← Eesti

1-11-14337/3

Obsah (4)§ 199§ 218§ 68§ 73

KOHTUOTSUS 1-11-14337 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsembril 2011.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-14337 (11231500351) Kohtukoo

§ 199lg 1-§ 25 lg 2 järgi.

Prokuröri abi Silja Seeder Süüdistatav Tõkend Kaitsja M.R elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: 25.12.1988, kodakondsus: Läti Vabariik, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 kord

§ 218lg 1 alusel.

kahtlustatavana kinnipidamine alates 27.12.2011.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.R

§ 199

lg 1-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

27.12.2011.a. kuni 29.12.2011.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.R ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud M.R kohtusaalis. Välja mõista M.R ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 5 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „M.R 1-11-14337, sundraha“ ja „M.R 1-1114337, kaitsjatasu.“ Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. KrMS § 180 lg 3; § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: fooliumkott ja kilekott, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ühes pakendishävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa M.R süüdistatakse selles, et tema, 27.12.2011 kella 13:20 ajal, viibides Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas AS-le Sportland Eesti kuuluvas kaupluses, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaks meeste jopet TNF maksumusega 184,95 eurot kogumaksumusega 369,90 eurot, pani joped kaasas olevasse fooliumkotti ja kilekotti, möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, läbides turvaväravad ja väljus kauplusest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvaväravad andsid häiret ja ta peeti kauplusest väljumisel parklas kinni kaupluse klienditeenindaja poolt ning anti üle kaupluse turvatöötajale. Seega M.R, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.12.2011-29.12.2011, s.o 3 päeva ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

alusel jätta mõistetav vangistus – 2 kuud ja 27 päeva - tingimisi täitmisele 2 pööramata, kui M.R ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi puudub, kaup oli tagastatud. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus M.R ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava M.R poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab M.R süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab M.R süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.R ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et M.R `lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS 180 lg 3; § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 208,52 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 115,06 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.