lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav P.A ik : xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: puudub, viibib Vanglas tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.04.2012 kuni 30.04.2012; 07.01.2012 kuni 09.01.2012; 22.02.2012 kuni 23.02.2012, kokku 7 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 30.04.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav P.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, leides, et 29.04.2012 ta lusikat varastanud ei ole, lusikas on tal alati olemas. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Samas ei ole P.A süü 29.04.2012 varguse episoodis tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 29.04.2012 episood • 29.04.2012 koostatud Prisma Peremarket AS avalduse nr 4236 kohaselt 29.04.2012 kell 09:51 kaupluses Sikupilli Prisma aadressil Tartu mnt. 87, Tallinn peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (lusikas kmpl.) 0,10 euro väärtuses. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. Prisma Peremarket AS esitab tsiviilhagi 0,1 eurot. (lisatud tšekk kahju hüvitamise kohta. ( t.l 2, 8) • 02.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CDplaat, millel oli talletatud videolõigud turvakaamerate salvestustest Sikupilli Prisma kaupluses aadressil Tartu mnt 87, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harjumaal. Videosalvetusel oli näha, kuidas 29.04.2012.a. kella 09:33:23 ajal kaupluse müügisaalis liikus ringi meesterahvas, kellel seljas musta värvi püksid, sinist värvi jakk, peas müts. Antud meesterahvaks osutus P.A . Mees tasus kaupluse kassas kauba eest (piim ja soe toit) ning liikus edasi. Mees väljus kassapiirist, jättis kauba kassalindi juures oleva alusele ning suundus tagasi müügisaali. Peale seda oli näha, kuidas antud meesterahvas liikus müügisaalis ringi, mehel käes ostukorvi ei olnud. Mees liikus müügisaalis asuva kuumaleti juurde, kus kaubariiulilt võttis söögitarvikute komplekti. Kaupa hoidis käes. Peale seda mees seisis kuumaletijärjekorras, kus võttis söögitarvikute kompketi (lusika) pakendist välja, pakendi pani omale jaki taskusse ning teises käes oleva lusika pani samuti omale taskusse. Seejärel mees võttis müüjalt kauba (sooja toidu) ning liikus edasi. Mees liikus kaupluse kassa juurde, tasus kassas toidu ja piima eest ning liikus müügisaalis välja. (t.l 7) • 29.04.2012 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 29.04.2012 tööl Sikupilli Prismas nägi, kuidas sinises jopes ja tumerohelise mütsiga meesterahvas võttis kaupluse riiulilt pakis lusika, eemaldas pakendi ja pani lusika omale taskusse. Meesterahvas läbis kassad, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva taskust maksmata lusikas väärtusega 0,1 eurot. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. (t.l 9) • Väljatrükk 15.11.2011 otsusest väärteoasjas nr: 2316,11,014175, millest nähtuvalt P.A karistati 27.10.2011 toimepandud süüteo eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot. (t.l 26-27) • Väljatrükk 18.04.2012 otsusest väärteoasjas nr: 2315,12,003629, millest nähtuvalt P.A karistati 20.03.2012 toimepandud süüteo eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot. (t.l 28-29) • 30.04.2012 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab 3 ta end süüdi ja selgitab, et 29.04.2012.a. umbes kella 09:40 ajal läks ta üksinda Sikupilli Prisma kauplusesse, et osta omale süüa. Raha oli kaasas. Oli alkoholijoobes, sisenes kauplusesse, võttis ostukorvi ja suundus kaupluse müügisaali. Kuumletist võttis omale toitu ning paki piima. Kauba pani omale ostukorvi. Samuti võttis riiulilt lusikakomplekti (milles on lusikas ja salvrätik) ning pani omale ostukorvi. Peale seda suundus edasi. Kassas tasus toidukauba eest. Ta ei mäleta, et ta oleks taskusse pannud lusika. Peale seda liikus edasi ja teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Ei mäleta, et oleks varastanud lusikakomplekti. Tunnistab end antud varguses süüdi ning on nõus hüvitavama kauplusele tekitatud kahju. (t.l 15-17) 22.02.2012 episood • 22.02.2012 koostatud Prisma Peremarket AS avalduse nr 4196 kohaselt 22.02.2012 kell 12:25 kaupluses Sikupilli Prisma aadressil Tartu mnt. 87, Tallinn peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (õun Paulared.) 