Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.L-i kaitsja adv. Risto Käbi Süüdistatav T.L (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Advokaat Risto Käbi Prokurör Ülle Jaanhold RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 31.jaanuarist 2013.a. T.L-i suhtes tühistada osaliselt ja nimelt kannatanu P. P-Õ kasuks väljamõistetud kahjusumma osas. Teha selles osas uus o t s u s , millega mõista P. P Õ kasuks välja 226 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 31.jaanuari 2013 otsusega süüdi tunnistada T.L
2 p. 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada kohtusaalis tõkendi – vahistamine – kohaldamist s.o. alates 31. jaanuarist 2013 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid vabastada karistuse kandmisest mõistetud karistuse lõppemisel.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 18.07.2012 a. kuni 19.07.2012 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva Välja mõista T.L-ilt tsiviilhagi V. V-i kasuks summas 770.00 eurot, Rimi Eesti Food AS kasuks summas 160.00 eurot, I. B kasuks summas 457.00 eurot, P. P - Õ kasuks summas 265.00 eurot ja PMA Consult OÜ kasuks summas 666.00 eurot. T.L on süüdi mõistetud järgmistes varguste episoodides selles, et - - - tema olles 01.06.12 kella 23.00 paiku võttis Tallinnas Vase tänaval (XXXX XX maja taga) pargitud sõiduautost Mercedes-Benz C320 reg nr XXX XXX parempoolse tagumise ukseklaasi lõhkumise teel musta värvi korpusega sülearvuti Hewlwtt-Pacard 2510 hinnaga 500 eurot koos arvutikotiga Targus hinnaga 75 eurot, milles olid ka tumepunane mobiiltelefon №kia 6110 hinnaga 50 eurot, EMT netipulk hinnaga 45 eurot , erinevad kaablid ja kõrvaklapid kokku hind 100 eurot ning firma dokumendid, kokku summas 770 eurot 08.06.2012 ajavahemikul kella 10.15-st kuni kella 14.42-ni aadressil Tuukri 1b, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt, tagaukse luku lõhkumise teel tungis OM-Sähko OY-le kuuluvasse autosse Citroen Jumper reg, nr XXX XXX, ja varastas autost M. J. M-le kuuluvad asjad kogusummas 196.62 eurot. 09.06.2012 kella 05.40 paiku aadressil Mere pst 8, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt, sõiduauto tagaluugi avamise teel tungis P. P-Õ kuuluvasse sõiduautosse 2 - - Toyota Avensis reg, nr XXX XXX ning varastas sealt P. P-Õ-le kuuluvad asjad ja PMA Consult OÜ kuuluvat vara kokku summas 1119 eurot. ajavahemikul 10.06.2012 kella 15.30-st kuni 11.06.2012.a. kella 08.00-ni aadressil E. Viiralti 5, Tallinn võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, vasakpoolse küljeklaasi lõhkumise teel tungis Hansaliising AS-le kuuluvasse sõiduautos-se BMW 320D reg, nr XXX XXX ning varastas sealt Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad asjad kokku summas 560 eurot. 14.06.2012 ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 13.10-ni aadressil Tuukri 58, Tallinn võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, maja juures olevast rattahoidikust varastas trosslukuga kinnitatud I. B-le kuuluva jalgratta Scott Sportser raami number TY80442031 maksumusega 450 eurot koos trosslukuga, mille maksumus 7 eurot, kokku summas 457 eurot. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, karistuse mõistmist ja kahe tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas ning taotleb uue otsusega jätta T.L-ile mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ning muuta uue otsusega V. V-i ja P. P-Õ tsiviilhagisid puudutavat osa ning rahuldada need osaliselt: V. V-i hagi summas 200 € ja P. P-Õ hagi summas 226 €. Apellatsiooni põhjendused on järgmised: Karistuse mõistmisel ei ole kohus arvestanud järgmisi kuritegusid ja süüdistatava isikut iseloomustavaid asjaolusid. a. Kõik kuriteod pandi toime lühikese, kahe nädala pikkuse perioodi jooksul (01.06.2012-14.06.2012). b. Süüdistatav lõpetas kuritegude toimepanemise juba enne tema kinnipidamist, mis toimus 18.07.2012. c. Pärast viimase kuriteo toimepanemist (14.06.2012) ei ole süüdistatav pannud toime ühtegi uut kuritegu. Õiguskuuleka elu periood kestis kuni kohtuotsuse alusel vahistamiseni 6,5 kuud. d. Süüdistataval on olemas alaline elukoht. Arvestades õiguskuuleka elu arvestatavat kestvust on süüdistatav apellandi arvates oma tegudega näidanud järelduste tegemist õigusrikkumiste lubamatuse kohta. Maakohtu vastupidine seisukoht ja sellest lähtuv negatiivne eripreventiivne prognoos süüdistatava osas on neil asjaoludel ülekohtused. Loetletud asjaolusid arvestades leiab apellant, et süüdistatava suhtes olnuks ja on otstarbekas lasta tal juba valitud õiguskuulekat rada pidi edasi liikuda ja toetada tema pingutusi läbi allutamise kriminaalhooldusele. V. V-i tsiviilhagi rahuldati täielikult, st summas 770 €. Süüdistatav ja apellant juhtisid juba kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et sülearvuti HP väärtuseks märgitud 500 € ja mobiiltelefoni NOKIA 6110 väärtuseks märgitud 50 € võivad olla oluliselt liialdatud. Varastatud mobiiltelefon oli kannatanu sõnul viis aastat vana (tl 15) ja sülearvuti ei olnud samuti ilmselt uus. Esemed olid piisavalt vanad, et kannatanu oli need julgenud 3 jätta järelevalveta oma sõiduauto salongi nähtavale kohale. Apellant leiab, et neil asjaoludel, eriti arvestades arvuti kasutatust ja eriti mobiiltelefoni vanust ei saa kahjunõude suurust (500 € eest on üldteadaolevalt võimalik soetada uus arvuti ja 50 € eest telefon) lugeda kannatanu ütlustega usaldusväärselt tõendatuks. Kuivõrd süüdistatav aktsepteeris V. V-i haginõuet summas 200 €, peab apellant põhjendatuks V. V-i nõude rahuldamist just selles osas ja rahuldamata jätmist ülejäänud osas. Süüdistatav ei ole ise vaidlustanud ühtegi teist tsiviilhagi peale V. V-i oma, st tegemist ei ole isikuga, kes põhimõtteliselt pahatahtlikult tsiviilvastutusest kõrvale hoiaks. P. P-Õ tsiviilhagi rahuldati summas 265 €. Hagiavalduses endas (tl 143) P. P-Õ-le kuulunud esemete väärtust summeerides on tulemuseks 226 €. Kannatanu ja kohus on haginõude arvestamisel eksinud süüdistatava kahjuks. Tallinna Ringkonnakohtu 19.veebruari 2013.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 1.märtsini 2013.a. Apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega , tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult mõistnud süüdistatavale karistuseks vangistuse, milline tuleb tal ka reaalselt ära kanda. Sarnaselt maakohtuga ei näe kohtukolleegium võimalust jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Kohtukolleegiumi põhjendused on järgmised. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-99-06, milles on põhjalikult selgitatud, milliste põhimõtete alusel toimub isikule karistuse mõistmine ning seejärel tema vabastamine karistuse reaalsest ärakandmisest kas tervikuna (
lg 1 ja § 74 lg 1) või vaid osaliselt (
Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohus saab seega võimalikku karistusest tingimusliku vabastamise küsimust hakata lahendama alles pärast seda, kui on kohtuliku arutamise tulemina süüdistatava süüdi tunnistanud ja otsustanud, et talle tuleb kohaldada mingi konkreetne karistus (otsuse p 16.1). Käesoleval juhul on selleks kohaseks karistuseks ühe aastane vangistust ning apellant ei ole seda ka vaidlustanud. Veel märgib kriminaalkolleegium, et „süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama“ ning kui kohus seda ei tee, ei ole tegemist KrMS § 337 lg 1 p 7 rikkumisega (otsuse p 16.2). See kinnitab ringkonnakohtu hinnangul otseselt Eesti karistusseaduses kehtivat sanktsiooniõiguslikku arusaama, et kui isikule mõistetakse karistus, siis pööratakse see 4 reegeljuhtumil ka reaalselt täitmisele. Seega on mõistetud karistuse reaalne ärakandmine Karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest irduv erand, mille rakendamisele on seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid
lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Veel märgib Riigikohus ülalviidatud lahendis, et Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul on T.L-i näol tegemist negatiivse eluhoiakuga ja kuritegelikku eluviisi elava isikuga, kes on meelestatud õiguskorra eiramisele. See lubab omakorda põhjendatult väita, et isik ei allu kriminaalhooldusele ning karistusest tingimuslik vabastamine ja sellega kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavad temal väljakujunenud eluhoiakute muutmiseks. T.L-i suhtumist õiguskorda näitab tema karistusregister. Ta on varem varavastaste kuritegude eest karistatud viiel korral. Muuhulgas on teda karistatud mitmel korral (26.08.2005.a. ja 7.10.2009 otsusega) ka tingimusliku vangistusega, kuid kohtu usaldust ta ei õigustanud ning määratud katseaega ei suutnud ta kummalgi korral läbida kohtu poolt määratud tingimustel ja karistus pöörati täitmisele. Eelmise kohtuotsusega karistati T.L-i juba reaalse vangistusega ja seda ühe varguse episoodi eest. Nagu näitab vaidlustatud kohtuotsuses tuvastatud varguste kronoloogia, hakkas T.L sisuliselt kohe peale reaalse vangistuse ärakandmist jälle vargusi toime panema. Kohus ei saa selliste asjaolude esinemisel kuidagi mõistlikult põhjendada, miks isikut, keda ei ole varasemad tema suhtes kohaldatud rangemad sanktsioonid mõjutanud kuritegudest hoiduma, peaks uute süstemaatiliselt toimepandud varguste toimepanemise eest karistama leebemalt, kui eelmine kord ja seda veel olukorras, kus tema süü sõltuvalt toimepandud kuriteoepisoodidest on kordades suurem, kui eelmise raalse karistuse mõistmisel. Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud asjaolud ei anna alust eelöeldu taustal väita, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, mis KrMS prg. 338 p.4 kohaselt on üheks maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Asjaolu, et T.L pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud viis vargust toime nädala aja jooksul e. lühikese aja jooksul, ei iseloomusta ei tema isikut ega ka toimepandut kuidagi positiivses suunas. Ajaline kriteerium, mille kestel on T.L varavastaseid süütegusid toime pannud on aluseks süstemaatilisuse, kui kvalifitseeriva asjaolu tuvastamisel ja on isiku eluviisisüü näitaja. Ka ei saa kohus arvestada karistuse mõistmisel asjaolu, et isik, kes on oma eelneva käitumisega kinnitanud, et ta elatub varguste toimepanemisest, ei ole 6 kuud peale viimase kuriteo toimepanemist kuritegusid enam toime pannud, annaks alust järeldada, et ta on loobunud edasisest kuritegelikust eluviisist.
