1-13-3590/5

(13231500153)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav B.G eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 2) 21.04.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi; 3) 04.10.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 925 lg 2 järgi; 4) 13.02.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud ja 20 päeva vangistust, vabanes pärast karistuse ärakandmist 02.05.2012, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi B.G KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt B.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada B.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.04.2013.a.. Välja mõista B.G-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD B.G on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 16.04.2013 kella 10.00 paiku Harjumaal Viimsi vallas Randvere tee 1B asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi Supermarket, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 4 pudelit alkoholi METAXA kogumaksumusega 51,16 eurot ja 21 tk šokolaadi GEISHA kogumaksumusega 18,69 eurot, peitis alkoholipudelid endale jope alla põue ja šokolaadid kaasasolnud kotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata summas 69,79 eurot, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega B.G isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav B.G tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 16.04.2013.a. Viimsis kaupluses Rimi võttis ta mitu šokolaaditahvlit ja 4 pudelit konjakit, mille pani kotti ja riiete alla. Kassas maksis ainult saia eest ning peale kassast möödumist peeti ta kinni turvatöötajate poolt. Varastatud kaubad tahtis ära müüa. Kahetseb oma tegu. (tl 43-45, 11-12 ). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja I. V ütlustega selle kohta, et 16.04.2013.a. oli ta tööl turvatöötajana Viimsi Supermarketis ning nägi, kuidas süüdistatav pani korvišokolaadid ja liikus alkoholiriiulite - - poole, sealt tagasi tulles liikus kassasse, korvis enam šokolaade ei olnud. Kui mees möödus kassadest, pidas tema kinni ja palus näidata ette koti sisu, kuid meesterahvas hakkas rabelema. Mehest kinni haarates tulid põuest nähtavale neli pudelit Metaxat ja kotis oli 21 tahvlit šokolaadi Geisha, mille eest ei olnud makstud; kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud (tl 5-7); avaldusega (tl 2); ettekandega seoses õigusrikkumise toimepanekuga, mille kohaselt 16.04.2013 kell 10.09 peeti aadressil Randvere tee 1B, Tallinn, asuvas Viimsi Rimi kaupluses kinni B.G , kellel olid põues 4 pudelit Metaxat ja kotis 21 tk Geisha šokolaadi, mille eest ei olnud maksnud 69,79 eurot; (tl 3); Harju Maakohtu 13.02.2012 otsusega nr 1-12-1382 /tl 22/; Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.G isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega B.G pani toime varguse katse korduvalt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see olek vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik o märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades B.G isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uus õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras süstemaatiliselt karistatud, sh KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 15-1 järgi Viimase karistuse kandmiselt vabanes B.G 02.05.2012.a. ning suhteliselt lühikese aja möödumisel pani toime uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada B.G kuritegude toimepanemisest loobuma. Varasemalt ei ole ta suutnud katseaega edukalt läbida, pannes toime uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. B. on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud B.G loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur, võib teda karistata sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks B.G vahistada. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu summas 129,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 240 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, kuid mida KrMS § 256-5 kohaselt kohus kiirmenetluses kohtuotsust tehes vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Süüdimõistetu on kohustatud tasum menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu kohtuotsuse jõustumisest alates. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik