Prokuröri abi Kristiina Savtšenkova Süüdistatav Tõkend Kaitsja elukoht xxx, isikukood või sünniaeg: R.N 07.07.1981, kodakondsus: Rootsi Kuningriigi kodanik; emakeel: rootsi keel, valdab vabalt inglise keelt; haridus: keskharidus, töökoht: eraettevõtja; Eestis karistusregistrisse kandmata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 25.09.2012 Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.N
lg 1 järgi mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 25.09.2012.a. Tõkendina kohaldada R.N suhtes vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Käesoleva otsusega mõistetud karistuse tähtaja lõppemisel enne kohtuotsuse jõustumist, tõkend vahistamine tühistada ja vabastada R.N viivitamata vahi alt. Vahistada R.N kohtusaalis.
lg 1 alusel mõista lisakaristuseks väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks ) kuuks.
lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel kuriteo toimepanemise vahend – võltsitud juhiluba nr XXX. Välja mõista R.N ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku menetluses osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti. Selgitusse märkida „R.N 1-129187, sundraha“ ja „R.N 1-12-9187, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa R.N süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.09.2012 kella 17:10 paiku Tallinna Reisisadama D-terminalis (aadress Lootsi 13, Tallinn), esitas enda isikut tõendava dokumendina Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirikontrolliteenistuse vanempiirivalvur Ardi Hintsile võltsitud Rootsi Kuningriigi autojuhiloa nr XXX KPM, sünd. XXX, nimele.
R.N oli teadlik sellest, et juhiluba, mida ta piirivalveametnikule esitab, on võltsitud. Ülalkirjeldatuga pani R.N toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks kuu.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse viibitud aeg alates 25.09.201.a.
lg 1 alusel mõista lisakaristuseks väljasaatmine koos sissesõidukeeluga üheks aastaks ja kuueks kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara:
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – võltsitud juhiluba nr XXX. Konfiskeeritav juhiluba hävitada. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus R.N ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. 2 Kohus leiab, et süüdistatava R.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab R.N süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.N süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.N ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. R.N-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 172 eurot 80 senti. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.