KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-6173 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Pavel Gon

§ 22lg 2 järgi, N.F süüdistuses Kar

S § 356 lg 1,3 - § 22 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. aasta otsus Apellatsiooni esitajad Kaitsjad N.Lausmaa ja R.Palmaru Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg Süüdistatavad Kaitsjad M.J, ik: XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, eelvangistuses ei viibinud, tõkendit kohaldatud ei ole, D.P , ik: XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, eelvangistuses ei viibinud, tõkendit kohaldatud ei ole, N.F - registrikood: XXX, aadress: Ardu töökoda, Ardu küla, Kõue vald, Harjumaa, esindaja: D.P (XXXXXXXX XXXXX), varem karistatud väärteokorras Vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Raul Palmaru 1 RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-6173 M.J süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi, D.P süüdistuses KarS §

§ 22lg 2 järgi ja N.F süüdistuses Kar

S § 356 lg 1,3 - § 22 lg 2 järgi muutmata.

1. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. M.J süüdistatakse KarS § 356 lg 1 järgi puude ebaseadusliku raie toimepanemises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. D.P süüdistatakse KarS §

§ 22

lg 2 järgi selles, et juriidilise isiku juhatuse liikmena kallutas tahtlikult teist isikut puude ebaseaduslikule raiele, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. N.F süüdistatakse KarS § 356 lg 3, 1 - § 22 lg 2 järgi selles, et läbi oma juhatuse liikme D.P kallutas tahtlikult teist isikut puude ebaseaduslikule raiele, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas M.J süüdi KarS § 356 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks rahalise karistuse 150 (sada viiskümmend) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 11,30 eurot, s.o kokku 1695 (tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot. Maakohus tunnistas D.P süüdi KarS §

§ 22

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks rahalise karistuse 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära, arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 3,40 eurot, s.o kokku 816 (kaheksasada kuusteist) eurot. Maakohus tunnistas N.F süüdi KarS § 356 lg 3, 1 - § 22 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks rahalise karistuse 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. APELLATSIOONID:

1. D.P ja N.F kaitsja leiab, et puudub vaidlus enamuse faktiliste asjaolude suhtes. Kinnistu, millel raiet teostati kuulus N.F-ile. Pärast kinnistu enampakkumisel omandamist tellis N.F metsamajandamise kava, mille tegemise käigus tunnistaja H. T käis kõnealusel kinnistul, koostas takseerkirjelduse ja metsamajandamiskava. D.P esitas metsateatise Keskkonnaametile ja tervel kinnistul, 2 sealhulgas eraldisel kaks, alustati sügisel 2011 töödega. D.P märkis värviga eraldiste piirid puudele. Raiet asus teostama kaassüüdistatav M.J . Harvendusraide teostamisel langetas aga M.J puid viisil, mis kahjustas alles kasvavat metsa. Kogemuste puudumise tõttu oma esimesel harvendusraiel M.J lihtsalt eksis. Kui D.P objektile tuli, avanes pilt, kus esimese rinde puit oli olulises osas kahjustada saanud. Selles olukorras leidis D.P, et kuna allesjäänud puud hakkaksid kuivama ja esimese suurema tormi korral oleks kahjustunud puud langenud, siis selline mets ei olnud enam elujõuline. Arvestades, et metsakahjustuste tõttu oleks mets D.P arvates paratamatult hävinenud, võttis ta vastu otsuse lageraie teostamiseks. Seejärel andis ta M.J-ile korralduse võtta kõik eraldisel olevad puud maha. KarS § 356 lg 1 näeb ette vastutuse puude ebaseadusliku raide eest, kui sellega on põhjustatud keskkonnale oluline kahju. Käesoleval juhul sai ebaseaduslik käitumine seisneda selles, et D.P avastades metsa kahjustumise ulatuse ei kutsunud