lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles L.S tunnistati süüdi
Menetlusalune isik L.S isikukood: xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta L.S-i kaebus Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev´u 06.08.2012 otsuse peale väärteoasjas 2440,12,005631 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja L.S-ile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. 2 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 15.07.2012 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Kornõljov väärteoprotokolli AB 1314605 (lk 9) L.S-i suhtes selle fakti kohta, et xxx km-l juhtis L.S mootorsõidukit xxx asulavälisel teel kiirusega 115+-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegudega rikkus L.S
L.S tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 15.07.2012 (lk 9). Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 06.08.2012 otsuse väärteoasjas 2440,12,005631, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas asulavälisel sõidukiirusega 115+-4 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati L.S-i
22.08.2012 saabus Viru Maakohtule L.S-i kaebus tema suhtes 06.08.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,
lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk 13 millest nähtub, et xxx km-l teostati mootorsõiduki xxx liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker MDR nr AS008371, seadmele tehtud test 15.07.2012 kell 17.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati kõrvalteel seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, üksinda, lähenes. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 115 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus +- 4 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 21 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise 4 kohta. Tunnistajaks on kaasatud Axxx Šxxx. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 13). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist lk 11 nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Kohus tuvastas, et L.S-i poolt juhitud mootorsõiduk liikus xxx xxx xxx xxx-l kiirusega 115+-4 km/h.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. L.S-i sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 115+-4 km/h, seega ületamine vähemalt 21 km/h võrra.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni . L.S tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 111 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/t, rikkus menetlusalune isik
-st nimelt õ 15 lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 06.08.2012 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega L.S tunnistati süüdi
S § 56 lg 1
Kaebuse esitaja palus määrata karistusena ainult rahatrahv. L.S-i töökoht OÜ-s SVK KLIMA eeldab juhtimisõiguse olemasolu (ta on autojuht) ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et määratud sõiduki juhtimise äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud. 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. L.S on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (Karistusregisrist väljavõte lk 23-26)), kusjuures pärast ennetähtaegset vabanemist 22.06.2009, viibides katseajal kuni 11.11.2010, pani ta esimese väärteo toime ja just nimelt kiiruse ületamise juba 20.07.2009, mille eest oli karistatud rahatrahviga 49,85 eurot, mis on tasutud. Pärast seda oli ta väärteokorrras karistatud veel 7 korral, muuhulgas 5 korral jällegi kiiruse ületamise eest ja ühel korral juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Määratud 8 rahatrahvidest on tasutud kaks. Kohtuvälise menetleja 20.11.2011 otsuse alusel määrati temale
lg 3 alusel rahatrahv 340 eurot ja kohaldati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, trahv on senini tasumata. Peale seda karistust on isikut kiiruse ületamise eest veel 2 korral karistatud. Samuti jätkas ta sõiduki juhtimist ajal, mil juhtimisõigus oli talt kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega ära võetud ( karistatud 02.03.2012 otsusega rahatrahviga 380 eurot, trahv on tasumata). Viimati 14.07.2012 otsusega määrati temale
Kõik need karistused on kehtivad. L.S-i puhul tuleb kohus ülaltoodi alusel järeldusele, et tegemist on süstemaatilise liiklusnõuete rikkujaga, kellel on 2011-2012 ajavahemikul välja kujunenud selge harjumus kehtestatud kiirusepiirangutest mitte kinni pidada. Kohus leiab, et põhikaristusena, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest (lk 23-26) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole L.S-ile piisavat mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamist L.S-i puhul enam ilmselt ei piisa ja seda isegi koostoimes lühiajalise lisakaristusega.
lg 2 sätetele võib karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mis on keskmises määras. L.S , vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest (alates juulist 2009 kuuel korral), ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui L.S-i ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tööturul on võimalik asuda muule tööle kui ainult autojuhina, seda enam, et professionaalse autojuhi amet nõuab ranget liiklusdistsipliini, mida L.S ei ole. Juhtimisõiguse äravõtmisel 3 kuuks, mis ei ole isegi pikaajaline, ei kaasne L.S-ile ja tema perele selliseid ebamugavusi, mis oleksid ebaproportsionaalsed toimepandule. Riihikohtu praktika kohaselt, lahend 3-1-1-26-10, p 7.3: „…Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus soostuks võimalusega vätida karistusena juhtimisõiguse äravõtmise määramist (kuna isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga), kui kohtul oleks vähematki alust arvata, et rahatrahviga karistamiga oleks L.S-i puhul saavutatavad 6 karistamise eesmärgid, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kuigi L.S lubab kaebuses hoiduda edaspidi õigusrikkumiste toimepanemises ja kahetseb vähemalt sõnalisel siiralt, näitab tema eelnev, eriti viimase aja jooksul, käitumine vastupidist. Sel juhul ei tekkinud kohtul siseveendumust, et rahatrahv on endiselt see karistusmeede, mis võib osutuda piisavaks isiku mõjutamiseks. L.S olles teadlik endal lasuvatest perekondlikkest ülalpidamiskohustustest, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada efektiivset mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada L.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KOHTU MEE™ED L.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu poolt tehtud 06.08.2012 otsus väärteoasjas 2440,12,005631 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.