järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, so summas 12 600 krooni riigituludesse.
lg 1 sätteid kohaldades määrati rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates aprillist 2008 igakuiselt vähemalt 1260 krooni ja määrates rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaks 31.01.2009.
lg 1 p 1 alusel võeti D.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. 09.12.2010 esitas kohtutäitur Andrei Krek maakohtule avalduse D.U-le mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 10 930,13 krooni (698,56 eurot) asendamiseks ™S § 206 lg 2 alusel ja
§-s 70 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduse kohaselt on täitemenetlus võlgniku suhtes alustatud 20.03.2009. Kohtutäituri andmeil puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis määrusega kohtutäitur A. Kreki avalduse D.U-le asenduskaristuse määramiseks rahuldamata. Maakohus viitas ™S § 206 lg-le 2 ja
Maakohus leidis, et D.U rahalise karistuse täitmata osa on 104 päevamäära (otsuse kohaselt päevamäär 105 krooni, so 6,71 eurot), mis vastab 34 päevale vangistusele või 68 tunnile üldkasulikule tööle. Maakohus viitas
lg 1 p-le 2 ning märkis, et D.U suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 24.03.2008, mistõttu on käesolevaks ajaks kohtuotsuse täitmine aegunud. Maakohus leidis, et
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Prokurör esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning D.U-le mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 698,56 eurot asendamist
Prokurör leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuna maakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigust. Karistusõiguse teooriast lähtudes annab
Andes võimaluse lahendada karistuse ositi kandmise küsimus juba otsuse tegemisel, sätestati sellega ühtlasi karistuse ajatamise materiaalõiguslik alus, erinevalt KrMS §-st 424, mis annab karistuse ajatamise menetlusõigusliku aluse. Maakohus on määruse tegemisel jätnud tähelepanuta, et
sätestatud karistuse täitmise pööramine hõlmab ka
sätestatud karistuse kandmist ositi, mistõttu tuleb antud asjas hakata karistuse täitmise aegumist lugema mitte kohtuotsuse jõustumisest 24.03.2008, vaid 31.01.2009, millise tähtajani oli D.U-le mõistetud karistuse täitmine ajatatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega ja leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada. ™S § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude täitmisele ™S § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-s 207 ja §-s 208 sätestatut. ™S § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud
§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et D.U suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmine on aegunud ning põhjendab seda järgnevalt. Ringkonnakohus märgib, et ™S § 207 lg 1 ja
lg 1 p 2 grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt saab kohtuotsuse täitmine olla aegunud üksnes juhul, kui jõustunud kohtuotsust ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul täitma hakatud (
Samas ei hõlma
lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg üksnes täitmisele asumist, vaid ka selle lõpuleviimist, mis -2 - tähendab, et pärast 3-aastase tähtaja möödumist tuleb täitemenetlus ka selle aja raames täitmisele pööratud nõude puhul aegumise tõttu lõpetada. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et täitemenetlus D.U suhtes alustati 20.03.2009 (tl 41– 42). Kohtuotsus, mis oli täitemenetluse alustamise aluseks, on jõustunud 24.03.2008. Seega ei ole kohtuotsuse täitmisele pööramisega täitemenetluses rikutud
Samas, lähtudes kohtuotsuse jõustumise ajast, oleks
Ringkonnakohus leiab, et D.U osas esineb aegumistähtaja peatumise alus ning põhjendab seda järgnevalt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb
lg 1 p-s 2 sätestatud aegumistähtaega arvestama hakata ajast, mil kohtuotsusega mõistetud rahaline või varaline karistus on muutunud sissenõutavaks, st selle täitmist on võimalik võlgnikult nõuda. Käeoleval juhul määrati D.U-le süüdimõistva otsusega rahalise karistuse tasumine ositi, st kuni kohtu poolt määratud lõpptähtpäevani ei olnud D.U-le määratud rahalise karistuse nõue sissenõutav. Seega tuleb käesoleval juhul 3-aastast aegumistähtaega arvestama hakata D.U suhtes ajast, millal kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus muutus sissenõutavaks, so 01.02.2009. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei esine
Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtu poolt D.U-le tasumiseks määratud lõpptähtajani esines ringkonnakohtu hinnangul aegumise peatumise alus
lg 2 p 3 mõttes, kuna kohtuotsusega karistuse kandmise määramine ositi, on käsitletav karistuse täitmise tähtaja pikendamisena, mistõttu peatub selleks ajaks
Kuna rahalise karistuse tähtaega pikendati kuni 31.01.2009, tuleb aegumistähtaega arvestama hakata 01.02.2009 ning sellest tulenevalt ei ole käesolevaks ajaks D.U suhtes täitemenetluse raames nõutav rahalise karistuse täitmata osa nõue aegunud. Ringkonnakohus märgib, et 09.12.2009 on jõustunud
lg 5, mis sätestab täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõude aegumistähtaja, so 7 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid nimetatud säte ei ole
lg 3 kohaselt rakendatav, kuna raskendab D.U olukorda ning aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda
lg 1 p-s 2 sätestatust.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga
§-s 692 sätestatud korras. D.U suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tuli D.U mõistetud rahaline karistus tasuda ositi lõpptähtajaga 31.01.2009 (tl 35–36). Nimetatud tähtajaks D.U kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tasunud ei olnud. Maakohtuistungil on D.U selgitanud, et kokkuleppe sõlmimisel tundus talle, et ta saab rahalise karistuse tasumisega hakkama, aga ei saanud (tl 73). Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul vaidlus selles, et D.U rahalise karistuse täitmata jätmine oleks põhistatud asjakohaste argumentidega. Täitemenetluse käigus on võlgniku arestitud kontodelt laekunud kohtutäiturile 13.10.2009 1729,10 krooni (rahalise karistuse katteks 1315,10 krooni ja täitekulude katteks 414 krooni) ning 14.01.2010 474,77 krooni (rahalise karistuse katteks 354,77 krooni, kohtutäituri tasu 120 krooni). Seega on D.U rahalise karistuse tasumata osa 10 930,13 krooni (tl 41–42, 60), so 698,56 eurot, mida ei ole võimalik D.U-lt sisse nõuda. -3 - Ringkonnakohus leiab, et D.U-le mõistetud kuid täitmata rahalist karistust on võimalik asendada
Õige on maakohtu poolt leitu, et D.U on karistuse täitmata osa 104 päevamäära, mis vastab
D.U kaitsja on maakohtu istungil taotlenud muuhulgas tasumata rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga (tl 74). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt
lg-st 1 on võimalik rahalist karistust asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Nimetatud nõusolekut D.U maakohtus või muul viisil avaldanud aga ei ole, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaaluda rahalise karistuse tasumata osa asendamist üldkasuliku tööga. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4 - Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.