kohale metsapatoloogi, kes annaks loa kahjustatud metsas lageraie tegemiseks. Samas aga ei põhjustanud metsapatoloogi kutsumata jätmine keskkonnakahju. Kohtuotsuse põhjendustest ei ole nähtu, kas kohus on üheselt tuvastanud puistu vanuse või mitte. Tegemist on kuriteokoosseisu esinemise kontrollimiseks vajaliku faktilise asjaolu tuvastamisega. Raieküpse metsa raiumisega ei põhjustata keskkonnakahju. Eraldisel kaks olnud puistu vanuse määras H. T, kes on kohtuistungil ka tunnistajana üle kuulatud. Puistu vanuse osas on kriminaalasjas esitatud kaks kirjalikku tõendit: Takseerkirjeldus, milles on märgitud puistu vanuseks 60 aastat, metsamajandamiskava, milles on puistu vanuseks märgitud vahemik 60-69 aastat (I kd lk 80-95). Tunnistaja H. T ütluste kohaselt lähtus ta puistu vanuse määramisel silma järgi hindamisest ja ei kasutanud mingeid mõõtmisi, proove vms. abivahendeid. Vastavad andmed kanti edasi metsaregistrisse ja nendest andmetest on lähtunud ka riiklik süüdistus. Kaitsja esitab Metsa korraldamise juhendi § 13 ja leiab, et arvestades metsa korraldamise juhendi § 13 p 3 sätestatut võis tegemist olla ka 70-79 aasta vanuse puistuga. Tegemist on kahtlusega, mida oleks saanud kõrvaldada vastava ekspertiisi läbi viimisega, kuid seda ei ole tehtud. Süüteomenetluses tuleb selline kõrvaldamata kahtlus alati tõlgendada süüdistatava kasuks lähtuvalt KrMS § 7 lg 3 sätestatust. Apellandi arvates puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et puistu vanus oli 60 aastat vana, tegemist on tõendamata väitega. Kaitsja esitab Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1 ja metsa majandamise eeskirja1 § 3 lg 1 sätestatu ja leiab, et kuna metsa tegelik vanus oli raiumise ajaks vähemalt 70 aastat, siis oli tegemist raieküpse metsaga, mille raiumisega keskkonnale kahju ei tekitata. Apellant juhib tähelepanu, et ka prokuröri poolt kohtule esitatud väärteootsuses ei loetud lageraie teostamist (ehk metsaseaduse normide rikkumist) keskkonnakahju tekitamiseks, kuivõrd mets oli raieküps ja seetõttu keskkonnale kahju ei tekitatud (I kd, tl 143-144). Harju Maakohus ei ole vastavatele sätetele tähelepanu pööranud, nentides vaid, et käesoleval juhul oli lubatud harvendusraie ning rinnaspindala viidi selle käigus lubatust väiksemaks. 3 Kohus viitas ka Metsaseaduse § 67 lg 2 sõnastusele, osundamata küll konkreetselt, milline sättes loetletud alternatiivne tegevus kahju põhjustas. Metsaseaduse § 67 lg 2 on sätestatud loetelu tegevustest, millega tekitatakse keskkonnale metsaseaduse tähenduses kahju. Kõik sättes loetletud tegevused on käsitatavad metsaseaduses sätestatud nõuete rikkumisena, kuid ei arvesta rikkumise tegelikke tagajärgi ehk keskkonna reaalset kahjustamist. KarS § 356 lg 1 on materiaalne tagajärjedelikt. Tagajärjedelikti puhul ei tohi samastada tegu ja tagajärge. Keskkonnakahju suurust ja arvestamist kehtestavad normid on sisuliselt muutnud materiaalse tagajärjedelikti formaalseks deliktiks, kuivõrd metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 kasutab läbivalt terminit lubatud, ehk siis kui luba puudub on tegemist ebaseaduslikkusega KarS § 356 tähenduses ja samuti keskkonnakahjuga KarS § 356 tähenduses. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus karistusõiguse põhimõtetega. Apellant leiab, et süüdistatava tegevuses puudus subjektiivne koosseis. Olukorras, kus puud on harvesterijuhi eksimuse tõttu kahjustada saanud ja metsaga igapäevaselt kokku puutuvatele isikutele on selge, et selline mets ei ole elujõuline ja hävib paratamatult, siis otsust kahjustada saanud puud langetada, ei saa lugeda kavatsetud keskkonnakahju tekitamiseks. Tõele vastavad maakohtu järeldused selles osas, et D.P teadis, et lageraieks metsateatis puudub, kuid keskmine mõistlik isik ei saa ette näha, et kahjustatud puude langetamist oleks võimalik lugeda keskkonnakahju