldas kahetsust. 16.07.2012 sai otsuse, milles vanemväärteomenetleja Triinu Riigor määras karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160.00 EUR. Ei ole nõus trahvi suurusega. Sai juhiload
  3. aastal. Tegemist on tema esimese trahviga. Liiklushuligaan ei ole. Pärast ajateenistust oli plaanis politseisse tööle minna. On teadlik, et sama väärteo eest kohapeal politseinikud kirjutasid välja rahatrahvi 40 eurot. Kohe saadeti tema asi väärteomenetlejale, kes määras temale trahvi 4 korda suurema trahvi. See ei ole aus. Tunnistas oma süüd koheselt. Palub kergemat karistust. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
  4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.