← Eesti

1-12-4098/20

1-12-4098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4098 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pav

§ 25lg 1,2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.

novembri

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavate P.N ja Vox Bizness OÜ kaitsja advokaat Raul Oberg Küllike Kask P.N, isikukood XXX, elukoht XXXXXX XXX, XXXXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, Vox Bizness OÜ juhatuse liige Prokurör Süüdistatavad Vox Bizness OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige P.N , äriregistri kood 11462838, asukoht Rüütli 40a, Pärnu Kaitsja Advokaat Raul Oberg Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a kohtuotsus P.N ja Vox Bizness OÜ suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. märtsil
  6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Pärnu Maakohtu 19.11.2012 otsusega tunnistati P.N süüdi KarS § 298 lg 1 ja § 25 lg 1,2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Määrati, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks määrati 19.11.2012.a. Sama otsusega tunnistati süüdi Vox Bizness OÜ KarS §

§ 25

lg 1,2 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot. 2. P.N tunnistati süüdi selles, et tema pani toime KarS § 298 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava altkäemaksu lubamise katse, mis seisnes selles, et Vox Bizness OÜ juhatuse liige P.N, isikuna kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut, tegutseb selle nimel ja huvides, kui talle on pandud haldamis-, järelevalve ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s t on ametiisikuks KarS § 288 lg 2 mõistes, lubas 04.04.2011 ja 06.04.2011 toimunud vestluste käigus Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja vanemkomissar K.M-le P.N poolt loodava rahvapanga sisekontrolli ülema töökohta palgaga 3000 eurot kuus selle eest, et K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära P.N poolt juhitava Vox Bizness OÜ-ga seotud ja K.M-a menetluses oleva kriminaalasja nr 10250101468 ning sellega seoses vabastataks ka sama kriminaalasja menetluse käigus Pärnu Maakohtu poolt 26.10.2010 arestitud Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 33 804,46 EUR-i. Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja K.M menetles kriminaalasja nr 10250101468, milles alustati 27.07.2010 menetlust KarS § 394 lg 1 tunnustel selles, et OÜ Bluemount Partner (äriregistri kood 11922211) tegeles inimestelt raha väljapetmisega ning seejärel selle olemuse ja ebaseadusliku päritolu varjamisega. Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalosakonna Rahapesu Andmebüroo poolt esitatud materjalid, mille alusel oli põhjendatud alus arvata, et P.N ja M.T on seotud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi alamate arvelduskontodelt raha väljapetmisega ning selle tulemusel saadud kuritegeliku vara ülekandmisega eesmärgil varjata selle ebaseaduslikku päritolu. Sellega seoses kehtestas Rahapesu Andmebüroo 27.07.2010 vara käsutamise piirangu Vox Bizness OÜ (äriregistri kood 11462838) №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali pangakontodele. Kriminaalmenetluse nr 10250101468 käigus oli tuvastatud, et Bluemount Partner OÜ arvele laekusid Inglismaa kodanikelt erinevad summad, millised kanti üle Vox Bizness OÜ kontole ning sealt omakorda edasi AS Eurex Capital kontole, kust raha Vox Bizness OÜ esindaja poolt sularahas välja võeti ning Bluemount Partner OÜ juhatuse liikmele M.T-le üle anti. Mitme Bluemount Partner OÜ kontole kantud summa kohta esitasid erinevad Suurbritannia pangad teated, et need summad on sinna kantud nende klientide tahte vastaselt. Seoses sellega arestis Pärnu Maakohus 26.10.2010.a kriminaalasja nr 10250101468 menetluse käigus Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX asuva summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX summa 33 804,46 EUR. Vox Bizness OÜ on asutatud 25.01.2008 (äriregistri esmakande aeg 31.01.2008). Samast ajast alates on Vox Bizness OÜ juhatuse liikmeks P.N. Alates 01.04.2009 on P.N Vox 2