tekitamiseks. Seetõttu ei olnud võimalik koosseisupärase tagajärje saabumist – keskkonnakahju tekitamist – kuidagi endale eesmärgiks seada. Olukorras, kus metsaseadus isiku teada lubab raieküpsuse saavutanud puistus lageraiet teostada, saab subjektiivsest küljest rääkida üksnes hooletusest. Apellant leiab, et materiaalõigust on kohaldatud ebaõigesti mistõttu tuleb otsus tühistada ja uue otsusega isikud õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagis on puistu vanuse ja eraldise pindala määratlemisel lähtutud kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud dokumentidest, mis aga ei ole täpsed. Kahju suurus peab olema tõsikindlalt tõendatud, see ei saa olla oletuslik. Kahjuarvestuse teostamisel nii tsiviilhagis kui ka kahju kindlaks määramise aktis ei ole arvestatud Metsa korraldamise juhendis sätestatud erinevate mõõtevigadega. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all enamuspuuliigi boniteediklass, küll aga eraldise pindala ja puistu vanus. Kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda mõõteveaga korrigeeritud eraldise pindalast ja mõõteveaga korrigeeritud puistu vanusest. Metsa korraldamise juhendi § 4 lg 3 kohaselt kaardistatakse metsaeraldise piirid 10 meetri täpsusega. Kõnealust asjaolu ei ole käesolevas menetluses senini arvestatud. Käesoleval juhul teostati kõrvaleraldistel metsateatise kohaselt lubatud lageraie, mistõttu eraldise piire pärast raie teostamist ei ole võimalik kindlaks määrata ja seetõttu toimikus olev sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna mingit teavet eraldise piiride kohta. Arvestades aga metsa korraldamise juhendi § 4 lg 3 sätestatud mõõtevea suurust, jääks eraldise 2 pindalaks 1,8 hektarit. Sellisel juhul oleks kahjuarvutus alljärgnev: 14,2 (rinnaspindala vähenemine hektari kohta) x 380 (71-80 aasta vanuse kase kahju arvutamise määr hektari kohta) x 1,8 (eraldise 2 mõõteveaga korrigeeritud pindala) = 9712,8 eurot. 4 Eelneva tõttu on Harju Maakohus väidetava kahju suuruse ebaõigesti tuvastanud ja tsiviilhagi rahuldamine oletusliku kahju osas ei ole põhjendatud. Apellant leiab, et N.F-ile kohaldatud karistus 20 000.- eurot on põhjendamatult suur. Käesolevas asjas mõisteti välja ka tsiviilhagi summas 15 676,80 eurot, lisaks menetluskuludele. Kuue töötajaga väikeettevõtte jaoks tähendab sellises ulatuses rahaliste nõuete välja mõistmine paratamatult maksejõuetust. Apellant leiab, et N.F süü suurus, arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid, ei anna alust sedavõrd range karistuse mõistmiseks. Juhul, kui ringkonnakohus siiski leiab, et isikute tegevus on vaadeldav kuriteona, siis palub apellant mõista N.F-ile karistus minimaalses määras 3200 eurot. Apellant leiab, et Harju Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhistatud ja süüteokoosseisu esinemist mõjutav asjaolu – puistu vanus – on jäetud üheselt tuvastamata. Kuivõrd tähtsust omavate asjaolude tuvastamata jätmine on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse, tuleb seda lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samas leiab apellant, et nimetatud rikkumine on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Harju Maakohus on jätnud kohaldamata Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, mis on viinud ka KarS § 356 ebaõige kohaldamiseni süüdistatavate suhtes. Apellatsiooni aluseks on seega KrMS § 338 p 2 ja 3 märgitu. Apellant taotleb suulist menetlust. Süüdistatavad on kaitsjad valinud. Süüdistatavad soovivad osa võtta ringkonnakohtu istungist. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 340 lg 2 p 1 ja 5 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista D.P ja N.F esitatud süüdistuses õigeks; tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