0,06 euro väärtuses. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. Prisma Peremarket AS esitab tsiviilhagi 0,6 eurot (mis on vastavalt kannatanu esindaja kirjale kannatanule hüvitatud). (t.l 55) • 22.02.2012 koostatud tunnistaja MH ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl Sikupilli Prismas kella 11.51 ajal nägi, kuidas meesterahvas võttis riiulilt kaks õuna ning ei kaalunud neid. Meesterahvas pani ühe õuna endale taskusse ja teisega läks kassase. Meesterahvas jättis õuna kassase, kuna see oli kaalumata ning läbis kassarivi maksmata kaubaga kell 12:25. Turvakontrolli tulemusena leiti meesterahva taskust õun väärtusega 0,06 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikutud kujul, kuivõrd õun oli meesterahva taskus lahtiselt ning määrdunud. (t.l 59-60) • Otsused väärteoasjades 15.11.2011; 18.04.2012, mis on ära toodud esimese episoodi all. (t.l 26-27; 28-29) • 23.02.2012 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 22.02.2012 tarvitas alkoholi, jõi viina. Umbes kella 12:00 ajal üksinda läks Sikupilli Keskuse Prisma kauplusesse. Kavatses osta omale süüa. Raha söögi ostmiseks oli tal kaasas. Sisenes kauplusesse, võttis ostukorvi ja suundus kaupluse müügisaali. Olles puuviljaosakonnas, võttis kaks õuna ja pani need omale ostukorvi. Õunu ei kaalunud kuna arvas, et neid kaalutakse kassas. Peale seda liikus kaupluse kassade juurde. Olles kaupluse kassade juures, seistes kassajärjekorras, tekkis tal mõte varastada üks õun ning pani õuna omale tasku. Ülejäänud kauba ladus kassaliinile. Kuna teine õun oli kaalumata ja seda pidi kaaluma, seega pika järjekorra tõttu, ta ei läinud õuna kaaluma ning jättis selle kassasse kassatöötajale. Möödus kaupluse kassast kauba eest (õun 1 tk) tasumata. Enne väljapääsu pidas teda kinni kaupluse turvatöötaja. Olles turvaruumis, tunnistas turvatöötajale, et varastas Prisma kauplusest ühe õuna ning kauba tagastas vabatahtlikult turvatöötajale. Kahetseb tehtut väga. Kuna oli alkoholijoobes ei saanud aru mida teeb. On nõus hüvitama kauplusele tekitatud kahju. (t.l 65) 07.01.2012 episood • 07.01.2012 koostatud Apranga Estonia OÜ kaupluse Zara avaldusest nähtuvalt 07.01.2012 kella 16:15 ajal keskealine meesterahvas väljus kaupluse müügisaalist, hoides põues jope all ühte paari valget värvi jalanõusid. Turvatöötaja pidas isiku rikkumata kaubaga kinni ja kaup tagastati kauplusele. Jalanõude väärtus oli 29,90 eurot. (t.l 35) • 07.01.2012 koostatud tunnistaja JMS ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.01.2012 tema olles tööl Viru Keskuses Zara poes nägi, kuidas nende poest väljus 16:15 ajal meesterahvas, kes oli eelnevalt põue pannud endale ühe paari valgeid jalanõusid maksumusega 29,90 eurot. Tunnistaja teavitas isikust turvatöötajat, kes pidas meesterahva kinni koos tasumata kaubaga. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t.l 37) • Otsused väärteoasjades 15.11.2011; 18.04.2012, mis on ära toodud esimese episoodi all. (t.l 26-27; 28-29) • 08.01.2012 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.01.2012 käis Viru Keskuses Zara kaupluses, kus võttis naiste valged saapad. Tahtis need turustada, talle oli väga vaja sularaha. Saapad pani enda jope alla 4 ning väljus poest. Oli umbes 20-30 m poest eemaldunud kui tema juurde tuli turvatöötaja, kes pidas ta kinni. Väga kahetseb. (t.l 43-45) • MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava 2009 ja 2010 tulude kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad. (t/l 70) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.A süüd tunnistavaid ütlusi, Prisma Peremarket AS-i ja Apranga Estonia OÜ avaldusi, tunnistajate KK´i, MH ja JMS ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, otsuseid väärteoasjades 15.11.2011 ja 18.04.2012, MTA andmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.A käitumine kvalifitseeritud KarS §