(18)Bizness OÜ juhatuse ainuliige, seega on P.N isikuks, kes osaleb eraõigusliku juriidilise isiku juhtimises, tegutseb selle nimel ja huvides ning kellele on pandud haldamis-, järelevalve ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s t ametiisikuks KarS § 288 lg 2 mõistes. K.M on kriminaalasja nr 10250101468 menetluse käigus viinud läbi mitmeid menetlustoiminguid Vox Bizness OÜ juhatuse liikme P.N-iga. 04.04.2011 kella 12.50 ajal helistas P.N Vox Bizness OÜ kasutuses olevalt lauatelefoni numbrilt XXXXXXX (asukoht Rüütli 40a, Pärnu) Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja K.M-a töökabineti lauatelefonile nr 4446471 ja tegi K.M-le ettepaneku hakata P.N poolt loodava rahvapanga sisekontrolli ülemaks palgaga 3000 eurot kuus. P.N selgitas, et sellele ametikohale saab K.M aga asuda alles siis, kui K.M-a poolt menetletav kriminaalasi Vox Bizness OÜ suhtes on lõpetatud. 06.04.2011 kella 09.00 ajal kohtus K.M KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o altkäemaksu võtmine, matkimise käigus P.N-iga Vox Bizness OÜ kontoris aadressil Rüütli 40a, Pärnu. Selle kohtumise käigus teatas P.N , et 09.04.2011 toimub hoiu-laenuühistu asutamine. Samuti selgitas P.N , et K.M on noor mees ja enne ei saa ta (P.N) teda tööle võtta, kui kõik kriminaalasjad P.N ja Vox Bizness OÜ suhtes on ära lõpetatud. P.N ütles, et K.M-l on suur karjäärivõimalus ja et algul alustab ta tööd sisekontrolli ülemana ning võib saada päris juhiks. Palgaks pakkus P.N matkijale K.M-le 3000 eurot kuus puhtalt kätte ja töölepingu võib sõlmida nii pikaks ajaks kui K.M seda soovib. P.N selgitas K.M-le, et tema (P.N ) tahab, et kõik “jamad“ tal ära lõppeks: et Vox Bizness OÜ ja P.N oleks puhtad ja et P.N rahad, mis olid arestitud Vox Bizness OÜ kontodel №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kätte saaks. Samuti avaldas P.N matkijale K.M-le, et K.M saaks tööle asuda 4-5 kuu pärast, öeldes „…et meil ei jääks kahepeale nihukest…. korruptiivset maiku juurde“. P.N sõnade kohaselt kasutaks ta Vox Bizness OÜ kontode aresti alt vabastamisel kontodel olevat raha loodavasse hoiulaenuühistusse sisse maksmiseks ning Vox Bizness OÜ jätaks P.N loodava hoiulaenuühistu kõrvale ostu-müügiga tegelevaks ettevõtteks. Vestluse käigus väljendas P.N korduvalt oma soovi kriminaalmenetluse nr 10250101468 lõpetamiseks. 09.04.2011 toimus Pärnu Hoiu-Laenuühistu asutamiskoosolek, kus kinnitati Pärnu Hoiu-Laenuühistu põhikiri ja allkirjastati asutamisleping. Pärnu Hoiu-Laenuühistu asutajate plaan oli arendada ühistu lõpuks pangaks. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2011, alates 01.01.2012 kehtiv uus redaktsioon RT I 2009,26,159, jõustunud 01.01.2012) kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei-ja Piirivalveamet on politseiasutus. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse (siseministri 30.09.2009 määrus nr 44 kehtis kuni 31.12.2011, alates 01.01.2012 kehtiva siseministri 22.12.2011 määruse nr 26 RT I, 29.12.2011,70) § 1 lg 1 kohaselt on Politsei-ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. § 1 lg 2 kohaselt esindab Politsei- ja Piirivalveamet oma ülesannete täitmisel riiki. Politsei ja piirivalve seaduse § 5 lg 1, Politsei-ja Piirivalveameti põhimääruse § 14 lg 1 p 8 ja nende alusel vastu võetud Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri põhimääruse (Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori 29.12.2011 a käskkiri nr 497 Lisa 8) kohaselt on Lääne prefektuur Politsei-ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest 3
(18)tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras ning esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Lääne prefektuuri põhiülesanded on sätestatud Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri põhimääruse §
  1. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 18 järgi on politseiametnik ametiisik. Politsei ja piirivalve seaduse (kehtinud kuni 31.12.2011 a) § 34 lg 1 kohaselt oli politseiametnik politseiasutuses politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Alates 01.01.2012 kehtiva Politsei ja piirivalve seaduse § 34 lg 1 sõnastuse kohaselt on politseiametnik Politsei-ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Sama seaduse § 33 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 31.12.2011) loetakse politseiteenistuseks teenistust politseiasutuses politseiametniku ametikohal. Alates 01.01.2012 kehtiva § 33 lg 1 sõnastuse kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei-ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal ning § 33 lg 2 kohaselt on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Tulenevalt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 7 on politsei ülesandeks süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras. Kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt (kehtinud kuni 31.12.2011) on uurimisasutus politseiasutus. Alates 01.01.2012 kehtiva KrMS § 31 lg 1 sõnastuse kohaselt on uurimisasutus Politsei-ja Piirivalveamet. Seega on Lääne prefektuur kui Politsei-ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus uurimisasutus (PPVS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1). Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 5 kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires politseiasutuse juht. Lääne Prefektuuri prefekti 01.01.2010 käskkirja nr 2 „Ametikohtade loetelu, mida täitval ametnikul on õigus osaleda kriminaalmenetluses“ punkti 1.1 alusel on vanemkomissaril õigus osaleda kriminaalmenetluses uurimisasutuse pädevuse piires. K.M töötab politseis alates 21.04.
  2. Vastavalt Lääne Prefektuuri prefekti 01.01.2010 käskkirja nr 2p „Lääne Prefektuuri ametikohtadele ametisse nimetamine“ punktile 1 ja käskkirja lisale on K.M nimetatud alates 01.01.2010 Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja vanemkomissari ametikohale. Tulenevalt K.M-a ametijuhendi punktist 3.1 on tema kohustuseks tegeleda kriminaal- ja jälitusmenetlusega; punkti 3.2 kohaselt kontrollib ta ettevalmistavate või toimepandud kuritegude kohta esitatud avaldusi ja teateid ning rakendab meetmeid nende kuritegude tõkestamiseks; punkti 3.5 kohaselt teeb koostööd prefektuuri teiste üksustega, teiste politseiasutustega ja prokuratuuriga; punkti 4.1 kohaselt vastutab koostatud dokumentide ja esitatud andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest ning punkti 4.2 kohaselt vastutab teenistuskohustuste nõuetekohase, õigeaegse ja korrektse täitmise eest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 32 lg 1 kohaselt teeb uurimisasutus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust. 4
(18)Seega oli K.M-l ametiseisund riigiorganis, mis väljendus tema õiguspädevuses võtta vastu teistele isikutele kohustuslike otsuseid ja teha toiminguid ning oma ülesannete täitmisel olid temal võimuesindaja ülesanded. Seega on K.M ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses. P.N poolt kuriteo matkijale K.M-le kui ametiisikule altkäemaksu lubamine väljendus P.N poolt K.M-le 04.04.2011 tehtud telefonikõnes ja 06.04.2011 toimunud kohtumisel kuriteo matkimise käigus K.M-le antud suulises lubaduses pakkuda omalt poolt uue loodava asutuse sisekontrolli ülema kohta 3000 eurose kuupalgaga tingimusel, et P.N ja Vox Bizness OÜ osas toimuv kriminaalmenetlus lõpetataks ja №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arestitud Vox Bizness OÜ kontod vabastataks aresti alt ning P.N Vox Bizness OÜ rahad kätte saaks. Nimetatud tegevus näitab P.N valmisolekut tasuda K.M-le kui ametiisikule õigusvastase teo toimepanemise eest. Altkäemaksu esemeks on käesoleval juhul sisekontrolliülema töökoht loodavas asutuses netopalgaga 3000 eurot kuus. Kuna P.N ja Vox Bizness OÜ puudutav kriminaalasi nr 10250101468 oli K.M-a menetluses, siis selliselt taotles P.N K.M-lt kui ametiisikult tegu, mis on seotud K.M-a kui politseiametniku ametiseisundiga. P.N selgitus, et tema (P.N) tahaks, et tal kõik „jamad ära lõppeks, et Vox Bizness OÜ ja P.N oleks puhtad ja et tema Vox Bizness OÜ rahad kätte saaks“ on piisaval määral konkretiseeritav. Sellest on arusaadav P.N korduvalt avaldatud soov, et K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära menetluse kriminaalasjas nr 10250101468 ja sellega seoses vabastataks menetluse käigus arestitud Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 33 804,46 EUR. P.N kinnitusest K.Mle, et K.M saaks tööle asuda 4-5 kuu pärast „…et meil ei jääks kahepeale nihukest…. korruptiivset maiku juurde“ on aru saadav, et P.N soovib K.M-lt kui ametiisikult korruptiivse teo toimepanemist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 200 ja § 2001 näevad ette kriminaalmenetluse lõpetamise kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel ja kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Nimetatud paragrahvid sätestavad ammendava loetelu tingimustest, milliste ilmnemisel on uurimisasutusel prokuratuuri loal kohustus kriminaalmenetlus lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine tingimustel, mis ei vasta tegelikkusele, on ebaseaduslik. Käesoleva kriminaalasja menetluse käigus on aga tuvastatud, et K.M-a menetluses oleva kriminaalasja nr 10250101468 lõpetamiseks nii 04.04.2011, 06.04.2011 kui ka käesoleval hetkel alus puudub. P.N poolt taotletav eesmärk lõpetada kriminaalasja nr 10250101468 menetlus ja vabastada Vox Bizness OÜ kontodel arestitud summad, oli 04.04.2011 ja 06.04.2011 ebaseaduslik, kuna kohtueelne menetlus selles asjas on veel pooleli. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et P.N ettepaneku alusel loeb kuriteo matkija K.M end piisavalt seotuks oma tööülesannete osas kindlas valdkonnas tegutseda. K.M sai aru, et P.N soovib temalt kui politseiametnikult ametiseisundit ära kasutades kriminaalmenetluse ebaseaduslikku lõpetamist, varade aresti alt vabastamist ja pakub selle eest K.M-le altkäemaksu: igakuist sissetulekut 3000 eurot ja töökohta, s o vara ja muud soodustust. P.N tegi K.M-le töökoha pakkumise, mis oli tema arvates ainuke võimalus kriminaalmenetlusest pääseda K.M-a kui ametiisiku abiga, ebaseaduslikke võimalusi kasutades. Seega P.N lootis ja eeldas, et kuna tema arvates teist seaduslikku võimalust kriminaalmenetlusest pääsemiseks ei ole, siis ametiisik aitab kaasa kriminaalmenetluse lõpetamisele enda ametiseisundist tulenevate võimaluste realiseerimise kaudu ehk ebaseaduslike tegude 5
(18)toimepanemise tulemusena menetluse suunamist selliselt, et see jõuaks P.N ja Vox Bizness OÜ suhtes soovitud tulemuseni, s t kriminaalmenetluse lõpetamiseni ja Vox Bizness OÜ arestitud pangakontode aresti alt vabastamiseni. Seega P.N, altkäemaksu andmise katsega, s o ametiisikule vara ja muu soodustuse andmise lubamisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vox Bizness OÜ-d süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme P.Negevuse läbi pani toime KarS §

