1-09-12138/36

1-09-12138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-12138 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. septembri 2011 määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu D.F-i (D.F) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebused RESOLUTSIOON (Paabumets) Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.F-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Marko Paabumetsale tema poolt D.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista D.F-ilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot riigituludesse.
7. D.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.F 1-09-12138 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud D.F mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.08.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 2 p 1 ja § 213 lg 1 järgi ning karistati 3-aasta 4-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 09.06.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes D.F-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaja algus 06.08.2009 ja lõpp 09.02.
9. Tartu Maakohtu 08.09.2011 määrusega jäeti D.F tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on D.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ebaotstarbekas. Kohus hindas KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki D.F-i isikut iseloomustavaid andmeid- tema käitumist nii kuriteole eelnenud, järgnenud, kui ka toimepanemise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine süüdimõistetule tuua. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on alates
10. aastast korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Põhiliselt on D.F toime pannud varavastaseid süütegusid. Vargusi on D.F toime pannud süstemaatiliselt. Varasemalt on D.F tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastatud, kuid D.F eiras käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus järeldas eeltoodust, et D.F-ile mõistetud karistused ja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine pole täitnud eemärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus leidis, et D.F on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, sest D.F on alkoholisõltuvus ning ta on kriminaalse tutvusringkonna poolt mõjutatav. Samuti pole D.F suutnud läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi XXXX, mille maakohus soovitas D.F läbida enne vanglast vabanemist. Lisaks märkis maakohus, et süüdimõistetul puudub vanglast vabanemisel töökoht ja kindel sissetulek ning tal on täitmata rahalisi kohustusi vähemalt ligi 20 000 euro ulatuses. Samuti on maakohus seisukohal, et D.F-i ema juurde elama asumine tekitab viimasele probleeme. Eeltoodust järeldas maakohus, et on suur tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses varasemat elustiili ning pole välistatud, et joobeseisundis ja kehva majandusliku seisundi ning kriminaalse taustaga sõprade mõjutusel paneb toime uue kuriteo omakasu ajendil. -2 - D.F-i suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka kehtivad ning korduvad distsiplinaarkaristused vanglas, mistõttu kahtles maakohus D.F-i allumisvõimes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. D.F ei pea kehtestatud korda ega reegleid oluliseks, mistõttu on tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks järjekordselt käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. Maakohus märkis, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui isik ei ole suure tõenäosusega suuteline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu D.F-i kaitsja määruskaebus D.F-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, allutades ta elektroonilisele valvele. Määruskaebuse põhjendustes ei nõustu kaitsja kohtu seisukohtadega süüdimõistetu poolt kuritegude jätkuvas toimepanemises. Kohus on jätnud täielikult analüüsimata elektroonilise valve kohaldamise võimaluse süüdimõistetu suhtes ning selle, kas nimetatud kontroll süüdimõistetu üle võiks anda piisava garantii kuritegude mittetoimepanemiseks. Süüdimõistetu ise on kinnitanud elektroonilise valve positiivset mõju, mis võiks distsiplineerida eluviisi muutmiseks. D.F on püsiv elukoht, motiveeritus töölehakkamiseks ja iseseisvuseks. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg 1 p 1, 2 sätestatud formaalsed eeldused. Kaitsja on seisukohal, et XXXX läbimine võib küll aidata kaasa eluviisi muutmiseks, kuid vaieldamatult on olulisem isiku enda tahte olemasolu ning selle realiseerumise võimalused. Süüdistatava kindel tahe on muuta enda eluviisi ja saada õiguskuulekaks kodanikuks, mis võiks tähendada, et riik võiks anda võimaluse süüdistatavale tõestada end õiguskuuleka kodanikuna. Kaitsja on seisukohal, et allumine kontrollnõuetele ning elektrooniline järelevalve on piisavad, et tagada süüdimõistetu eluviisi muutuse ja selle, et ta ei pane toime kuritegusid. Oma tegudest järelduste tegemine ning analüüs kinnitavad isikuomaduste muutusi süüdimõistetul, kes kinnitas kohtus, et on võimeline loobuma kuritegelikust tegevusest ja halbadest sõpradest. D.F-i määruskaebus D.F taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. D.F peab vajalikuks selgitada, et teda on