prg. 74 näeb ette minimaalseima katseaja pikkuse 18 kuud 5 ja maksimaalselt 3 aastat ja mõistes isikule karistuse tingimisi, peab kohus olema veendunud, et isik läbib määratud katseaja edukalt. T.L-i eelnev eluviis sellist veendumust kohtus ei tekita. Ka ei ole alust lugeda asjaolu, et isik 6 kuud kuritegusid toime ei ole pannud, lugeda selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse tema tingimuslikuks vabastamiseks karistusest. Õiguskuulekas käitumine on normikohane käitumine ja on omane enamusele ühiskonnaliikmetele ning sellise asjaolu lugemine karistusõiguses erandlikuks on põhjendamatu. Kannatanu V. V-i tsiviilhagi vaidlustatakse apellatsioonis põhjendusega, et kannatanu on ilmselgelt ülehinnanud osade temalt varastatud asjade väärtust ja nimelt, apellant ei nõustu sellega, et kannatanule tuleb varastatud sülearvuti Hewlwtt-Pacard 2510 hüvitada hinnaga 500 eurot ja mobiiltelefoni №kia 6110 eest 50 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega või samaväärse varaga asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise momendil (kohtuotsuse tegemise ajal) kannatanul endal soetada äravõetud varaga samaväärne vara. Selliseks summaks saab olla vaid äravõetud vara tegelik turuhind nimetatud ajal (Riigikohtu otsus 3-1-1-69-12). Seega ei sõltu kahju tekitamise korral hüvitamisele kuuluva summa suurus otseselt vara soetamiseks kulutatud summa suurusest. Esmalt märgib kohtukolleegium, et nii arvuti, kui ka mobiiltelefon on sellised tehnikavahendid, milliste mudelid pidevalt uuenevad ja isegi aasta kahe eest muretsetud mudelid ei pruugi enam müügis olla ning selles mõttes on varastatud asjade asemele täpselt sama sülearvuti ja mobiiltelefoni soetamine tavaliselt võimatu. Apellandi väide, et kannatanu saab selle raha eest endale soetada kasutatud esemete asemele uued esemed, ei vääri tähelepanu. Veel märgib kohtukolleegium, et ainuüksi arvuti vanus ei ole aluseks tekitatud kahju hüvitamisel, sest olenemata, mis hinnaga on arvuti soetatud, saab sellele ka hiljem lisatarkvara soetada. Kannatanu poolt nimetatud summad on sellised, milliste eest on võimalik osta endale küll uus HP sülearvuti ja uus №kia mobiiltelefon, kuid arvestades nende firmade poolt müüdavate arvutite ja mobiiltelefonide rohkust ja hinnavahemikke turul, on selle raha eest võimalik soetada uued, kuid seda hinnavahemiku madalamas määras. Seega ei saa nõustuda apellatsiooni etteheitega, et kohus on võtnud tsiviilhagi rahuldamisel aluseks kannatanu ütlused temalt varastatud asjade hindamisel ja alust hinnata neid summasid ülepakututeks, ei saa. Veel märgib kohtukolleegium, et käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluses, mis muuhulgas tähendab seda, et süüdistatav nõustus, et kohus teeb otsuse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Teades kannatanu poolt esitatud nõude suurust, ei ole T.L ega tema kaitsja taotlenud kohtueelses menetluses tõendite lisamist, milledest nähtuks, et kannatanu V. V-i poolt nõutud ja kohtu poolt välja mõistetud summad ületavad süüdimõistetute poolt varastatud vara keskmise turuhinna kohtuotsuse tegemise ajal. Tõendite juurde kogumise eesmärgil ei loobunud süüdistatav ka maakohtus lühimenetlusest. P. P-Õ tsiviilhagi rahuldati summas 265 €. Kohtukolleegium märgib, et nii hagiavalduses, kui ka süüdistuses on P. P-Õ-le kuulunud esemete väärtust summeerides (v.a. tagastatud kaamera) tulemuseks 226 €. Apellant leiab apellatsioonis, 6 et kannatanu ja kohus on haginõude arvestamisel eksinud süüdistatava kahjuks. Kannatanu ega prokurör ei ole sellele väitele vastu vaieldnud – ei ole esitanud ei apellatsioonile vastuväiteid ega ka apellatsioonimenetluses oma kirjalike seisukohti selles osas. Kohtukolleegium leiab, et selles osas on apellatsioon põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. P. P-Õ kasuks väljamõistetavaks summaks on 226 eurot. Süüdistatava kaitsja adv. Risto Käbi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna käesoleva kohtuotsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt , s.o. tsiviilhagi osas, siis vastavalt KrMS prg. 185 lg 1, jäävad menetluskulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 2 p.5; 342; 343; 344; 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt tsiviilhagi osas ja teeb selles osas uue otsuse. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.