§ 25

lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava altkäemaksu lubamise katse, mis seisnes selles, et Vox Bizness OÜ juhatuse liige P.N lubas 04.04.2011 ja 06.04.2011 toimunud vestluste käigus Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja vanemkomissar K.M-le P.N poolt loodava rahvapanga sisekontrolli ülema töökohta palgaga 3000 eurot kuus selle eest, et K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära P.N poolt juhitava Vox Bizness OÜ-ga seotud ja K.M-a menetluses oleva kriminaalasja nr 10250101468 ning et sellega seoses vabastataks ka sama kriminaalasja käigus Pärnu Maakohtu poolt 26.10.2010 arestitud Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 33 804,46 EUR-i. Vox Bizness OÜ on asutatud 25.01.2008 (äriregistri esmakande aeg 31.01.2008). Samast ajast alates on Vox Bizness OÜ juhatuse liikmeks P.N. Alates 01.04.2009 on P.N Vox Bizness OÜ juhatuse ainuliige, kes osaleb eraõigusliku juriidilise isiku juhtimises, tegutseb selle nimel ja huvides ning kellele on pandud haldamis-, järelevalve ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s t on ametiisikuks KarS § 288 lg 2 mõistes. Seoses Rahapesu Andmebüroo poolt 27.07.2010 Vox Bizness OÜ pangakontodele vara kasutamise piirangu kehtestamisega ja sealt edasi alates 26.10.2010 Pärnu Maakohtu poolt kriminaalmenetluse nr 10250101468 käigus Vox Bizness OÜ №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali pangakontodel oleva raha arestimise tõttu, ei ole Vox Bizness OÜ majandustegevust toimunud, kuna kontodel olevat raha kasutada ei saa. Vox Bizness OÜ põhitegevusalaks on valuutavahetus ja muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine (välja arvatud kindlustus ja pensionifondid). Tulenevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna 08.09.2010 majandustegevuse registri registreeringu kustutamise otsusest nr 23.1-3/10-00779/030 olid Vox Bizness OÜ valuutavahetuse ja makseteenuse pakkumise registreeringud majandustegevuse registrist alates 08.09.2010 kustutatud, kuna nimetatud ettevõtte juhatuse liiget ning tegelikku kasusaajat P.N on karistatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 56 nimetatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Kuigi Vox Bizness OÜ-l P.N juhatuse liikmeks oleku ajal ei olnud alates 08.09.2010 õigust tegeleda valuutavahetuse ja makseteenuse pakkumisega, ei takistanud selline asjaolu Vox Bizness OÜ-l tegeleda valuutavahetuse ja makseteenuse pakkumisega seotud kriteeriumite alla mitte kuuluva majandustegevusega. Vox Bizness OÜ arestitud kontodel oleva raha kasutamist loodava Pärnu Hoiu-laenuühistusse paigutamisena tuleb siinkohal käsitleda Vox Bizness OÜ tavapärase majandustegevusega seotud tehinguna. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või selle liikme poolt juriidilise isiku huvides. Tulenevalt TsÜS § 31 lg 1 ja ÄriS § 306 lg 1 on juriidilise isiku organiks juhatus. Vox Bizness OÜ on asutatud 25.01.2008 (äriregistri esmakande aeg 31.01.2008). Samast ajast alates on Vox Bizness OÜ asutaja liikmeks P.N. Alates 01.04.2009 on P.N Vox Bizness OÜ juhatuse ainuliige. Seega on P.N juriidilise isiku organi liikmeks. 6