2. M.J kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ja on teinud asjas kindlakstehtud asjaoludest ebaõiged järeldused. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle H. T, kes oli vaidlusalusel Tuule kinnistul selle omaniku N.F tellimusel koostanud takseerkirjelduse ja märkinud kinnistul vastavad eraldised raie teostamiseks. Kaitsja esitab tunnistaja ütlused kohtuistungil ja leiab, et andmetest lähtuvalt ei ole eraldisel nr. 2 teostatud raietöödega keskkonnale tekitatud kahju arvutatud õigesti. KrMS § 37 kohaselt kuriteoga tekitatud kahjuna kuulub arvestamisele kuriteoga vahetult tekitatud kahju. Kaitsja viidates Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-35-08 p.24 selgitatule ja leiab, et keskkonnale tekitatud kahju suuruse määramisel peab olema täpselt kindlaks tehtud olema see, kas ja kui suures ulatuses tekitati kahju looduskeskkonnale kui sellisele. Käesolevas asjas looduskeskkonnale tekitatud kahju kindlakstegemiseks tulnuks apellandi arvates kahju arvestusest välja jätta need puud, mis vanusest sõltuvalt olid juba saanud raieküpseks ja mille maharaiumisest looduskeskkonnale kahju tegelikult ei sündinud. Kuivõrd vaidlusalusel eraldisel sellised puud kasvasid, siis oleks koheselt pärast asjaolude kindlakstegemist nende puude kogus olnud hõlpsalt tuvastatav vastavate metsakorralduslike võtetega( kändude ülemõõtmine jms.,). Raieküpsete puud tulnuks keskkonnale tekitatud kahjust maha arvata. Kahju suuruse arvestamisel tulnuks arvesse võtta ka seda asjaolu, et pärast harvendusraiet eraldisele allesjäänud vigastatud puude allesjätmine võinuks looduskeskkonnale tekitada veel suurema olulise kahju. Kahjustatud puud enam edasi ei kasva ja looduskeskkonnale väärtust 5 enam juurde ei loo, vastupidi, nende allesjätmine võib kaasa aidata kahjurite ja haiguste levikule, mis kokkuvõttes on üldisele õigushüvele - looduskeskkonna tervisele - enam ohtlik, kui vigastatud puude mahavõtmine. Samuti tulnuks arvesse võtta, et eraldisele allesjäänud puude kogus ei olnud mitte 0, vaid sellele oli kasvama jäetud üks suur mänd, mille tõttu ka allesjäänud puud tulnuks keskkonnale tekitatud kahju ulatuse kindlakstegemisel arvestada. Apellandi seisukoht on, et kuivõrd keskkonnale olulise kahju väljaarvutamisel piirduti käesolevas asjas matemaatilise tehtega normidest ja eraldise suurusest lähtuvalt, ilma konkreetset keskkonnale tekitatud kahju ulatust kindlaks määramata, on väidetavalt keskkonnale tekitatud oluline kahju täielikult tõendamata. Järelikult 1.11.2011.a. Tuule kinnistu eraldisel nr. 2 teostatud puude raiumisega ei ole keskkonnale olulise kahju tekitamist kindlaks tehtud ja sellega seoses tulnuks M.J õigeks mõista. Apellandi seisukohast lähtuvalt võinuks keskkonnaamet kaaluda metsaomaniku suhtes väärteomenetluse alustamist Metsaseaduse § 70 alusel, kuivõrd metsaomaniku poolt rikuti metsa majandamise nõudeid sellega, et rikutud eraldise suhtes ei tellitud ekspertiisi ja ei taotletud luba kahjustatud metsa lageraieks. M.J aga ei saa vastutusele võtta ka väärteo korras, kuivõrd tema ei olnud metsaomanik ja järelikult ei lasunud temal ülesannet teostada metsa majandamist vastavalt kehtestatud nõuetele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318, 337 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega M.J KarS§ 356 lg 1 järgi õigeks mõista. Keskkonnale tekitatud kahjunõue jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3. Süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja paluvad õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsjad- apellandid toetavad apellatsioone ja taotlevad süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Palub jätta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. 6.