Kriminaalasi 1-13-3934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3934 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi N.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi Prokuröri abi Marika Kreutzberg Süüdistatav N.P , isikukood: XXX, elukoht: XXX, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidusega, ei tööta. Varem kohtulikult karistatud kriminaalkorras 11-l korral, viimati – 03.08.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, karistus kantud, vabanes 01.02.
- Kaitsja Jaan Tedder Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.P KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2013 kuni 03.03.2013.a. s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuulub 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.03.2013.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või peale karistuse 3 kuud ja 27 päeva ärakandmist. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista N.P-lt menetluskulud: sundraha 480 eurot, ja kaitsjatasu 150,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-3934, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 05.
- 2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: N.P-le süüdistus esitatud selles, et tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 01.03.2013 kella 15.10 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 556A asuvas Laagri Rimi Hypermarketis võttis varguse eesmärgil 3 purki Gurme lõhemarja maksumusega 7.45 eurot purk, kogumaksumusega 22.35 eurot, 7 purki Gurme forellimarja maksumusega 6.90 eurot purk, kogumaksumusega 48.30 eurot ja 2 purki gorbuša marja maksumusega 5.99 eurot purk, kogumaksumusega 11.98 eurot, kokku Rimi Eesti Food As-le kuuluvat kaupa maksumusega 82.63 eurot, pani need kaubad endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 02.03.2013 kella 10.46 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 62 asuvas Tondi Selvertis võttis varguse eesmärgil 12 purki lõhemarja maksumusega 8.99 eurot purk, kokku Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 107.88 eurot, pani need endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 25.03.2013 kella 14.19 paiku Tallinnas, Rummu tee 4 asuvas Pirita Selveris pani varguse eesmärgil endale kotti 12 2 purki lõhemarja maksumusega 6.79 eurot purk, kokku Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 81.48 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. Sel moel N.P alustades vahetult tegevust, mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuritegudega ei ole varalist kahju tekitatud, kuivõrd kogu kaup on kauplustele rikkumata kujul tagastatud. Menetlus kohtus: Kohtuistungil N.P selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist N.P ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 01.03.2013 episood • Rimi Eesti Food AS avaldus, millest nähtub, et tundmatu meesterahvas püüdis 01.03.2013 Laagri Rimist varastada Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa väärtusega 82,63 eurot (3 purki lõhemarja, 7 purki forellimarja, 2 purki kaaviari). Kaup rikkumata tagastatud. /t.l 42/ • Õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt peeti koos varastatud kaubaga kinni N.P /t.l 43/. • Tunnistaja RR ütlused, milles selgitas, et 01.03.2013.a Laagri Rimis tööl olles märkas kauplusesse sisenemas ühte umbes 30ndates eluaastates meest, kes tundus kahtlane. Tunnistaja jälgis isikut läbi turvakaamerate, nägi, et isik oli kalaleti juures, pani ostukorvi 12 tk kolme erinevat kalamarja, seejärel liikus kahtlusalune beebitarvete osakonda ning viibis mõnda aega posti taga, seejärel oli raamatute osakonnas, kus kükitas. Pärast kükitamist tuli riiulite vahelt välja ning tema ostukorv oli tühi. Kui kahtlusalune oli turvaväravad läbinud, peeti ta kinni, tema seljakotist avastati varastatud kaup /t.l 44 – 45/ • N.P poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi. Selgitas, et Rimi kaupluses varastas 12 purki erinevat kalamarja, mida soovis maha müüa, et osta endale hiljem süüa /t.l 52 – 55/ • Harju Maakohtu 03.08.2012 otsus, millest nähtuvalt on N.P varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isik. /t.l 32 – 33/ 02.03.2013 episood • Selver AS avaldus, millest nähtub, et tundmatu isik proovis 2.02.2013.a varastada Tondi Selverist kaupa – lõhe kalamarja 12 tk kogumaksumusega 107,88 eurot. Kaup rikkumata ja poele tagastatud. /.l 60/; • Õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt peeti koos varastatud kaubaga kinni N.P /t.l 61/ • Tunnistaja VJ’i ütlused, kes selgitas, et olles Tondi Selveris turvatöötajana tööl, nägi, kuidas mees mustades pükstes ja jopes võttis kala osakonnast suure koguse kalamarju, seejärel liikus köögitarvete osakonda ning seal pani kalamarja purgid seljakotti. Kell 10.46 3 väljus kauba eest tasumata, turvakontrollis võttis mees oma seljakotist välja 12 purki kalamarja. Kaup tervelt tagastatud. /t.l 62 – 63/ • N.P poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi. 02.03.2013.a hommikul kella 10.00 paiku peale politseist vabastamist läks Tondi Selverisse, et osta saia. Ta ei oska seletada, miks otsustas proovida varastada kalamarja. Plaanis hiljem varastatud kauba ära müüa ning saadud raha eest elada. /t.l 70 – 73/ 25.03.2013 episood • Selver AS avaldus, millest nähtub, et tundmatu meesterahvas püüdis 25.03.2013 kl 14.19 varastada Pirita Selverst 12 karpi lõhemarja kogumaksumusega 81,48 eurot. Kaup rikkumata kujul tagastatud. /t.l 2/ • Õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt peeti koos varastatud kaubaga kinni kahtlustatav N.P. /t.l 3/ • Tunnistaja AP’i ütlused, milles selgitas, ett olles tööl Pirita Selveris, nägi, kuidas musta jopega meesterahvas sisenes kaupluse müügisaali, läks kala osakonda ning võttis kaksteist purki lõhemarja ning pani need endale kotti. seejärel läks kassade suunas ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Isik peeti kinni, turvaruumis võttis kotist välja lõhemarja, mille kohta puudus ostutšekk. /t.l 4 – 5/ • N.P poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult. 25.03.2013 kella 14 paiku sisenes Pirita Selverisse, et midagi varastada. Sisenes müügisaali, kust võttis 12 purki lõhemarja, pani need oma kotti ning möödus kassadest millegi eest tasumata. Ta peeti turvatöötaja poolt kinni, tagastas varastatud kauba. /t.l 14 – 17/ Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.P süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning N.P tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi. Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta sisenes kauplustesse kindla eesmärgiga midagi varastada ning saadu hiljem maha müüa, millest omakorda elatuda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega. N.P on varem kohtulikult karistatud 11-l korral, sh korduvalt sarnaste kuritegude toimepanemise eest, samuti korduvalt väärteokorras pisivarguste eest. Viimase kohtuotsusega mõisteti N.P-le vangistus 6 kuud, isik vabanes 01.02.2013.a peale karistuse ärakandmist. Uue varguse pani toime juba
- märtsil, seejärel koheselt pärast politseist vabastamist uuesti
- märtsil. Süüdistatav ise selgitas, et ta on väsinud sellisest eluviisist, sotsiaalne olukord on selline, et vabanedes vanglast, ei ole tal tööd, seejärel hakkab uuesti varastama. Kuivõrd uued kuriteod olid toime pandud lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist, ei pea kohus võimalikuks mõista isikule üldkasulikku tööd, kuna ei ole usutav, et ta seda täidab. N.P näol on tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning see on kujunenud tema eluviisiks, seega ei ole põhjendatud ka katseaja kohaldamine. 4 Samuti ei ole võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistusega, kuivõrd süüdistatav ei tööta, enda sõnul varastab selleks, et saadu maha müüa ning sellest rahast elada. Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav N.P hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest N.P on jätkanud peale vanglast vabanemist kuritegelikku eluviisi, ta ei ole varasematest karistustest õppinud ning need ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Seega tuleb N.P-le mõista karistusena reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse määra lähedases suuruses. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5