(18)P.N tegutsemist ja soovi, et kriminaalmenetluse ebaseadusliku lõpetamise tagajärjel Vox Bizness OÜ oleks puhas ja Vox Bizness OÜ kontod vabastataks aresti alt, on käsitletav P.N tegutsemisena Vox Bizness OÜ kui juriidilise isiku huvides. Vox Bizness OÜ juhatuse liige P.N helistas 04.04.2011 kella 12.50 ajal Vox Bizness OÜ kasutuses olevalt lauatelefoni numbrilt XXXXXXX (asukoht Rüütli 40a, Pärnu) Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja K.M-a töökabineti lauatelefonile nr 4446471 ja tegi K.M-le ettepaneku hakata P.N poolt loodava rahvapanga sisekontrolli ülemaks palgaga 3000 eurot kuus. P.N selgitas, et sellele ametikohale saab K.M aga asuda alles siis, kui K.M-a poolt menetletav kriminaalasi Vox Bizness OÜ suhtes on lõpetatud. 06.04.2011 kella 09.00 ajal kohtus K.M KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o altkäemaksu võtmine, matkimise käigus P.N-iga Vox Bizness OÜ kontoris aadressil Rüütli 40a, Pärnu. Selle kohtumise käigus teatas P.N , et 09.04.2011 toimub hoiu-laenuühistu asutamine. Samuti selgitas P.N, et K.M on noor mees ja enne ei saa ta (P.N) teda tööle võtta, kui kõik kriminaalasjad on ära lõpetatud. P.N ütles, et K.Mal on suur karjäärivõimalus ja et algul alustab ta tööd sisekontrolli ülemana ning võib saada päris juhiks. Palgaks pakkus P.N kuriteo matkijale K.M-le 3000 eurot kuus puhtalt kätte ja töölepingu võib sõlmida nii pikaks ajaks kui K.M seda soovib. P.N selgitas K.M-le, et tema (P.N) tahab, et kõik “jamad“ tal ära lõppeks: et Vox Bizness OÜ ja P.N oleks puhtad ja et P.N rahad, mis olid arestitud Vox Bizness OÜ kontodel №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kätte saaks. Samuti avaldas P.N kuriteo matkijale K.M-le, et K.M saaks tööle asuda 4-5 kuu pärast, öeldes “…et meil ei jääks kahepeale nihukest…. korruptiivset maiku juurde“. P.N sõnade kohaselt kasutaks ta Vox Bizness OÜ kontode aresti alt vabastamisel kontodel olevat raha loodavasse hoiulaenuühistusse sisse maksmiseks ning Vox Bizness OÜ jätaks P.N loodava hoiulaenuühistu kõrvale ostu-müügiga tegelevaks ettevõtteks. Vestluse käigus väljendas P.N korduvalt oma soovi kriminaalmenetluse nr 10250101468 lõpetamise kohta. 09.04.2011 toimus Pärnu Hoiu-Laenuühistu asutamiskoosolek, kus kinnitati Pärnu Hoiu-Laenuühistu põhikiri ja allkirjastati asutamisleping. Pärnu Hoiu-Laenuühistu asutajate plaan oli arendada ühistu lõpuks pangaks. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2011, alates 01.01.2012 kehtiv uus redaktsioon RT I 2009,26,159, jõustunud 01.01.2012) kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei-ja Piirivalveamet on politseiasutus. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse (siseministri 30.09.2009 määrus nr 44 kehtis kuni 31.12.2011, alates 01.01.2012 kehtiva siseministri 22.12.2011 määruse nr 26 RT I, 29.12.2011,70) § 1 lg 1 kohaselt on Politsei-ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. § 1 lg 2 kohaselt esindab Politsei- ja Piirivalveamet oma ülesannete täitmisel riiki. Politsei ja piirivalve seaduse § 5 lg 1, Politsei-ja Piirivalveameti põhimääruse § 14 lg 1 p 8 ja nende alusel vastu võetud Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri põhimääruse (Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori 29.12.2011 a käskkiri nr 497 Lisa 8) kohaselt on Lääne prefektuur Politsei-ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras ning esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Lääne prefektuuri põhiülesanded on sätestatud Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri põhimääruse § 2. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 18 järgi on politseiametnik ametiisik. 7
(18)Politsei ja piirivalve seaduse (kehtinud kuni 31.12.2011 a) § 34 lg 1 kohaselt oli politseiametnik politseiasutuses politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Alates 01.01.2012 kehtiva Politsei ja piirivalve seaduse § 34 lg 1 on politseiametnik Politsei-ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Sama seaduse § 33 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 31.12.2011) loetakse politseiteenistuseks teenistust politseiasutuses politseiametniku ametikohal. Alates 01.01.2012 kehtiva § 33 lg 1 sõnastuse kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei-ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal ning § 33 lg 2 kohaselt on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Tulenevalt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 7 on politsei ülesandeks süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras. Kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt (kehtinud kuni 31.12.2011) on uurimisasutus politseiasutus. Alates 01.01.2012 kehtiva KrMS § 31 lg 1 sõnastuse kohaselt on uurimisasutus Politsei-ja Piirivalveamet. Seega on Lääne prefektuur kui Politsei-ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus uurimisasutus (PPVS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1). Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 5 kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires politseiasutuse juht. Lääne Prefektuuri prefekti 01.01.2010 käskkirja nr 2 „Ametikohtade loetelu, mida täitval ametnikul on õigus osaleda kriminaalmenetluses“ punkti 1.1 alusel on vanemkomissaril õigus osaleda kriminaalmenetluses uurimisasutuse pädevuse piires. K.M töötab politseis alates 21.04.2003. Vastavalt Lääne Prefektuuri prefekti 01.01.2010 käskkirja nr 2p „Lääne Prefektuuri ametikohtadele ametisse nimetamine“ punktile 1 ja käskkirja lisale on K.M nimetatud alates 01.01.2010 Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja vanemkomissari ametikohale. Tulenevalt K.M-a ametijuhendi punktist 3.1 on tema kohustuseks tegeleda kriminaal- ja jälitusmenetlusega; punkti 3.2 kohaselt kontrollib ta ettevalmistavate või toimepandud kuritegude kohta esitatud avaldusi ja teateid ning rakendab meetmeid nende kuritegude tõkestamiseks; punkti 3.5 kohaselt teeb koostööd prefektuuri teiste üksustega, teiste politseiasutustega ja prokuratuuriga; punkti 4.1 kohaselt vastutab koostatud dokumentide ja esitatud andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest ning punkti 4.2 kohaselt vastutab teenistuskohustuste nõuetekohase, õigeaegse ja korrektse täitmise eest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 32 lg 1 kohaselt teeb uurimisasutus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust. Seega oli K.M-l ametiseisund riigiorganis, mis väljendus tema õiguspädevuses võtta vastu teistele isikutele kohustuslike otsuseid ja teha toiminguid ning oma ülesannete täitmisel olid temal võimuesindaja ülesanded. Seega on K.M ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses. Vox Bizness OÜ poolt juhatuse liikme P.N tahtliku tegevuse läbi K.M-le kui ametiisikule altkäemaksu lubamine väljendus P.N poolt K.M-le 04.04.2011 tehtud telefonikõnes kui ka 06.04.2011 toimunud kohtumisel kuriteo matkimise käigus K.M-le antud suulises lubaduses pakkuda 8
(18)omalt poolt uue loodava asutuse sisekontrolli ülema kohta 3000 eurose kuupalgaga tingimusel, et P.N ja Vox Bizness OÜ osas toimuv kriminaalmenetlus lõpetataks ja №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arestitud Vox Bizness OÜ kontod vabastataks aresti alt ning P.N ja Vox Bizness OÜ oma rahad kätte saaks. Nimetatud tegevus näitab Vox Bizness OÜ juhatuse liikme P.N valmisolekut tasuda K.M-le kui ametiisikule õigusvastase teo toimepanemise eest. Altkäemaksu esemeks on käesoleval juhul sisekontrolliülema töökoht loodavas asutuses netopalgaga 3000 eurot kuus. Kuna P.N ja Vox Bizness OÜ-d puudutav kriminaalasi nr 10250101468 oli K.Ma menetluses, siis selliselt taotles Vox Bizness OÜ juhatuse liikme P.N isikus K.M-lt kui ametiisikult tegu, mis on seotud K.M-a kui politseiametniku ametiseisundiga. P.N selgitus, et tema (P.N) tahaks, et tal kõik „jamad ära lõppeks, et Vox Bizness OÜ ja P.N oleks puhtad ja et tema oma rahad kätte saaks“ on piisaval määral konkretiseeritav. Sellest on arusaadav P.N korduvalt avaldatud soov, et K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära menetluse kriminaalasjas nr 10250101468 ja sellega seoses vabastataks menetluse käigus arestitud Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 33 804,46 EUR. P.N kinnitusest K.M-le, et K.M saaks tööle asuda 4-5 kuu pärast, öeldes „ …et meil ei jääks kahepeale nihukest…. korruptiivset maiku juurde“ on aru saadav, et Vox Bizness OÜ juhatuse liige P.N soovib K.M-lt kui ametiisikult korruptiivse teo toimepanemist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 200 ja § 2001 näevad ette kriminaalmenetluse lõpetamise kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel ja kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Nimetatud paragrahvid sätestavad ammendava loetelu tingimustest, milliste ilmnemisel on uurimisasutusel prokuratuuri loal kohustus kriminaalmenetlus lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamine tingimustel, mis ei vasta tegelikkusele, on ebaseaduslik. Käesoleva kriminaalasja menetluse käigus on aga tuvastatud, et K.M-a menetluses oleva kriminaalasja nr 10250101468 lõpetamiseks nii 04.04.2011, 06.04.2011 kui ka käesoleval hetkel alus puudub. Vox Bizness OÜ juhatuse liikme P.N poolt taotletav eesmärk lõpetada kriminaalasja nr 10250101468 menetlus ja vabastada Vox Bizness OÜ kontodel arestitud summad, oli 04.04.2011 ja 06.04.2011 ebaseaduslik, kuna kohtueelne menetlus selles asjas on veel pooleli. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Vox Bizness OÜ juhatuse liikme P.N ettepaneku alusel loeb kuriteo matkija K.M end piisavalt seotuks oma tööülesannete osas kindlas valdkonnas tegutseda. K.M sai aru, et Vox Bizness OÜ juhatuse liige P.N soovib temalt kui politseiametnikult ametiseisundit ära kasutades kriminaalmenetluse ebaseaduslikku lõpetamist, varade aresti alt vabastamist ja pakub selle eest K.M-le altkäemaksu: igakuist sissetulekut 3000 eurot ja töökohta, s o vara ja muud soodustust. Vox Bizness OÜ, oma juhatuse liikme P.N kaudu, tegi K.M-le töökoha pakkumise, mis oli tema arvates ainuke võimalus kriminaalmenetlusest pääseda K.M-a kui ametiisiku abiga, ebaseaduslikke võimalusi kasutades. Seega Vox Bizness OÜ, oma juhatuse liikme P.N tahtliku tegevuse läbi, lootis ja eeldas, et kuna tema arvates teist seaduslikku võimalust kriminaalmenetlusest pääsemiseks ei ole, siis ametiisik aitab kaasa kriminaalmenetluse lõpetamisele enda ametiseisundist tulenevate võimaluste realiseerimise kaudu ehk ebaseadusliku teo toimepanemise tulemusena menetluse suunamist selliselt, et see jõuaks soovitud tulemuseni, s t kriminaalmenetluse lõpetamiseni P.N ja Vox Bizness OÜ suhtes. 9
(18)Seega Vox Bizness OÜ, oma juhatuse liikme P.N tegevuse läbi, altkäemaksu andmise katsega, s o ametiisikule vara ja muu soodustuse andmise lubamisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, pani toime KarS §

§ 25lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava teo.

