1-10-91/13

Kriminaalasi nr.1-10-91 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-91 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 28.12.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N.E, isikukood xxx, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsusega KarS §199 lg2 p9 - §25 lg 1,2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvati eelvangistusaeg mõistes karistuseks 27 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 14.10.2004 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa (1 aasta 2 päeva vangistust) võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.03.2011 ja lõpp 30.03.
2. Kinnipidamisasutuses N.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust elas kinnipeetav ühiselamus, kuid võlgnevuste 1 tõttu endisesse elukohta elama minna ei saa. Vabanedes on tal võimalik elada kas poolõe N.E Bxxx juures (kes andis suulise nõusoleku) või xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ning eriala puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult juhutöödel. Vangistuses oli hõivatud majandustöödel kuid hetkel ei tööta. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Alates 19.07.2011 osales riigikeele algtaseme kursustel. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Enne vangistamist oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod toime pandud joobeseisundis). Viru Vangla toetab N.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt N.E käitumist vabaduses mõjutavaks teguriks on isiku elustiil ja suhtlusringkond ning alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, millest 2 korda röövimise eest. Viimase kuriteo pani toime katseajal, mis talle määrati peale ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. N.E taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. N.E on kriminaalkorras karistatud neljandat korda. Varasemalt on N.E karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud käitumiskontroll ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat elu- ja töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Käitumiskontroll ilma alalise elukohata ei ole teostatav. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda N.E suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. 2 Seega võib järeldada, et N.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole N.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu N.E vabastamisega temale Viru Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3