25 lg 2 järgi. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse P.A kolme varguse toimepanemises ning samuti on teda väärteokorras 15.11.2011 ja 18.04.2012 karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul toime pannud mitu vargust. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta ei ole toime pannud lusika varguse katset 29.04.2012. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ta ei mäleta varguse toimepanemist, kuid ka ei välistanud seda. Samas episoodis üle kuulatud tunnistaja K.K ütlustest aga ilmneb üheselt, et süüdistatav võttis pakendis lusika, võttis lusika pakendist välja ja pani taskusse nii lusika kui ka pakendi. Samas nähtub ka kaupluse müügisaali turvakaamera salvestuselt. Selliste tõendite valguses peab kohus usaldusväärsemaks tunnistaja ütlusi, mis riimuvad turvakaamera salvestuselt tuvastatuga ning kohus leiab, et süüdistatava süü on 29.04.2012 süüdistatavale inkrimineeritud varguse katse toimepanemises tõendamist leidnud. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära kõigil juhtudel ja kahel juhul oli kaup rikutud, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning neid tuleb hinnata süüteo katsetena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus, kuigi pärast iga kinnipidamist on süüdistatav kahetsenud ja seejärel toime pannud uue varguse katse. Seejuures tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist, mis võib viidata sellele, et süüdistatava avaldatud kahetsust võib hinnata suhteliselt siirana. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek ning Maksu- ja Tolliametil samuti puuduvad andmed süüdistataval deklareeritud sissetuleku kohta. Sissetuleku puudumisest annavad kohtu arvates peale süüdistatava enese selgituste tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud järjestikused süüteod ja nende varavastane iseloom. Peale selle on ilmnenud, et kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks puudub süüdistataval tekkinud üürivõlgnevuse tõttu ka alaline elukoht. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd sissetuleku puudumisel on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kohtu arvates tingib sellise karistuse mõistmist ka süüdistatava tervislik seisund, kuivõrd ainukeseks meditsiinilise abi saamise võimaluseks on kinnipidamisasutuse meditsiiniosakond. Kohus leiab, et kuivõrd süütegudega kannatanutele kahju ei tekkinud, sest see vähene tekitatud varaline kahju on süüdistatava poolt hüvitatud, siis on süüdistatava süü 5 väike, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades aga seda, et süüdistataval puuduvad nii sissetulek kui ka elukoht, siis ei ole võimalik süüdistatavat allutada käitumiskontrollile ning kohus leiab, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, arvestades karistusest kantuks nii eelvangistuse kui ka temale määratud ja osaliselt äratehtud üldkasuliku töö tunnid, arvestades ärakantava karistuse ärakandmist alates süüdistatava kinnipidamisest kohtu vahistamismääruse alusel. Kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek ning on küllaldane alus arvata, et süüdistatav on pikemalt aega püsivalt maksejõuetu, siis tuleb valdav osa menetluskuludest jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle kulu riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja menetluskulu sümboolses suuruses, sest kehtiva KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei võimalda jätta kogu menetluskulu välja mõistmata, vaid ainult osa kulust. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.