lg 2 p 1,3 järgi; T.S süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi; L.S süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav J.E , isikukood: XXX, Vene kodakondsusega, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht Xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 8 korral, viimati 27.06.2011 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,7; § 266 lg 2 p 3, § 424 järgi vangistusega 7 kuud, mis liideti varasema ärakandmata karistusega, kokku liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis asendati üldkasuliku tööga 780 tundi, millest 1 aasta 14 päeva pöörati täitmisele Harju Maakohtu 02.05.2012 määrusega, karistusaja algus 26.04.2012. T.S , isikukood: XXX, Eesti kodakondsusega, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht Xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, 25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat L.S , isikukood: XXX, Eesti kodakondsusega, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht Xxx, töökoht OÜ MB, juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati 18.06.2012 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 6,7,9-§ 25 lg 1,2; § 202 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis liideti
lg 1 alusel, lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud 17 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud. (kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.04.2012) Kaitsja J.E kaitsja Rein Kiviloo Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.E
lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka J.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.04.2012.a. s o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 alusel mõista J.E-le liitkaristus 27.06.2011 Harju Maakohtu otsusega ja 02.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud kandmata karistusega 1 aasta 14 päeva suurendades raskeimat üksikkaristust 1 (ühe) kuu võrra ja mõista vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistusaja alguseks lugeda 26.04.2012.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada T.S
lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka T.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-27.04.2012.a. s o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 alusel mõista T.S-ile liitkaristus 25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 4 kuud, mõistes vangistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui T.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -2- 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 24.09.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada L.S
lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka L.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.04.2012.a. s o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 alusel mõista L.S-ile liitkaristus 18.06.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistusega 1 aasta 3 kuud 17 päeva, mõistes vangistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva.
lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui L.S ei pane 2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
lg 2 p 1 kohaselt kohustuda L.S hüvitama kannatanu AR tekitatud kahju kolme kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 24.09.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: ARkasuks välja mõista T.S-ilt solidaarselt J.E ja L.S-iga tsiviilhagi summas 576.21eurot, milline kanda tema arveldusarvele SEB pangas XXXXXXXXXXX, sealhulgas kanda tsiviilhagi hüvitamiseks T.S-ilt leitud ja äravõetud sularaha 410 eurot (tl 142) AR arvele, mille tõttu jääb tsiviilhagist solidaarselt tasuda 166.21eurot. -3- Tsiviilhagi summas 166.21 eurot kuulub solidaarselt hüvitamise juhul, kui
lg 2 p 1 kohaselt L.S ei täida kohustust hüvitada kannatanu AR tekitatud kahju kolme kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 173; § 175 alusel välja mõista riigituludesse: 1) J.E-lt menetluskuluna kaitsja tasu 115,20 eurot. 2) T.S-ilt menetluskuluna kaitsja tasu 96 eurot. 3) L.S-ilt menetluskuluna kaitsja tasu 76,80 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-7841, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
T.S-i süüdistatakse selles, et olles varem kelmuse toime pannud isikuks, taas isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema veebruaris 2010.a. ühiselt J.E , L.S ja Kirill Kovtun’iga otsustasid pettuse teel võtta A OÜ-st rendile mõne sõiduauto, et see ebaseaduslikult omastada ja hiljem Leedu Vabariigis maha müüa. J.E otsis isiku- Kirill Kovtuni, kes sõiduki teatud tasu eest rendile võtaks ning 26.02.2010 T.S andis Kirill Kovtunile sularaha 3000krooni ja juhised rendilepingu sõlmimiseks. Seejärel Kirill Kovtun 26.02.2010 Tallinnas XXX asuvas A OÜ kontoris sõlmis A OÜ töötaja HA rendilepingu sõiduauto rendile võtmiseks 26.02.2010 kella 15:30 kuni 01.03.2010 kella 15:30 ning sai enda valdusesse Danske Pank AS kuuluva, ARpoolt liisitud ja A OÜ-le edasi renditud sõiduauto Mazda 3, reg nr XXX, väärtusega 7670 eurot, teades eelnevalt, et ta ei kavatsegi täita rendilepingust tulenevaid kohustusi ning