  1. Maakohus leidis, et P.N poolt kuriteo matkijale K.M-le kui ametiisikule altkäemaksu lubamine väljendus P.N poolt K.M-le 04.04.2011 tehtud telefonikõnes ja 06.04.2011 toimunud kohtumisel kuriteo matkimise käigus K.M-le antud suulises lubaduses pakkuda omalt poolt uue loodava asutuse sisekontrolli ülema kohta 3000 eurose kuupalgaga tingimusel, et P.N ja Vox Bizness OÜ osas toimuv kriminaalmenetlus lõpetataks ja №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arestitud Vox Bizness OÜ kontod vabastataks aresti alt ning P.N Vox Bizness OÜ rahad kätte saaks. Nimetatud tegevus näitab P.N valmisolekut tasuda K.M-le kui ametiisikule õigusvastase teo toimepanemise eest. Altkäemaksu esemeks on käesoleval juhul sisekontrolliülema töökoht loodavas asutuses netopalgaga 3000 eurot kuus. Kuna P.N ja Vox Bizness OÜ puudutav kriminaalasi nr 10250101468 oli K.M-a menetluses, siis selliselt taotles P.N K.Malt kui ametiisikult tegu, mis on seotud K.M-a kui politseiametniku ametiseisundiga. ESITATUD APELLATSIOON
  2. Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna nii P.N kui OÜ Vox Bizness süüdimõistmise osas. Apellant leiab, et kohtulik uurimine on olnud puudulik ja kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu on P.N ja OÜ Vox Bizness alusetult süüdi mõistetud. Apellant on seisukohal, et asjas omab olulist tähtsust asjaolu, kas P.N oli 04.04.2011.a. ja 06.04.2011.a. vestlustes politseiametnik K.M-ga sellises alkoholijoobes, mis pärssisid tema võimet tajuda ja aru saada räägitu sisust ja mõjutas tema mäluvõimet. Sisuliselt on seda seisukohta aktsepteerinud ka kohus, kui tema on asunud kaevatavas otsuses analüüsima P.N võimet seoses joobega aru saada vestlustes politseitöötaja ja matkija K.M-ga räägitust. Seda seisukohta toetab veelgi see, et altkäemaksu lubamise katse näol on tegemist formaalse delikti ehk teodeliktiga. Kohus on otsuses tuvastanud, tuginedes K.M tunnistajana kohtuistungil antud ütlustele, 14.06.2011.a. koostatud jälitusprotokollile ja protokolli aluseks olevale salvestusele, mida kohtuistungil kuulati, et P.N sai hästi aru, millest tema K.M-ga rääkis ja mäletas 06.04.2011.a. jutuajamisel (kuriteo matkimise käigus), mida tema rääkis 04.04.2011.a. telefonivestluses. Apellant leiab, et eelnimetatud kohtu poolt viidatud tõendid ei anna tõest vastust küsimusele P.N joobe, räägitust tajumise ja arusaamise ning mäluvõime kohta. Kohus on apellandi arvates asunud P.N raske või olulise joobe esinemise puudumise tuvastamisel sisuliselt eksperdi (psühhiaatri) rolli. Apellant leiab, et tuvastamaks tõsikindlalt P.N tema teadvust tugevalt häiriva joobe puudumist kõnealustel päevadel, on vajalik mitteõiguslike eriteadmistega isiku arvamust. Sellise arvamuse saanuks anda ainult vastavate teadmistega ekspert (psühhiaater). Samas ei ole kohus põhjendamatult arvestanud P.N enda ja ka tunnistaja U.N poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kaheldamatult tunnetab süüdistatav P.N ise, aga ka temaga igapäevaselt koos olev tunnistaja U.N kõige paremini, millal on P.N sellises joobes, et ei anna endale aru räägitust. Tunnistaja U.N andis kohtuistungil ammendavaid ja apellandi arvamusel tõeseid ütlusi selle kohta, et P.N oli nii 04.04.2011.a. kui ka 06.04.2011.a. raskes alkoholijoobes. Samalaadseid ütlusi 10

(18)andis kohtuistungil süüdistatav P.N. Mõlemad isikud andsid ütlusi ka selle kohta, et P.N ei olnud adekvaatne, ei saanud aru räägitust ega sisuliselt tajunud seda. Ka tunnistaja (politseiametnik ja kuriteo matkija) tuvastas P.N joobesoleku. Samas ei ole apellandi arvates selle tunnistaja K.M ütlustega võimalik tuvastada P.N joobeastet ja arusaamis- ning tajumisvõimet. Apellant leiab, et ka 14.06.2011.a. jälitusprotokoll ei anna alust kohtu veendumuseks, et P.N oli 06.04.2011.a. vaatamata joobele adekvaatne ja sai aru, mida räägiti. Sellele viitab apellandi veendumusel ainuüksi kogu jälitusprotokolli tekst, mis sisaldab hulgaliselt P.N juttu, mis ei ole omane adekvaatsele isikule – näiteks jälitusprotokolli lehekülgedel 2 ja 5 sisalduv. Eeltoodu alusel on apellant veendumusel, et välistatud ei ole ja tõendeid hinnates on tuvastatav, et P.N oli nii 04.04.2011.a. kui ka 06.04.2011.a. sellises alkoholijoobes, mis häiris tugevalt tema võimet vestlustest aru saada ja räägitut mäletada. Eraldi vajab analüüsimist ka asjaolu, kas politseitöötaja K.M tõi kuritegu matkima asudes P.N-ile tarbimiseks alkoholipudeli või mitte. Kohus eitab alkoholi toomise võimalust kuriteo matkija ja politseitöötaja K.M-a poolt, tuginedes viimase poolt kohtuistungil antud ütlustele. Samas ei ole kohus apellandi veendumusel põhjendamatult arvestanud P.N poolt kohtuistungil antud ütlustega, et K.M tuli tema juurde konjakiga Aramis, mida tema seejärel tarvitas ja tunnistaja U.N ütlustega, et konjakipudeli toomist kinnitas temale 06.04.2011.a. jutuajamise käigus P.N ja et viimane ei saanud ega olnud võimeline sellel hommikul ise alkoholi hankima. Apellandile on arusaamatu, miks kohus arvestas vaid K.M-a kui politseitöötaja ja kuriteo matkija ütlusi. Kohtu hinnangud P.N poolt alkoholipudeli toomise kohta samas antud ütluste põhjuste kohta (eneseõigustamine) ja U.N ütluste kohta kontoris alkoholi puudumise kohta on vaid kohtu oletuslikud. Apellant viitab, et altkäemaksu lubamise katse toimepanemine KarS § 298 lg-te 1 ja 3 ning § 25 lg-te 1,2 järgi eeldab süüteokoosseisu ja kõigi süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist. Tegu antud asjas peaks olema P.N tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. Teoks ei loeta mõtteid, arvamusi, tundeid ja seega teo puudumise korral süüteokoosseisu tunnuste tuvastamisele ei asuta. Eelneva alusel oleks võimalik tuvastada, et P.N puhul puudub üldse tegu kui selline. Kui tegu on siiski tuvastatav tuleks apellandi veendumusel võtta põhimõtteline seisukoht matkimise (jälitustoimingu) seaduslikkuse kohta ja selles sisalduva teabe (P.N poolt räägitu) usaldusväärsuse kohta. Jälitustegevuse seaduse (redaktsioon 2011.a.) § 5 lg 6 sätestab, et jälitustoimingud ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara ega keskkonda. KrMS § 112 lg 1 sisaldab sama sõnastust. Apellandi veendumusel on tõendatud, et matkimisele suundudes ja matkima asudes on matkija (politseiametnik) K.M toonud P.N-ile tarbimiseks pudeli konjakit ja P.N seda matkimise alguses (sisuliselt enne vestluse toimumist ja toimumise ajal) olulises koguses ka tarvitas, olles juba eelnevalt 3 päeva rohkelt alkoholi tarvitanud. KrMS § 64 lg 1 sätestab, et tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendite kogumisel isiku mäluvõimet mõjutavate vahendite ja inimväärikust alandavate viiside kasutamine. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et jälitustoiminguga kogutud tõend so 14.06.2011.a. 11
(18)jälitusprotokoll on saadud seadust (nii põhiseadust kui KrMS) rikkudes ja ei saa olla käesolevas asjas tõendiks. Kui eelnimetatud jälitustoimingu protokoll isegi oleks käsitatav tõendina, on apellandi arvates tuvastatav, et P.N poolt 04.04.2011 ca kell 13.00 toimunud telefonivestluse ajal P.N ja K.M-a vahel kui ka kuriteo matkimise ajal toimunud vestluse ajal oli P.N tahe halvatud seoses raske joobega ja vestluste näol ei olnud tegemist P.Nahtest kantud käitumisega. Seega on tuvastatav P.N poolt subjektiivse tunnuse – tahtluse (kohtu käsitlusel kavatsetuse) puudumine. Kohus on kaevatavas otsuses asunud seisukohale, et kõnede (väidetava altkäemaksu lubamise) initsiaatoriks oli P.N, mitte politseiametnik ja matkija K.M. Oma seisukoha kujunemisel viitab kohus tõendina jälitusprotokollile ja salvestisele. Kohus ei pea ka U.N-e initsiaatoriks vaid üksnes vestlusesse sekkujaks tulenevalt P.N poolt eelnevalt räägitust. Apellant viitab, et 14.06.2011.a. jälitusprotokoll sisaldab hulgaliselt pause selgitusega – kriminaalmenetluses tõenduslikku tähtsust mitteomav vestlus. Tähelepanu väärib, et pärast nn kriminaalmenetluses tähtsust mitteomavat vestlust (jälitusprotokolli lk 2 kell 00:07:03 kuni 00:13:58) on P.N hakanud „mäletama“ väidetavaid eelnevaid lubadusi ja ettepanekuid. Mis juhtus protokollis kajastatud pausi ajal, on teadmata ja välistatud ei ole, et sellel ajal toimus vestlus just matkija K.M-a initsiatiivil ja provotseerimisel. Samasugused pausid protokollis kajastuvad ka hilisemalt. Seega on võimalik olukord, kus protokoll ei kajasta vestluse seda osa, mis ei toeta süüdistust. Apellant on seisukohal, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on võimalik tuvastada, et matkimise käigus kuulus ülekaalukas initsiatiiv matkijale K.M-le, mitte P.N-ile ja seda just olukorras, kus P.N oli raskes alkoholijoobes. Apellant sedastab, et antud asjas on kuriteo matkimise puhul vajalik arvesse võtta provotseeritud isiku P.N teovalmidust ja arvestada tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisaktide ehk tema individuaalse osalemise ulatust st ta peab täitma teatud ülesandeid ilma matkija-provotseerija juhtimise ja initsieerimiseta. Apellant on seisukohal, et matkija-provotseerija K.M-a käitumine (vestluse juhtimine) on olnud sellise kaaluga, et P.N teopanus on jäänud tahaplaanile. Seega kõiki asjaolusid üldhinnangusse asetades saab asuda seisukohale, et matkija K.M-a osakaal on olnud sellises põhjendamatus ülekaalus, mis välistaks provotseeritu P.N vastutuse ja ka OÜ Vox Bizness vastutuse väidetava altkäemaksu andmise lubamise katse eest KarS § 298 lg 1,3 ja § 25. lg 1,2 järgi. Kohus ei nõustunud kaevatavas otsuses P.N väidetega, et temal poleks olnud mingit võimalust mingisugust Rahvapanka luua ja kogu jutt selle panga loomisest oli täielik utoopia. Kohus viitas siinjuures Riigikohtu lahendis 3-1-1-37-05 väljendatud seisukohale, et altkäemaksu lubamise koosseisu täidab ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatse algusest peale täita või mille täitmine on isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Apellant on seisukohal, et eelnimetatud Riigikohtu seisukoht ei ole ülekantav käesoleva kriminaalasja konteksti. Käesolevas asjas on olnud tegemist kuriteo matkimisega, kus matkija pidi olema teadlik ja oli teadlik, et mingisugust Rahvapanka, seda enam selle panga sisekontrolli ülema töökohta ei ole olemas ja P.N ei saa seda ka pakkuda. P.N ei oleks saanud ja ka ei teinud matkijale petlikku pakkumist, sest ka matkija ise subjektiivselt pidi mõistma ja mõistis pakkumise (olematu ametikoht olematus pangas) utoopilisust. 12
(18)Pealegi oleks teoreetiliselt, kui selline pank ja ametikoht oleks olemas, isikul (matkijal) vajalik sellel töökohal ka tulevikus töötada st palga eest tuleks teha tööd ehk teha vastusooritus palga ulatuses. Seega ei saaks panga sisekontrolli ülema kohta käsitada hüvena teise kriminaalasja lõpetamise eest vaid kui tööpakkumist, mis eeldab edaspidi ka vastava töö tegemist. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 19. novembri 2012.a. kohtuotsus P.N süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 § 25 lg 1,2 järgi ning OÜ Vox Bizness süüditunnistamises KarS §