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuotsust saab lugeda põhjendatuks kui kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine on selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused on veenvad. Kohtukolleegium leiab, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav, mistõttu kolleegium ei nõustu D.P ja osaühingu kaitsja apellatsioonis 6 esitatuga, et otsuses pole piisavalt põhistatud kuriteo objektiivset tunnust, puistu vanust, mis kaitsja arvates on käsitatav KrMS § 339 lg 2 ettenähtud rikkumisena. Maakohus, tuvastades süüdistatava poolt ebaseadusliku raie tegemise, kus lubatud harvendusraie asemel teostati lageraiet, mistõttu toimus puistu rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine, on esitanud põhjenduse ka olulise keskkonnakahju tekitamise osas. Kohus on ära näidanud otsuses normipõhise kahju arvestamise metoodika võttes seaduslikult aluseks asjaolu, et eraldisel nr 2 pidi harvendusraie järgselt jääma puistu rinnaspindala vähemalt 14,2 m2/ ha kohta. Otsusest nähtuvalt on maakohus kaitsjate poolt puistu vanuse ebatäpse kindlakstegemise väidet ka analüüsinud. On tuvastanud, et ka juhul, kui puistu vanuseks lugeda 70 aastat, on MS lisa 3 ettenähtud kahju arvestamise määrade alusel tuvastatav kuriteo koosseisuline tunnus- oluline kahju keskkonnale. Seega on maakohus jälgitavalt kõrvaldanud kaitsjate poolt tõstatud võimaliku kahtluse ning selle uuesti apellatsioonis esitamine ei anna alust KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole maakohtu otsuse ega esitatud apellatsioonide pinnal võimalik tuvastada KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud menetlusõiguse olulist rikkumist ega otsuse jälgitavuse nõude rikkumist, millega oleks võimalik sisustada KrMS § 339 lg 2 alusel otsuse tühistamist. 6.
6. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole maakohus tõendite hindamisel teinud vigu, mis annaksid ringkonnakohtule aluse tõendite ümberhindamiseks. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatavad ja kaitsjad esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldused põhinevad tõendite kogumil ning maakohus on esitanud põhjendused nii koosseisuliste tunnuste tõendatuse, süüdistatavate süüküsimuse ja nende käitumisele antud õigusliku hinnangu osas, mistõttu ringkonnakohus, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. Antud juhul on tuvastatud, et vastavalt N.F poolt väljastatud metsateatises esitatud andmetele Harjumaal, Kõue vallas Triigi külas asuval Tuule maaüksusel katastritunnusega 36301:001:0413, eraldisel nr 2 oli lubatud 2,3 ha suurusel alal teha harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 109 tm/ 1 kd. t.lk. 43-44/. Ülalnimetatud asukohas paiknev Tuule maaüksus kuulub alates 03.06.2011 aastast N.F-ile, mille juhatuse ainuliige on D.P/ t.lk. 45-49/. Nii D.P, osaühingu juhatuse ainuliikmena, kui ka M.J, kes N.F harvesteri juhina kinnistul raiet teostas, olid teadlikud ülaltoodud metsateatise sisust ja nimelt asjaolust, et eraldisel nr 2 oli lubatud teha vaid harvendusraiet. Nimetatud asjaolu on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatavad. Tõendamist on leidnud, et D.P andis M.J-ile töökäsu langetada eraldisel nr 2 kõik kasvavad puud ehk teostada lageraiet, mida M.J ka tegi, jättes kasvama kogu eraldisel vaid 1 männi. Seega teostas lageraiet. Ülaltoodud maakohtu poolt tõendamist leidnud asjaolude osas on kaitsjad kinnitanud kohtu järelduste õigsust ja vastavust tõendite kogumile. Nagu maakohus on seaduslikult tõendatuks lugenud, ei pidanud süüdistatavad kinni lubatud raieliigist, vaid ebaseaduslikult teostasid metsateatises lubatud harvendusraie asemel 7 lageraiet, mistõttu toimus puistu rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine, mis omakorda tõi kaasa olulise keskkonnakahju. Kolleegium leiab, et ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju tuvastamisel on seaduslikult lähtutud raieelsest majandamiskava ja takseerikirjelduse andmetest / 1kd. t.lk. 80-95/, millised on tehtud alles 2011 aasta aprillis ehk siis vahetult enne raie teostamist ja mille kohaselt oli enne raiet Tuule kinnistu eraldisel nr 2 60 aastane 19 meetri kõrgune II boniteediga kase enamusega puistu. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja A. J, kes viis inventeerimise läbi vastavalt metsaseaduses ja madalamalseisvates õigusaktides märgitule ja sealjuures arvestas puistu vanuse kindlaksmääramisel ka metsa korraldamise juhendis ettenähtud nõudeid ja vanemaid inventeerimisandmeid. Nii takseerkirjelduses kui metsamajandamiskavas on puistute üldiseloomustuses ja hooldusraiete nimekirjas ära näidatud kasepuistu keskmiseks vanuseks 60 aastat ning üheselt on vastava ala kauaaegse spetsialisti ja pädevust omava isiku poolt tuvastatud, et Tuule kinnistu eraldisel nr 2 oli valmiv mets, kus oli võimalikuks raieliigiks harvendusraie. Kaitsjad on leidnud, et kuna metsamajandamiskava lehel, kus on esitatud metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliikide ja vanuste järgi on kask ära näidatud real, kus vanuseastmeks on 60-69, on vanuse määramisel vaja seal äranäidatud maksimaalsele vanusele juurde lisada 10 aasta ja seega oli kasepuistu vanuseks 79 aasta. Kolleegiumi seisukohalt on selline järeldus ekslik kuna kogu kava alusel on tuvastatav, et kasepuistu keskmiseks vanuseks, kusjuures juba arvestatuna ettenähtud viga, oli 60 aastat, seega tuligi nimetatud vanusega puuliik märkida tabelisse, kus ära on toodud liigi vanuse vahemik 60-
7. M.J kaitsja on seadnud kahtluse alla kahju arvestamise õigsuse ja keskkonnale tegelikult raiega tekitatud kahju suuruse, leides, et tegelikust kahjust oleks pidanud maha arvestama need puud, mis olid raieküpsed. Kolleegium peab vajalikuks korrata, et maakohus on juba viidetega õigusnormi vastavatele sätetele tuvastanud, et eraldisel nr 2 oli lubatud raieks harvendusraie, mille järgselt puistu esimese rinde, milles oli peamiseks puuliigiks kask, rinnaspindala alammääraks oli 19 meetri kõrguse kaasiku puhul 14,2 m2 /ha. MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnale tekitatakse seaduse tähenduses kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või -liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud. Sama sätte lg 3 kehtestab, et lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Metsaseaduse lisa nr 3, mis näeb ette metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad, kehtestab, et 51-70 aastase männi, kuuse, kase puhul kahju arvestamise määr 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest 1 ruutmeetri kohta on 480 eurot. Kolleegium leiab, et kriminaalasja materjalidega, sh. kontrollimise protokolli ja selle lisadega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle lisadega on tuvastatud, et eraldisel nr 2 oli kasvama jäetud 1 mänd rinnaspindala oli viidud 0-ni. Nimetatud asjaolu on kinnitust leidnud ka täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga/ 1 kd. t.lk. 61/, kus puistu rinnaspindala mõõtmise tulemusena, koos mõõtmisveaga on
8. Seega ongi kahju arvestamisel aluseks võetud vaid ettenähtud rinnaspindala alammäärast allapoole jääv ehk ebaseadusliku raie aluseks olev määr, mistõttu kaitsja seisukoht, et kahjust pole maha võetud lubatud raiet on ekslik. Ebaseaduslikuks vähendamise määraks on 14,2, 8 millega on siis korrutatud kahju määr 480 eurot ja ruutmeetrid 2,3 , mis andiski tekitatud kahjuks kokku 15 676, 80 eurot. D.P ja osaühingu kaitsja poolt on apellatsioonis tõstatatud küsimus ka sellest, et eraldise pindala määratlemine ei olnud täpne. Kolleegium ei saa ka sellise väitega nõustuda. Materjalide alusel, sh. metsaressursi arvestuse riikliku registri ja süüdistatava, N.F poolt esitatud metsateatise andmetel on eraldise nr 2 pindalaks 2,3 hektarit. Kaitsja poolt viidatud metsa korraldamise juhendi § 4 lg 3 kehtestab, et metsaeraldise piirid kaardistatakse 10 meetrise täpsusega. Sama paragrahvi lg 4 kehtestab, et metsaeraldise pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel. Tunnistaja A. J, Keskkonnainspektsiooni inspektori, ütluste kohaselt ebaseadusliku metsaraie korral inspektorid alati käivad kohal ja teevad kindlaks ka eraldise piirid. Võttes aluseks küll kaardi andmed, kuid seda täpsustatakse GPS seadmega. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt eraldise pindala kindlaksmääramine ei toimu vaid kaardi alusel vaid kohapeal metsaplaanide töötlemise programmi alusel. Enne metsa minekut on aerofotode ja vanade andmete abil kantud oletuslik joon aerofoto lehele. Metsas aga täpsustatakse seda GPS punktidega. Eraldise piiride ja pindala arvestamisel võetakse aluseks täpsed GPS punktid. Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel on tuvastatav, et kasutatud mõõtevahendite ja tehnikavahendite abil, eelkõige GPS seadme abil, oli eraldise 2 täpsed piirid ja raiepiirid kindlaks tehtud. Kolleegium leiab, et MS § 4 p 3 ettenähtud metsa ülepinnalise takseerimise käigus eraldise 10 meetrise täpsusega kaardistamine ehk kaardistamisviga pole automaatselt kohaldatav veana maapinnal kinnistute ja eraldiste piiride kindlakstegemisel erinevate mõõteseadmete ja eelkõige GPS seadmega, millede alusel omakorda määratakse kindlaks kinnistu või eraldise pindala. Maakohus on otsuses piisava põhistatusega tuvastanud koosseisulised subjektiivsed tunnused nii teo täideviija kui osavõtjate pinnal ja kolleegium ei pea vajalikuks kohtu põhistust korrata. S.Pussi ja osaühingu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et D.P otsus teostada ebaseaduslik raie, pole käsitatav keskkonnale kahju tekitamise tahtlusena, on maakohtu otsuse põhjendustega juba kummutatud. Kaitsja on ise tõdenud, et tegemist on metsaga igapäevaselt kokkupuutuva isikuga ning seega oli ta ka teadlik nii metsaseaduse kui alamalseisvate aktidega ning andis tahtlikult ja teadlikult korralduse metsateatist eirata ning teostada ebaseaduslik raie. Talle oli selge, et selline teguviis toob kaasa keskkonnakahju. Antud juhul kordades üle KarSRS § 8 p 1 ettenähtud olulise kahju miinimummäära. Kohus on esitanud piisava põhjenduse ka iga süüdistatava teole antava kvalifikatsiooni ning õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise osas. Kolleegium nõustudes maakohtu järeldustega, ei pea vajalikuks põhjendust korrata.
9. Kaitsja on vaidlustanud ka N.F-ile mõistetud karistust, milleks oli 20 000 eurot, lugedes seda liialt rangeks. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus peab vajalikuks korrata, et KarS § 44 lg 8 näeb juriidilisele isikule ette rahalise karistuse 3200-16 000 000 eurot. Seega on mõistetud karistus seaduses ettenähtud rahalise karistuse alammäära ligilähedane. Kriminaalasja materjalide kohaselt on osaühingu majandusaasta aruannete kohaselt 2009 aastal olnud ühingu puhaskasum üle 560 tuhande krooni ja 2010 aastal oli puhaskasum juba üle 1 miljoni 800 tuhande krooni/ t.lk.100-142/. 9 Kohtukolleegiuim leiab, et kaitsja argument, et 20 tuhande euro suurune rahaline karistus muudab äriühingu maksejõuetuks, ei tulene esitatud tõenditest ega saa olla kaitsja poolt taotletud minimaalse rahalise karistuse mõistmise aluseks. S.Pussi ja M.J-ile mõistetud rahalist karistust pole kaitsjate poolt eraldi vaidlustatud ja kolleegium leiab, et mõistetud karistuse liik ja määr on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning piisavalt maakohtu poolt põhjendatud ja mõistetud karistuste muutmiseks alused puuduvad.
10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
13. D.P ja N.F lepinguline kaitsja esitas ringkonnakohtus taotluse osaühingule kaitsjatasu hüvitamiseks. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 ettenähtud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb lepingulise kaitsja tasu süüdistatava kanda ning riigi poolt hüvitamisele ei kuulu. Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Malle Preimer 10