lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.B süüdistatakse selles, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 25.04.2013 kella 16:03 ajal Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Selver AS-ile kuuluvas kaupluses „Merimetsa Selver“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis järgmised kaubad: 3 tk „Merrild in Cup“ kohvi maksumusega 4,69 eurot, kogumaksumusega 14,07 eurot, 2 tk „Kalev Kannel“ kompvekid maksumusega 2,49 eurot, kogumaksumusega 4,98 eurot, 5 tk „Mozart“ maiustus maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 21,95 eurot, ehk kaupa kokku summas 41 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistus poolt. Seega A.B võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katsega, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud A.B seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Avaldust varguse kohta, milles palutakse vastutusele võtta isik, kes 25.04.2013.a. Merimetsa Selveris pani toime õigusvastase teo jättes maksmata kauba eest 41 eurot. /tl. 2/; Õigusvastase teo toimepanemise akti, 25.04.2013.a. kell 16:45 aadressil Paldiski mnt 56 (Merimetsa Selver) naisterahvas möödus turvaväravatest, jättes kauba eest maksmata 41. Eurot. Õigusvastase teo toimepannud isikuks osutus A.B. /tl 3/; Tunnistaja Aleksei Sentšak ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 25.04.2013.a. tööl Merimetsa Selveris, kui nägi kuidas sisenes poodi naisterahvas, kellel oli seljas sinine jope ja jalas sinised püksid. Tal olid kaasas R-Kioski kotid. Naisterahvas võttis 5 maiustust Mozart, 2 kompvekki Kannel ning 3 kohv In-Cup. Kõik pani ostukorvi. Hiljem peitis isik kauba kilekotti. Isik jättis kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele. Vargusest on olemas ka videosalvestus. /tl.4- 5/; Kahtlustatav A.B ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 25.04.2013.a. kell 16:00 läks Selverisse, et varastada maiustusi, mida tahtis viia oma lapsele. Ta võttis 4 või 5 pakki ühte sorti komme, 2 pakki teist sorte komme ja 3 pakki kohvi. Kohvi kavatses ta maha müüa. Kauba pani ta kilekotti, mis oli tal ostukorvis. Kassas ei maksnud millegi ees. Peale kassade möödumist, peeti ta kinni. /tl 10—11/; Otsused väärteoasjades, 25.11.2012.a. määrati A.B-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 20 eurot. 26.04.2013.a. määrati A.B-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 52 eurot. /tl 17-18, 19-20/; Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et A.B egevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on KarS §
Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.B ´i süü kuriteos, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katsega, mis on toime pandud süstemaatiliselt on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et A.B pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning ka soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et A.B karistati viimati kriminaalkorras 07.04.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, mis on kantud ning isik vabanes karistuse kandmisest 04.09.2012.a. Käesoleva kriminaalasja sisuks oleva ühe episoodi pani A.B toime 25.04.2013.a., s.o. 7 kuud hiljem, kui ta vanglast vabanes. A.B on kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral. Väärteokorras on isikut samuti karistatud 5-l korral, s.h KarS § 218 lg 1 alusel, mis on varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. 2 A.B ´i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (s.h vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemalt tasunud ka väiksemaid rahalisi kohutusi väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seega kohus leiab, et A.B ei saaks rahalist karistust täita. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku karistust ning samuti asjaolu, et varalist kahju ei ole tekkinud ning toime on pandud 1 kuriteoepisoodi katse, on kohtu seisukoha kohaselt võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale väiksemas määras. Kohus peab põhistatuks karistada A.B vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 kuu vangistust), seega on A.B-le mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad A.B-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine A.B erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise naisterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku tähtaja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, § 318 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.B KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.B ´i karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (25.04 – 26.04.2013.a.), kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 jätta vangistus A.B suhtes täitmisele pööramata, kui A.B ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 • • • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.B Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.B-le määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 27.06.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista A.B-lt 480 eurot sundraha ja kaitsja tasu summas 151.20 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 03.01.2014.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.