§ 25

lg 1,2 järgi ning teha uus otsus, millega mõista P.N ja OÜ Vox Bizness kõigis kuritegudes õigeks. PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE 5. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis esitatud etteheidetega, kuna otsuse tegemisel on Pärnu Maakohus tuginenud kõigile tõenditele, mis olid vahetult uuritud kohtuistungil. Maakohtu otsus on igakülgselt motiveeritud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kohus on ära näidanud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohus on andnud hinnangu kohtus üle kuulatud tunnistajate ja süüdistatava P.N ütlustele, on hinnanud kirjalikke tõendeid ning välja toonud vastuolud, mis kummutavad süüdistatava end õigustavad väited. Esitatud apellatsioonis keskendutakse kahele probleemile: P.N alkoholijoobele, mistõttu apellandi arvates ei olnud ta võimeline asjadest ja vestlusest aru saama, seega puudus P.N tahtest kantud käitumine ja läbi viidud jälitustoimingu seaduslikkusele ja tõendina kasutamise lubatavusele. Nõustuda ei saa apellandi etteheitega, et kohus on põhjendamatult pidanud usaldusväärseks tunnistaja politseiametnik K.M-a ütlusi ja ebausaldusväärseks süüdistatava P.N ja tunnistaja U.N-e ütlusi. Prokuratuur leiab, et apellant ei ole piisavalt veenvalt põhjendanud, miks tunnistaja K.M-a ütlused, et tema alkoholi P.N-ile ei viinud, ei ole usaldusväärsed ja miks peab usaldusväärseks P.N ja tema äripartneri U.N-e ütlusi, mille kohaselt tõi alkoholipudeli kontorisse K.M. Samas pärineb see teadmine vaid P.N-ilt saadud informatsioonist, sest U.N ise alkoholi toomist vahetult pealt ei näinud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud tunnistaja K.M-a ütlusi ja märkinud, et need kogumis jälitusprotokollis sisalduva ja salvestiselt kuulduga lükkavad ümber süüdistatava P.N ja tunnistaja U.N-e ütlused selle kohta, et P.N oli 06.04.2011, kui toimus vestlus tema ja K.M-a vahel, raskes joobes. Kohus on otsuses põhjendatult märkinud, et jälitusprotokollist ja salvestiselt nähtuvalt oli just P.N vestluses aktiivsemaks pooleks ning kinnitas tunnistaja K.M-le, et mäletab täpselt millest omavahel 04.04.2011 telefoni teel kõneldi. See võimaldab anda hinnangu P.N arusaamis- ja tajumisvõimele. Kohus on pidanud tõeseks tunnistaja K.M-a poolt kohtus antud ütlusi, et tema P.N-ile 06.04.2011 alkoholi ei viinud. Arvestades P.N isikut ei välistanud kohus, et P.N võis olla eelnevalt alkoholi tarvitanud ja osutamine K.M-le kui alkoholi kontorisse toonud isikule, võis kanda P.N eneseõigustamise motiivi tunnistaja U.N-e kui P.N äripartneri ees. Nähtuvalt jälitusprotokollis fikseeritust ja salvestisest kuuldust oli P.N arutluskäik loodavast hoiu-laenuühistust (nimetab ka pangaks) loogiline. Samuti on loogiline arutluskäik ja vestlus ettepanekutest, mida ta teeb K.M-le, millist vastusooritust temalt soovib (kriminaalmenetluse 13

