KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-3605 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi U.L-i ka
§ 120
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse 2
(4)4-12-3605 koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
§ 123
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et U.L-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. 25.06.
- a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1201770 selle kohta, et U.L 16.06.
- a kella 17:00 ajal, olles mootorsõiduki juht põhjustas kahjuga liiklusõnnetuse Pärnu linnas xxx x maja ees, riivates sõiduautot Toyota Yaris ning peale liiklusõnnetust põgenes sündmuskohalt. Sellise teoga rikkus U.L Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 nõudeid. Väärteoprotokolli on andnud U.L ütlusi, et ta ei põgenenud, vaid parkis kõrval maja ette. Samas on ta märkinud, et tunnistab end süüdi ja kahetseb. Kohus leiab, et U.L-i ütlustega on samuti tõendamist leidnud esitatud süüdistus, seda näitab ka pärast avariid sõiduki mujale parkimine. Süüdistuses on õigesti viidatud ka LS § 169 lg 6, mille kohaselt sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Nimetatud sätte alusel puudusid õigustused R. Tohvri sõiduki sündmuskohast eemale parkimiseks. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et U.L sai igati aru, et põhjustas teisele autole varalise kahju, kuna ei hoidnud ohutut külgvahet LS § 46 lg 3 järgi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et U.L kuulis ise raginat, kui sõitis autode vahelt läbi. Samuti tõendavad U.L-i ütlused seda, et ta lahkus sündmuskohalt, vaatamata sellele, et kuulis raginat. Järelikult oli varalise kahju tekitamine U.L-i tegevusega põhjuslikus seoses. Ta parkis auto pärast õnnetust mujale ja ei läinud ka ise füüsiliselt lõhutud teise auto juurde, vaid sisenes majja, olles eelnevalt oma enda auto uksed ka lukustanud. Järelikult tõendavad menetlusaluse isiku ütlused nii varalise kahju põhjustamist, sh selle kausaalseost LS § 223 lg 1 alusel, kui ka põgenemist sündmuskohalt LS § 237 lg 1 alusel. Samuti tõendavad esitatud süüdistusi täielikult tunnistaja E K ütlused, kes nägi kuidas süüdistuses nimetatud Dodge, mille katus ja kapott olid musta värvi ning uksed ja tiivad olid punased, klaasid toonitud. Registreerimisnumbrist mäletab üksnes numbreid „666“. Tunnistaja ütluste kohaselt see auto trügis teiste autode vahelt läbi ja kui see auto oli Toyota vahel, siis kostis korralikku raginat. Oluline on kohtu jaoks ka järgmised ütlused, tunnistaja kirjeldab, et pärast avariid juht ei vaadanud midagi, andis gaasi ja põgenes. Järelikult tunnistaja ütlused tõendavad täielikult esitatud süüdistusi. Ehkki vaidlus puudub selles, et Toyota Yaris sai vigastada, tõendavad seda ka tunnistaja A T ütlused, kelle kasutuses on antud kannatada saanud sõiduauto. Toyota Yarise vigastused on näha ka fototabelilt tlk 12-13, 15-
- Liiklusõnnetuse aktiga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga on otseselt samuti tõendatud esitatud süüdistus. Antud õnnetuse akt ja fotod riimuvad ka täielikult tunnistaja E. K ütlustega. Asjaolu, et U.L tegevus Dodge juhtimisel põhjustas kahjustusi teisele autole, näitavad ka fototabelilt Dodge enda vigastused. Seega on esitatud süüdistused täielikult tõendamist. U.L realiseeris kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused LS § 223 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et antud koosseisu realiseeris U.L ettevaatamatusest – kergemeelsuse vormis, sest ilmselt ta lootis kahjustuste tekitamist vältida, sest ka tema Dodge sai kahjustusi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on U.L 3
(4)4-12-3605 süüdi LS § 223 lg 1 alusel. U.L realiseeris kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused LS § 237 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et antud koosseisu ei realiseerinud U.L kavatsetusega, vaid otsese tahtlusega. Nimetatud otsus koosseisu realiseerimiseks sündis kiiresti, nii tunnistaja E. K ütluste kohaselt kui ka menetlusaluse isiku ütluste alusel, ei ole kahtlust, et U.L põgenes pärast õnnetust autoga sündmuskohalt ja lahkus ka ise füüsiliselt, olles igati teadlik, et põhjustas teise isiku varale kahju. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult U.L on süüdi LS § 237 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja on 23.07.2012. a üldmenetluse otsusega menetlusalust isikut karistatud LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200.00 EUR ning LS § 237 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja on leidnud, et määratud karistus on liiga karm. Trahvimist ta ei vaidlusta, kuid taotleb juhtimisõiguse alles jätmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt, kui puuduvad nii karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis lähtuvalt süü suurusest mõistetakse üldreeglina karistus 1/3 kuni keskmise sanktsioonimäära järgi. Kohus on antud juhul seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid on olemas karistust kergendav asjaolu – kahetsus. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Millised on isiku hoiakud, on võimalik aru saada ka inkrimineeritud ja tõendatud teo tehioludest. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik käitus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist väga hoolimatult ja ei huvitunud tagajärje hüvitamisest, vaid põgenes sündmuskohalt, andes ka gaasi nagu andis ütlusi tunnistaja E. K. See iseloomustab isiku süüd kui küllaldaselt suurt, et võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Õiguskaitse korra huvid nõuavad, et sellise suhtumisega juht, peab saama riigilt küllaldase signaali oma käitumise muutmiseks, et jääks kindlasti edaspidi õiguskuulekale teele. Antud juhul on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks igati proportsionaalne, arvestades isiku käitumist. Lisaks peab arvestama asjaolu, et isikut on 2012 aasta jooksul juba mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud, mida tõendab karistusregistri teatis. Seega isik on liikluses väga hoolimatu. Karistuse määramisel on arvestatud ka isiku hilisema kahetsusega, millest tulenevalt on määratud LS § 223 lg l järgi rahatrahvi suurus alla veerandi võimalikust maksimaalsummast. LS § 237 lg l alusel kohaldatud eriõiguse äravõtmisel 4 kuuks on ka arvestatud kahetsust, sellest tulenevalt moodustab ka eriõiguse äravõtmine maksimaalsest määrast tugevalt alla poole. Karistuste puhul tuleb arvestada, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest mitteteatamine ning põgenemine on väga raske rikkumine ja arvestades ülaltoodud asjaolusid ning eeskätt isiku süü suurust, on mõistetud karistused igati kohased ning vastavad isiku süüle. Indrek Nummert Kohtunik 4
(4)