11. aastast alates korduvalt karistatud, kuid karistused on kantud (va 09.06.2005 mõistetud karistus). D.F ei salga fakte, kuid leiab, et kõigile peab andma uue võimaluse. D.F leiab, et elektroonilise valve kohaldamise korral oleks ta 24 tundi päevas nähtav, mistõttu ta kuritegusid ei soorita, kuna ta ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Süüdimõistetu on seisukohal, et elektroonilise valve määramine vähendab kuriteo toimepanemise riske, kuna karistuse kandmisest vabanemisel ei ole D.F käitumiskontrolli, mistõttu on uute kuritegude toimepanemine tõenäoline. Elektrooniline järelevalve võimaldaks ühiskonnaga harjuda ning leida ametlik sissetulek. Lisaks peab süüdistatav vajalikuks märkida, et prokurör on 06.12.2010 toetanud tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leidnud, et enne ühiskonda naasmist peaks isik olema allutatud elektroonilisele järelvalvele. Käesolevas asjas prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. D.F leiab, et kohus on õigesti leidnud, et isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid tegemist pole kriminaalkuritegudega, mille eest isikut süüdi mõista. D.F leiab, -3 - et vanglas on vähe kinnipeetavaid, kellel distsiplinaarkaristused puuduvad ning ka vanglasüsteemis peab olema isikuid, kes on distsiplinaarkorras karistatud. D.F peab vajalikuks märkida, et tal pole olnud võimalik läbida sotsiaalprogrammi XXXX, kuna see toimub
12. aasta IV kvartalis, mistõttu pole võimalik olnud seda enne maakohtu määrust (08.09.2011) läbida. D.F selgitab, et on teadlik töökoha ning sissetuleku puudumisest, kuid vabanedes on ema lubanud toetada ning D.F asub 1 kuu jooksul pärast vabanemist tööle, mille süüdimõistetu kavatseb leida Tartu Tööbüroost, et saaks hakata tasuma võlgnevusi. Lisaks peab D.F vajalikuks märkida, et tema ema, V.L. , on teinud kohtule kirjaliku avalduse, et on valmis D.F-i enda juurde elama võtma. Süüdimõistetu on seisukohal, et kui ema teda ei usaldaks, poleks V.L. nõustunud D.F-i enda juurde elama võtmisega. D.F kahetseb sooritatud kuritegu ning mõistab, et teod mõjutavad tervet ühiskonda. Vanglas veedetud aja jooksul on D.F teinud õiged järeldused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamise vältimatuks eelduseks on küll formaalsete eelduste olemasolu (KarS § 76 lg 1,2), kuid pelgalt nende esinemine ei anna kohtule võimalust süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks, vaid kohtul tuleb selleks anda hinnang ka materiaalsete eelduste olemasolule, so KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on D.F-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, vaid märgib järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et D.F-i varasemast elukäigust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et D.F-ile mõistetud karistus on sellel korral täitnud eesmärgi, kuna D.F on varem korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud, kuid sellegipoolest jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks on D.F-i varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud, kuid ka nimetatud asjaolu ei tinginud D.F-i õiguspärast käitumist. Need asjaolud ei tekita ringkonnakohtu arvates veendumust, et D.F suudaks sellel korral läbida katseaja edukalt. Vangistusest vabanemisel on D.F kindel elukoht ema juures. Nimetatud asjaolu peab ringkonnakohus kahtlemata positiivseks. Samas on oluline märkida, et D.F on märkimisväärsed rahalised võlgnevused, vabaduses puudub tal töö ja kindel sissetulek. Kuigi D.F lubab, et leiab pärast vabanemist Tartu Tööbüroost 1 kuu jooksul töökoha, on see ringkonnakohtu hinnangul, arvestades D.F-i haridustaset ning varasemat töökogemust, vähereaalne. Seega on ringkonnakohtu arvates tõenäosus, et D.F paneb omakasu ajendil toime uusi varavastaseid süütegusid, arvestades D.F-i varasemat elukäiku, oluliselt suurem. -4 - Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega selle kohta, et enne vabanemist tuleks D.F läbida sotsiaalprogramm XXXX. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et asjaolu, kas D.F on käesolevaks ajaks läbinud sotisaalprogrammi XXXX või mitte, pole praegusel juhul D.F-i tingimisi ennetähtaegsel vabastamise otsustamisel määrava tähtsusega. D.F on käesoleval hetkel 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel äärmiselt kaalukaks asjaoluks kinnipeetava distsiplinaarkorras karistatus. Ringkonnakohtu hinnangul näitab asjaolu, et D.F-i on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole D.F olnud võimeline õiguspäraselt käituma. Puutuvalt D.F-i määruskaebuses märgitusse distsiplinaarkaristuste kohta, et ka vanglasüsteemis peab olema isikuid, kes on karistatud, on ringkonnakohtu arvates alust asuda seisukohale, et D.F ei ole täielikult mõistnud, et õiguspärase käitumise tõttu karistuse kandmise ajal on võimalik isikut usaldada, et vabaduses olles suudab ta samuti järgida ühiskonnas aktsepteeritud tavasid ja norme. Selle tõttu tuleb pidada käitumist karistuse kandmise ajal oluliseks tingimuseks süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 75¹ lg 1 on elektrooniline valve kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Tegemist pole seadmega, mis aitaks ära hoida uute kuritegude toimepanemist, nagu D.F on ekslikult arvanud, vaid nimetatud seadme abil piiratakse isiku liikumisvabadust, kontrollides süüdimõistetu asukohta. Kuivõrd D.F peab elektroonilist valvet tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ainsaks võimaluseks seaduskuuleka elu elamisel, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et elektrooniline valve ei ole vahend isiku sisemise motivatsiooni ning arusaamade muutmiseks, vaid võimalus kontrollida isikule seatud liikumispiiranguid. Ennetähtaegselt vabanenule on siiski ainsaks kontrollmehhanismiks enesedistsipliin. Kuigi määruskaebustes on kinnitatud D.F-i muutunud mõtteviisi ning soovi olla õiguskuulekas, peab ringkonnakohus vajalikuks seda tunnustada, kuid ka märkida, et nimetatud asjaolu ei muuda kohtu kujunenud seisukohta, et D.F-i ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.F-i ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik ning D.F tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. D.F tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -5 - Paavo Randma