(18)lõpetamine ja raha aresti alt vabastamine), millistel tingimustel saab K.M tööle tema loodavas pangas (kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping, millised on garantiid tööle saamiseks) ja P.N poolt korduvalt rõhutatu, et asjale ei jääks korruptiivset maiku juurde. Seega ei saa väita, et toimunud vestlus P.N ja K.M-a vahel ei olnud kantud P.N tahtest, kuna ta oli raskes joobes ja ei andnud endale aru, mida räägib ja kuidas käitub. Nimetatud asjaolu kinnitab ka jälitusprotokollis fikseeritu ja salvestiselt kuuldu osas, kui vestlusesse sekkus tunnistaja U.N, kes kordagi ei maini et P.N jutt panga loomisest ja tööpakkumisest K.M-le on ebareaalne, vaid võtab pigem P.N-ilt jutujärje üle ja täpsustab tööpakkumisega seotud asjaolusid. Selle pinnalt leidis kohus põhjendatult, et tunnistaja U.N-e ütlused P.N raske alkoholijoobe ja arusaamisvõimetuse üle on ebausutavad. Apellant leiab, et kohus on asunud P.N raske või olulise joobe esinemise puudumise tuvastamisel sisuliselt eksperdi (psühhiaatri) rolli ja et tuvastamaks tõsikindlalt P.N tema teadvust tugevalt häiriva joobe puudumist kõnealustel päevadel, on vajalik mitteõiguslike eriteadmistega isiku arvamust. Sellise arvamuse saanuks anda ainult vastavate teadmistega ekspert (psühhiaater). Kohus ei ole andnud hinnangut sellele, milline oli P.N joobeaste. Kohtueelse uurimise ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tõusetunud küsimust ekspertiisi määramisest. Sellist taotlust ei ole esitanud ka kaitsja. Kohtu hinnang põhineb kohtus kontrollitud tõenditel ja vaid sedavõrd, kas süüdistatav P.N oli arusaamisvõimeline vestlusest, mida ta pidas K.M-ga. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et P.N sai aru, millest ta rääkis, milliseid ettepanekuid tegi ja millist vastusooritust politseiametnikult soovis. Nõustuda ei saa apellandi poolt väidetuga, et jälitustoiminguga kogutud tõend s o 14.06.2011.a. jälitusprotokoll on saadud seadust (nii põhiseadust kui KrMS) rikkudes ja ei saa olla käesolevas asjas tõendiks. Prokuratuur leiab, et matkimise käigus ei ole K. Mõis eksinud eelnimetatud nõuete vastu, ei ole riivanud kellegi au ja väärikust, ei ole ohustanud elu ega tervist ning ei ole tekitanud põhjendamatult varalist kahju. Enne jälitusprotokolli avaldamist ja salvestise kuulamist kontrollis kohus jälitustegevuse seaduslikkust. Kohus leidis, et on järgitud seaduse nõudeid. Kohtumäärus on välja antud 05.04.2011.a ja luba jälitustoimingute tegemiseks on antud 05.04.2011.a. kell 14.20 ning luba jälitustoimingute tegemiseks on antud 05.04.2011 kuni 05.05.2011.a. Lisaks jälitusprotokolli vahetule uurimisele kuulati protokolli koostamise aluseks olevat salvestist CD plaadil. Prokuratuur ei nõustu apellandi etteheitega, et jälitusprotokollides kajastatud pauside ajal võis toimuda vestlus just matkija K.Ma initsiatiivil ja provotseerimisel. Seega on võimalik olukord, kus protokoll ei kajasta vestluse seda osa, mis ei toeta süüdistust. Prokuratuur märgib, et KrMS § 118 (kehtis kuni 31.12.2012) lg 2 kohaselt salajasel pealtkuulamisel või – vaatamisel salvestatud teabest kantakse jälitusprotokolli kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa. Seega ei pea jälitusprotokoll sisaldama informatsiooni, mis ei oma tõenduslikku väärtust, kuna jälitusmenetluse käigus kogutakse tõendeid. P.N oli teavitatud vastavalt KrMS § 121 lg 1 kohaselt (kehtivus kuni 31.12.2012) tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest ja võimalusest tutvuda enda kohta kogutud jälitustoimingu materjalidega. Nimetatud teate oli P.N isiklikult kätte saanud ja seega informeeritud „Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra“ (kehtis kuni 31.12.2013) § 3 sätestatud tähtaegadest. Õigust materjalidega tutvuda P.N ei kasutanud. Seega on alusetud kaitsja etteheited, et jälitusprotokollis ei kajastu nn „muu materjal“, mille alusel saaks pidada toimunud vestluse initsiaatoriks mitte P.N, vaid politseiametnik K.M-a. 14
(18)Nõustuda ei saa apellandi poolt väidetuga, et maakohtu poolt viidatud riigikohtu lahend 3-1-1-37-05 ja seal esitatud seisukoht ei ole ülekantav käesoleva kriminaalasja konteksti. Üldjuhul on altkäemaksu andmine lõpule viidud selle lubamisega (tegemist on nn kärbitud tagajärjedeliktiga). Piisab kui subjektiivses küljes on ametiisikul ja altkäemaksu andjal ühine kujutlus, et altkäemaks on vastuteene ametialase teo eest. Kui ametiisik saab aru, et teine isik pakub talle altkäemaksu, on altkäemaksu andmine lõpule viidud. Käesoleval juhul oli tegemist aga kuriteo matkimisega, mistõttu jääb sellele allutatud kuritegu olemuslikult süüteokatse staadiumi. Õigusalases kirjanduses on põhjendatud, et matkimise korral on toimuv jälitusametkondade kontrolli all ja isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Maakohus leidis, et P.N pani teo toime kavatsetult. Prokuratuur on seisukohal, et maakohus on põhjendatult märkinud et argument, et mingisugust panka ei olnud ega tulegi, ei ole käesoleval juhul oluline, sest tunnistaja sai aru, et talle pakutakse altkäemaksu just nimelt konkreetse teo tegemise eest. Prokuratuur palub jätta Pärnu Maakohtu 19.11.2012 a otsus muutmata, P.N ja Vox Bizness OÜ kaitsja R.O apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsiooni ning sellele esitatud vastuse väidetega, leiab, et apellatsioon kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 6. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning P.N õigeksmõistmist KarS § § 298 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi ning Vox Bizness OÜ KarS §

§ 25lg 1,2 järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatavate süüküsimuses ja nende käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kriminaalkolleegium osundab ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning veenvalt lükanud ümber süüdistatava kaitseversiooni toimunust. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel väga põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonile järgmist. Käesolevas kaasuses ei ole vaidlust selles, et süüdistatav P.N lubas 04.04.2011 ja 06.04.2011 toimunud vestluste käigus Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetleja vanemkomissar K.M-le P.N poolt loodava rahvapanga sisekontrolli ülema töökohta palgaga 3000 eurot kuus selle eest, et K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära P.N poolt juhitava Vox Bizness OÜ-ga seotud ja K.M-a menetluses oleva kriminaalasja nr 10250101468 ning 15

