← Eesti

1-09-5512/49

Obsah (8)§ 75§ 214§ 61§ 199§ 64§ 68§ 74§ 76

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012, Rakvere kohtumajas Videokohtuistung toimus 28.09.2012 Kohtuasja number 1-09-5512 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekret

§ 75

lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada D.M suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 3) osalema sotsiaalabiprogrammis; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. D.M vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista D.M-ilt menetluskulunu riigituludesse 76.80 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo M.Reinsalu kasuks 76.80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu D.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.M-ile , prokurörile ja kaitsjale. Asjaolud. Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-5512. D.M tunnistati süüdi

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ning

§ 61sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

D.M tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D.M liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning D.M karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli ) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 18.19.12.2008, s.o.

2 päeva ja eelvangistus 04.04.-17.06.2009, s.o. 2 (kaks) kuud 14 päeva, kokku 2 (kaks) kuud 16 päeva karistusaja hulka. D.M kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 14 päeva vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui D.M ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. 04.01.2012 kohtumäärusega pöörati täitmisele D.M-ile mõistetud ja ärakandmata vangistus, kuna D.M rikkus käitumiskontrolli ajal temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 02.02.2012. 2 Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat D.M on karistatud kriminaalkorras esmakordselt. Vanglakaristust kannab samuti esmakordselt. Kuritegu on toime pandud reageeringuga ohvri tegevusele ja majanduslike raskuste tõttu. Väheohtlikkus väljendub vägivalla kasutamises konkreetse täiskasvanud isikuga seoses, kuid märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav elas enne vangistust elukaaslase juures aadressil xxxx ning vabanedes läheb samuti sinna. Kinnipeetaval on vabanedes olemas lepinguline töö xxxx, mille kohta on olemas garantiikiri. Kinnipeetav plaanib jätkata õpinguid Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, et omandada põhiharidus. Kinnipeetav väidab, et hariduse omandamine töö kõrvalt ei ole probleem, kuna perekond ja tööandja toetavad teda. D.M nimetab oma perekonnaks elukaaslast, last ja vanemat õde. Elukaaslane iseloomustab kinnipeetavat kui rõõmsameelset ja heatahtlikku inimest, kes on hoolitsevaks kasuisaks tema tütrele. Kinnipeetav on seoses alkoholi tarvitamisega käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, kuid leiab, et enam nii ei teeks, sest on õppetunni saanud ja oma elu üle järele mõelnud. Kinnipeetav on läbinud noortele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eguip”. Maakohtu istung. Kohtuistungil taotles ka D.M enda ennetähtaegset vabastamist. D.M avaldas kohtule, et tal on garanteeritud töökoht xxxx ning elama asub elukaaslase ja lapse juurde xxxx. D.M avaldab, et on saanud kaks kodukülastust motivatsioonisüsteemis püsimise eest, mõlemal korral 5 tundi. D.M avaldab, et suudab täita kõik elektroonilise valve nõuded. Prokurör taotlust ei toetanud. D.M vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks ennatlik. Vestlus D.M-iga ei tekita veendumust, et ta täidaks kõik antud lubadused. Samuti on kinnipeetaval uue vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent küllalt kõrge. Kinnipeetava kaitsja märkis, et D.M puhul on korduvalt püütud vältida reaalset vangitust, kuid noormees ei võtnud õppust. Nüüd on ta esmakordselt karistatuna vanglas ning saanud esimese šoki vangimajast kätte ning see pole olnud tema jaoks lihtne. Kaitsja on seisukohal, et lähtuma peaks tänasest olukorrast. D.M on vanglas läinud hästi, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud sotsiaalabiprogrammides. Kaitsja märgib, et kuriteo riskiprotsent jääb alati, kuid selle kaaluks üles positiivne, mida võiks saavutada vabanemise kaudu. Kaitsja palub kohtul kaaluda vabastamise võimalust. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3

§ 76

lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et D.M saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses toetav pere, kindel elu- ning töökoht. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on tunnistanud alkoholiprobleemi ja mõistnud, et alkohol on mõtlematute tegude põhjuseks. Asjaolu, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi, näitab, et isik on asunud end parandama. Kinnipeetav on kinnitanud, et enam vanglasse sattuda ei taha. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, D.M kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 16. oktoobril 2012. a. №oremreferent Lea Herne 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.