sõidukit tagastada. Saanud nimetatud sõiduki enda valdusesse, viis Kirill Kovtun selle koheselt Tallinnas Tondi 6 asuva Favora tankla juurde ja andis üle J.E-le ja T.S-ile . L.S ettepanekul toimetas T.S nimetatud sõiduki 26.02.2010 õhtuks Leedu Vabariiki Kaunasesse, kus andis selle üle L.S-ile , kes parkis selle tuvastamata autoturu lähedale garaaži. Hiljem L.S andis nimetatud sõiduki Kaunases edasi täpsemalt tuvastamata Fedja nimelisele isikule, et too müüks selle maha 3000euro eest. Sõidukil võltsiti kerenumber ja eemaldati Eesti numbrimärgid, kuid seda maha müüa ei jõutud. Leedu politsei leidis selle Kaunases XXX valveta parklast 05.03.2010 ja võttis ära ning auto tagastati Danske Pank AS-le. Seega T.S, olles varem kelmuse toime pannud isikuks, taas isikute grupis pani toime kelmuse, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on kvalifitseeritav kuriteona
L.S süüdistatakse selles, et tema varem, so jaanuaris 2010, isikute grupis kelmuse toime pannud isikuna, taas isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema veebruaris 2010.a. ühiselt T.S-i , L.S ja Kirill Kovtuniga otsustasid pettuse teel võtta A OÜ-st rendile mõne sõiduauto, et see ebaseaduslikult omastada ja hiljem Leedu Vabariigis maha müüa. J.E otsis isiku- Kirill Kovtuni, kellele tegi ettepaneku võtta teatud tasu eest autorendi firmast rendile sõiduauto selle edasiseks mahamüümiseks isikute grupi poolt. Vastavalt kokkuleppele andis T.S 26.02.2010 Kirill Kovtunile sularaha 3000krooni ja juhised rendilepingu sõlmimiseks. Seejärel Kirill Kovtun 26.02.2010 Tallinnas XXX asuvas A OÜ kontoris sõlmis A OÜ töötaja HArendilepingu sõiduauto rendile võtmiseks 26.02.2010 kella 15:30 kuni 01.03.2010 kella 15:30 ning sai enda valdusesse Danske Pank AS kuuluva, AR poolt liisitud ja A OÜ-le edasi renditud sõiduauto Mazda 3, reg nr XXX, väärtusega 7670eurot, teades eelnevalt, et ta ei kavatsegi täita rendilepingust tulenevaid kohustusi ning sõidukit tagastada. Saanud nimetatud sõiduki enda valdusesse, viis Kirill Kovtun selle koheselt Tallinnas Tondi 6 asuva Favora tankla juurde ja andis üle J.E-le ja T.S-ile . L.S ettepanekul toimetas T.S nimetatud sõiduki 26.02.2010 õhtuks Leedu Vabariiki Kaunasesse, kus andis selle üle -5- L.S-ile, kes parkis selle tuvastamata autoturu lähedale garaaži. Hiljem L.S andis nimetatud sõiduki Kaunases edasi Fedja nimelisele isikule, et too müüks selle maha 3000eurot eest. Sõidukil võltsiti kerenumber ja eemaldati Eesti numbrimärgid, kuid seda maha müüa ei jõutud, sest politsei leidis selle Kaunases XXX valveta parklast 05.03.2010 ja võttis ära ning auto tagastati Danske Pank AS-le. Seega L.S, olles varem kelmuse toime pannud isikuks, pani isikute grupis toime kelmuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu AR on esitanud tsiviilhagi summas 576,21 eurot, millest 410 eurot, mis leiti ja võeti ära T.S-ilt , tuleb kanda AR arveldusarvele, seega süüdistatavatel tuleb solidaarselt hüvitada veel 166,21 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav J.E , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus J.E süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud, mida suurendada
lg 1 alusel mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud 27 päeva, karistusaja algus on 26.04.2012. Eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvata karistusaja hulka. Süüdistatav T.S , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus T.S süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, mida ei pöörata täitmisele
sätete alusel, kui T.S ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kohustused määratakse
Eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvata karistusaja hulka. Süüdistatav L.S , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L.S süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta,
lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud 17 päeva, mida ei pöörata täitmisele
sätete alusel, kui L.S ei pane 2 aasta 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka. Kohtuistungil jäid süüdistatavad J.E, T.S, L.S sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning konfiskeerimisele kuuluva vara ja lisaks sellele konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava rahasumma osas. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, ekspertiisikulu, kaitsjatasu, koopiate kulu. -6- Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.E tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi, T.S tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi, L.S tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1,3 järgi ning neile tuleb mõista karistused sõlmitud kokkuleppe kohaselt. J.E-lt kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu 115,20 eurot, T.S-ilt kaitsjatasu 96 eurot, L.S-ilt kaitsjatasu 76,80 eurot. Kuivõrd kõigilt süüdistatavatelt on juba varasemate kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa neilt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimastes kohtuotsustes nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -7-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.