(18)sellega seoses vabastataks ka sama kriminaalasja menetluse käigus Pärnu Maakohtu poolt 26.10.2010 arestitud Vox Bizness OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 21 400 GBP, kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 22 472,75 EEK ja kontol nr XXXXXXXXXXX olev summa 33 804,46 EUR-i. Kaitsja apellatsioonis tõstatatakse eelkõige kolm põhimõttelist probleemi – 1) süüdistatav viibis väidetava altkäemaksu pakkumisel politseiametnikule raskes alkoholijoobes, mistõttu ei viibinud adekvaatses olekus ega andunud endale aru toimuvast; 2) Politseiametnikust matkija poolt süüdistatavale pudeli konjaki toomisega seati ohtu süüdistatava tervis, kes on eelnevalt rohkelt tarvitanud alkoholi 3 päeva jooksul; 3) jälitusprotokoll sisaldab pause, mis võib viidata sellele, et matkija oli tegelikult provokaator ning pauside ajal võis provotseerida süüdistatavat altkäemaksu pakkuma. 6.
  1. Vastuseks apellandi esimesele etteheitele, et süüdistatav viibis altkäemaksu pakkudes alkoholijoobest tingituna ebaadekvaatses olekus, märgib kohtukolleegium, et isiku adekvaatsuse hindamiseks ei ole eriteadmisi vaja, seega on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et kohus asus ise eksperdi (psühhiaatri) rolli, hinnates süüdistatava käitumist kuriteo toimepanemise ajal. Kohtukolleegium eelkõige märgib, et nähtuvalt maakohtuistungiprotokollist ei taotlenud kaitsja ekspertiisi läbiviimist süüdistatava seisundi väljaselgitamiseks kuriteo toimepanemise ajal. Vastavalt KrMS § 295 lg 1 kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi. Maakohus rahuldas kaitsja taotluse jälitusprotokollis fikseeritud P.N matkijaga kõneluste audiosalvestuse kuulamiseks ning tulenevalt istungiprotokollist kuulati kohtuistungil CD plaadilt neid lõike, mis on jälitusprotokollis märgitud. (T 1 lk 156) Kõnesalvestuse kuulamise tulemusena ei tekkinud kohtul kahtlust P.N adekvaatsuses, mis tingiks omakorda psühhiaatrilise ekspertiisi määramise vajaduse kaalumist. Ka otsuses maakohus õigustatult osundas, et „salvestise kuulamisel ei tekkinud kohtul kordagi kahtlust, et P.N poleks aru saanud, millest räägiti. Ta ise hakkas rääkima, kuidas K.M-l on võimalus tulla tema loodavasse panka tööle, saada sisekontrolli ülema töökoht ja saada 3000 eurot. Mitmel korral rõhutas P.N, et kõik eelneva saab K.M siis, kui kriminaalasjas on menetlus ära lõpetatud ja et P.N kõik menetluse käigus arestitud rahad on kätte saanud.“ Maakohus jõudis järeldusele, et P.N oli vägagi adekvaatne rõhutades mitmel korral, et selline tööleasumine saab olla võimalik alles kuskil 4-6 kuu pärast, et sellele ei jääks korruptiivset maiku juurde. 6.
  2. Seoses apellandi seisukohaga, et kuritegu matkima asudes, matkija (politseiametnik) K.M seadis ohtu süüdistatava tervise sellega, et tõi P.N-ile tarbimiseks pudeli konjakit ja P.N seda matkimise alguses olulises koguses ka tarvitas, olles juba eelnevalt 3 päeva rohkelt alkoholi tarvitanud, märgib kohtukolleegium järgmist. Kuigi tunnistaja K.M eitab alkoholi toomist P.N-ile , osundab kaitsja, et P.N sõnadest kinnitab alkoholi toomist P.N-ile ka U.N. Kohtukolleegium märgib, et tulenevalt KrMS § 66 lg 21 ei ole tunnistaja U.N-e ütlused K.M-a poolt P.N-ile alkoholi väidetava toomise osas, tõend. Seega antud juhul tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et selliste olukordade puhul tuleb eriti hoolikalt kontrollida tunnistaja usaldusväärsust. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist, taotles kaitsja 1 korral tunnistaja K.M-a ütluste avaldamist nende usaldusväärsuse kontrollimiseks osas, mis puudutas K.M-a tuleku kellaaega Vox Bizness kontorisse 06.04.2011 hommikul, mida kohus ka rahuldas. Menetlusosalised ega kohus ei seadnud tunnistaja K.Ma usaldusväärsust kahtluse alla. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et K.Ma ütlusi, et ta ei toonud P.N-ile alkoholi, kinnitab ka salvestise kuulamine, milles ei ilmnenud, et K.M oleks P.N-ile vestluse käigus alkoholi pakkunud või sundinud seda tarvitama. 16
(18)Lisaks kohtukolleegium märgib, et kui isegi möönda, et tunnistaja K.M tõi P.N-ile pudeli konjakit, siis ei ole selline tegevus käsitletav kellegi au ja väärikuse riivamisena, elu või tervise ohustamisena. 6.3. P.N kaitsja toodud etteheidele, et 14.06.2011.a. jälitusprotokoll sisaldab hulgaliselt pause selgitusega – kriminaalmenetluses tõenduslikku tähtsust mitteomav vestlus, millest kaitsja oletab, et pauside ajal provotseeris K.M P.N kuriteole, märgib kolleegium järgmist. Asjakohane on prokuratuuri vastuses toodud seisukoht, et P.N oli teavitatud KrMS § 121 lg 1 kohaselt (kehtivus kuni 31.12.2012) tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest ja võimalusest tutvuda enda kohta kogutud jälitustoimingu materjalidega. Nimetatud teate oli P.N isiklikult kätte saanud ja seega informeeritud „Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra“ § 3 sätestatud tähtaegadest. Õigust materjalidega tutvuda P.N ei kasutanud. KrMS § 118 lg 2 kohaselt kantakse protokolli vaid kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa, mistõttu kaitsja etteheited kogu salvestise mittekajastamise kohta on põhjendamatu. Lisaks märgib kohtukolleegium, et maakohus on veenvalt põhjendanud, et altkäemaksu andmise initsiatiiv kuulus just P.N-ile , mis tuleneb üheselt jälitusprotokollist ja kõneluste audiosalvestusest. Kohtukolleegium peab samuti vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-110-04, milles sedastatakse, et on mõistetav, et matkija tegevus ei saa nn "kihutamisel" olla piiramatu ja õiguslike kitsendusteta. Lubamatu on nt teootsuse esilekutsumine isikul, kel puudus see eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja millal lubatud teoprovokatsiooniga, tuleb lähtuda kriteeriumitest nagu süüdistatava vastu esmase kahtlustuse alus (nt allika usaldusväärsus) ja ulatus (nt kas tegemist kergema-või raskemaliigilise süüteoga), samuti agent provocateuri poolt mõju avaldamise viis ja intensiivsus (nt meelitamine suurte rahasummadega, ähvardamine või hoopis käitumisalternatiivide kirjeldus, mis edasise käitumisotsuse jätab provotseeritu enda valida). Arvesse tuleb samuti võtta provotseeritud isiku enda teovalmidus ja tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisaktid ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatus (peab täitma teatud ülesandeid ilma agent provocateuri juhtimise ja initsieerimiseta jne). Seejuures on oluline tähele panna, et tegemist ei ole üksikute iseseisvate hindamiskriteeriumitega, vaid kõik nimetatud asjaolud tuleb asetada üldhinnangusse ja nende alusel võtta kõnealuses küsimuses seisukoht (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-94-04 (RT III 2004, 27, 293), otsuse p 10)). Vastata tuleb seejuures küsimusele, kas matkija provotseeriv käitumine oli sellise kaaluga, millega võrreldes provotseeritu enda teopanus jääb tahaplaanile. Provotseeritu vastutus on välistatud vaid juhul, kui matkija osakaal on selles tähenduses põhjendamatus ülekaalus. Kui seda ülekaalu aga ei olnud, siis võib riigipoolselt initsieeritud teo eest ette näha karistuse vähendamise lähtuvalt süü ulatusest. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud ülalnimetatud seisukoha vastu. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et just P.N otsis kontakti K.M-ga – lisaks tunnistaja K.M-a ütlustele see tuleneb samuti 16.06.2011 jälitusprotokollist, milles on fikseeritud P.N helistamise fakt K.M-le (T I lk 117-118). Samuti kriminaalasjas sisalduvast jälitusprotokollist tuleneb üheselt, et P.N initsiatiiv ja teopanus altkäemaksu andmisesse on vaieldamatus ülekaalus – sisuliselt tema juhib vestlust temale vajalikus suunas – et politseiametnik K.M lõpetaks ebaseaduslikult ära P.N poolt juhitava Vox Bizness OÜ-ga seotud ja K.M-a menetluses oleva kriminaalasja ning vabastaks aresti all olevad rahalised vahendid. Selle „teene“ eest pakub P.N K.M-le loodava rahvapanga või juba loodud Hoiuühistu sisekontrolli ülema töökohta palgaga 3000 eurot kuus. Nimetatud protokollist lähtudes ei või tekkida vähimatki kahtlust, et K.M-a matkijana provotseerimine võiks olla lubamatus ülekaalus. 17
(18)
  1. Põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et P.N ei pakkunudki mingit hüve või soodustust K.M-le, kuna tööd ei või sellise hüvena käsitleda. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et nii K.M, kui ka P.N käsitlesid seda tööpakkumist just hüvena. K.M mõistis, et temaga sõlmitakse määramatuks ajaks tööleping netopalgaga 3000€, mis on oluliselt suurem politseiniku palgast, samuti mainis P.N mitmel korral asutuse juhiks arenemise perspektiivi. Ka P.N mõistis üheselt, et tegemist on altkäemaksu pakkumisega, mis tuleneb sellest, et tema mitmel korral mainis, et lepingu sõlmimine võib toimuda ainult siis, kui tema „jamad“ on lõppenud ja mitme kuu pärast, et asjal ei oleks korruptiivset maiku. Kaitsja etteheide, et K.M pidi mõistma ja saigi aru, et Rahvapanga loomise plaan on utoopiline on samuti asjakohatu. Kuigi süüdistus sisaldab K.M-le pakutava hüvena üksnes loodava Rahvapanga sisekontrolli ülema töökohta palgaga 3000 eurot kuus, tuleneb jälitustegevuse protokollist ja K.M-a enda ütlustest, et alternatiivselt oli vestluse käigus mainitud töökohta ka juba loodud Hoiulaenuühistus. Asjakohane on ka maakohtu viide Riigikohtu seisukohale asjas nr. 3-1-1-37-05, millest tuleneb, et altkäemaksu lubamise koosseisu täidab ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatse algusest peale täita või mille täitmine on isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 342 lg 3 p 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  3. novembri 2012 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.